Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb el
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka
nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas) *Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub *Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad Nt: seadis – seadeldis (õp lk 24), ühtlustama – ühtsustama, jälgima – järgima Kuna eesti keel on paronüümide rikas. Seda põhjustab eesti kirjakeele hästi väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti) 8. Idioomid ja fraseologismid
Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud). Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast. Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~40000-50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased. KEELETE KLASSIFIKATSIOON 1. Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel. 2. Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks arvuti- programmide keel, liiklusmärgid. 1 3. Kunstikeeled (loomulikud keeled põhinevad, aga keerukama süsteemiga). Näide: ilukirjandus. 4. Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus). Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? pea 11. Valged kanad punasel õrrel? hambad 12. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk hambad ja keel keskel?
• 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : *ühten : *ühtä 5. LV: *üksi : *ühen : *ühtä 6. Lõpukadu: üks : *ühen : üht 7. n > Ø /_#/: üks : ühe : üht Kui vana on eesti keel? ? 10 000 aastat? ? 5 000 aastat? ? 1500 aastat? ? 800 aastat? ? 300 aastat? ? 150 aastat? ? 100 aastat? Eesti keele teke: Rätsep 1989 • “Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke,
kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) 9
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub s�
Kõik kommentaarid