Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguspsühholoogia ekspertiis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
afekt, afekti, psühholoogtiistiisi, psühholoogia, subjektdi, psühhiaatria, kriminaalmenetluse, vestlus, füsioloogiline, süüdistatav, tegude, psühholoogiline, häireid, seisundit, väsimus, patoloogia, seisundite, kompetentsi, jälgimine, teatava, patoloogiline, steeniline, spetsialistid, juriidilist, tegija, individuaalFILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkonnast, väsimusest .. jne. Vaidlusteljed: Bioloogiline sotsiaalne Spekulatiivne empiiriline Teoreetiline rakenduslik Uurimistsükkel Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid
............................................. 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .......................................................................................................................... 8 2.5 Afekt ...................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.
- õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel
Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt
potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1
Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades:
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
· Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest.
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad
tundeelamusena. Emotsioon tundmuse läbielamise konreetne vorm, see on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vajadus, afekt jm) või võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jne) Emootsioone mõõtmine ja hindamine 1) Polaarsus (pos/neg) 2) Intensiivsus (tugev/nõrk) 3) Kestvus Liiga madal/kõrge erutustase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses. Emotsiooni määr sõltub eelkõige a) vajaduse tugevusest b) isiku informeeritusest olukorrast ja selle olemusest. Emotsioone kutsuvad esile teadmatus ja rahuldamata vajadused. Steenilised e aktiivsed tundmused suurendavad in energiat, muudavad tema elutegevuse
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline
humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi. Esindajad-Carl Rogers 3. Biheiviorism Looja- John Watson Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU
kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud (1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse: 1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis;
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi
-Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid
Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures. Nad on statistilised seadused. St neil on teatud ilmnemise seadus pärasus. Nad tekivad paratamatult ja iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välimised tingimused. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, 2) filosoofiline psühholoogia 3) teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda.
isiku tuvastamine, mälupõhiste väidete usaldusväärsuse hindamine võimatu teha head ja õiglast tööd, kui ei tunta tööobjekti hingeelu ja käitumisseaduspärasusi. Seadusandlus: käitumise regulatsioon normatiivaktide abil Seaduste järgimise kontroll ja sanktisoonid mitteõiguspärase käitumise eest Jälitus ja uurimistöö inimeste juriidiline kaitse ja nõustamine õigusteadus ja psühholoogia kuuluvad ametlikult sotsiaalteaduste hulka. Reaalteadused- füüsika, keema, geoloogia(objektiivne maailm) humanitaarteadused - inimkultuuri nähtused, ajalugu, filosoofia, keeleteadus, semiootika sotsiaalteadused - psühholoogia ometi on psühholoogia oluliselt interdistsiplinaarsem, asudes loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste piirialadel. inimene nii bioloogiline liik, ühiskonna liige ja ühiskondlik olevus kui ka kultuuri subjekt ja looja.
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
annaabi.ee 
