Eesti keele grammatika (0)

SILP JA SELLE LIIGID
s A k / s a
s- algus
A-tuum
k-lõpp
Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali.
Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike
lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA
pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA,
tütar/tüttar
tüdruk/tütruk
K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa – tap/pa
harjutus:
pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni -
pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni
L L P P P P L L P L P L P L L P L P L
Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem-
ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem.
L P L P P P L P P P L L P P L L P P
Autobussi sisenes piletikontroll -
Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/ kont /roll
P L P L P L P L P L P P
KÕNETAKT on kõnes esinev rütmiüksus.
1) + - tragi, kala
2) +- - kollane, tormakas, punane
3) + ma, pink , poiss, kehv , kõhn
Harjutus:
a)- + banaan , halvaa
b)- + - artikkel, orkester, paranks
c) - - + egoist,
d)- + - - geograafia, bioloogia, fantastika
VÄLDE
Esineb ainult rõhulises rilbis.
1. välde esined lühikestes rõhulistes silpides. NT: Sina, nina, tragi, kala, tumeroheline
2. ja 3. välde esinevad pikkades rõhulistes silpides. NT: kallas ja kallas.
ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE.
Vormiõpetus.
Maja+ de+ ni
eba+maja+nd+us+lik
aglutinatsioon -vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe.
Süsi söe süt+t
asi asja
süda sõdame südan+t
oda oda osa
flekstioon-muutub sõna tüvi
VV-välte vahetus (2. pauna , 3.pauna)
LV- laadi vahetus
GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki )
vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes.
Kass -kassi- kasse i-e
kuuske- kuuski e-i
tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e
A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali.
Kujuvaheldus -juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju.
AV-liigid
VV-vältevaheldus
Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted.
2v 3v
Nt: paun pauna pauna latt lati latti
LV- laadivaheldus
sõna ühes küljes esineb kas siis kpt gpt s. Teises tüves puudub v on muud häälikud.
Nt:: rada raja rada mägi mäe mäge riidlema riidle riielda
GV- geninaadivaheldus
ükes küljes gbd v s . teises kpt v ss.
Nt: marsi marssi sõbra sõpra
VV puhul tugev tüvi on 3. välde ja nõrk 2.
GV puhul tugev esineb kpt v ss ja nõrk- gbds
LV-tugev tüvi gbdkpts ja nõrgas- ei ole v mingi muu häälik.
Harjutus : kauss , haigus AV-ta, lapp vv, oinas vv! Kosk lv , suu av-ta, looma av-ta, kaevama, kirjutama av-ta , konn vv, sai vv, valge av-ta, vorst , virutama, telegramm, lumi! Luud, kärkima, kruus, vähk.
Kauss kausi kaussi- LV
kõrged ü u
keskkõrged e ö õ o
madal ä a
eesvokaalid tagavokaalid