Eesti keele grammatika (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Eesti keele reeglid

Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil ­ kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses. 2. Kõnetakt Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Ta algab alati rõhulise silbiga. Kõnetakt saab olla kõige rohkem kolmesilbiline. Nt. Len/da/vad = 1kõnetakt ; Raa/mat= 1kõnetakt; Õ/pi/la/si = 2kõnetakti. Vokaalitrapets ­ skeem mis näitab vokaalide mooustamist keeleasendist lähutdes. Palatalisatsioon ­ peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i täht. Võõrtäht ­ Võõrsõnades esinev täht. Foneem ­ Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus.

Eesti keel

28

doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem,

Eesti keel

22

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

.....................................................................10 LÜHENDAMINE..........................................................................................................................11 Keeled ja keelkonnad.....................................................................................................................11 Keeled........................................................................................................................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine.........................................................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed.........................................

Eesti keel

28

doc

10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Serif ­ ment Maneez ­ ratsutaemis rada Arahhis - pähklisort  Mõttetu ootamine - Järelvalve - Ohtlikke inimesi - Jumalakartlikkuse väljendamine - Suur ja väike algustäht 1. Läbiv suur algustäht Isikute olendite nimed ­ nt: Ivan Julm, Peeter Esimene Pinnavormid, ehitised, taevakehad, tähtkujud - nt: Suur Munamägi, Kolm Õde, Suur Vanker, Ambur Riiginimed - nt: Rootsi Kuningriik Sõidukite nimed - nt: purjekas Terav Nool. Ajalehed, ajakirjad - nt: Eesti Naine, Pere ja Kodu, Eesti Ekspress Asutused, ettevõtted, organisatsioonid - NB! Kui nimi on poolik, on väike algustäht Autasud (v.a liiginimed) Üritustele väljamõeldud nimed- nt: Valge Daami päevad. 2. Esi suur täht Ajaloo sündmused ­ nt: Esimene maailmasõda, Madisepäeva lahing NB! Läbiva suure tähega kirjutatakse: Suur Pauk, Verine Pühapäev, Punane Reede. Teosed, filmid, teatrietendused, maalid skultuurid jne. nt: ,,Tõde ja õigus", ,,Kolm Õde"

Eesti keel

19

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad?lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus), kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel, rakenduslikud suunad on kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks, nt keeledidaktika ­ võõrkeelte õpetamine ja õppimine (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon), kontrastiivne keeleuurimine ­ eri keelte struktuuride võrdlemine eesmärgiga selgitada välja, mis keele õppimisel võiks raske olla, logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias (häälehäireid uuriv teadusharu), audioloogias juriidilised alad (nt hääle tuvastamine, muusikaakustikas, keeletehnoloogias (infotöötlus, kõnetuvastus ja -süntees, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele ja -nägijatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)

Eesti foneetika ja fonoloogia

30

docx

Eesti murded I konspekt

Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled  vadja;  põhjaeesti;  liivi;  lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine  Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?;  Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded;  Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre?

Keeleteadus

27

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?

Eesti keel

117

ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

(grööni keel) Morfoloogiline tüpoloogia Selline klassikaline tüpoloogia pärineb 19. sajandist. Tegelikud keeled on eri tüüpide segud. Greenbergi kvantitatiivne morfoloogiline tüpoloogia (1954) 100-sõnalised tekstid 8 keelest Sünteesi-, aglutinatsiooni-, liitmis-, derivatsiooni-, muutemorfoloogia-, prefiksi-, sufiksi-, isoleerivus- jt indeksid WALS Morfoloogiline tüpoloogia Morfoloogiline tüpoloogia Eesti keele morfofonoloogiast Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi): Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet

Keeleteadus alused

Kommentaarid (0)