Õigusnormi struktuur on teatud mudel sellise seose esitamiseks. Normi struktuuri saab tuletada tänu tema formaalsele määratlusele. Õigusnorm on ius scriptum. Õigus kujutab endast formaalsete sidemete ühtsust, kuid tal on konkreetne sisu. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline koosseis tähistada T ja õiguslik tagajärg R. Kui T, siis R. Tavaliselt koosneb faktiline koosseis mitmest elulisest asjaolust (juriidilisest faktist). Kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust, siis on tegemist lihtsa struktuuriga. Mitu elulist asjaolu tähendab kas keerulist (elulised asjad toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogumis) või alternatiivset ( õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid; suhteliselt (osaliselt) määratletud hüpotees – näitab samuti normi kehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi;
(1) Valla- või linnavolikogu määrusega võib kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Õigusnorm, mis keelab teatud tegevuse: § 9. Lapse kasutamine reklaamis (2) Last ei tohi kasutada kauba või teenuse reklaamis, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud. Õigustkaitsvad õigusnormid näevad ette riiklikud sunni liigid ja määrad toimepandud õigusrikkumiste eest. Need õigusnormid sisaldavad sanktsioone. § 33. Reklaami üldnõuete rikkumine (1) Reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 8 MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormid, mis ei vasta oma struktuurilt täielikele õigusnormidele, tähistatakse
Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule
3) muid andmeid, mida pakendiettevõtja vajalikuks peab ja mis ei ole vastuolus seadusega ega raskenda põhiteksti mõistmist. Õigusnorm, mis keelab teatud tegevuse: § 14. Raskmetallide sisaldus pakendis (1) Raskmetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja pakendi koostisosades ei tohi ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta. Õigustkaitsvad õigusnormid näevad ette riiklikud sunni liigid ja määrad toimepandud õigusrikkumiste eest. Need õigusnormid sisaldavad sanktsioone. Näide PakS-est: § 29 Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmine (1) Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormid, mis ei vasta oma struktuurilt täielikele õigusnormidele, tähistatakse mittetäielike õigusnormidena
Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda mõjutada väljastpoolt. Iseseisvuse kui süsteemiteooria osa käsitletakse teatud süsteemiomadusena, mis eraldab üht õigusakti teistest. Iseseisvus viitab sellele, et iga õigusakt tegeleb konkreetse ühiskondliku süsteemi probleemidega. PKS on oma olemuselt mitteamorfne õigusakt. Selle tõestuseks on PKS-s esinevad seosed, mis väljenduvad PKS-s sisalduvate õigusnormide vahelistes seostes. Ehkki sisult erinevad, on kõik normatiivid kantud õigluse ideest ja on nõnda omavahel seotud. PKS-e analüüsimisel terviklikkuse seisukohalt ilmneb, et vastav õigusakt moodustab süsteemi ühtse osa ning samas on vastavuses teiste Eesti Vabariigi õigussüsteemi kuuluvate õigusaktidega. Hierarhilisus kui süsteemiteooria osa on PKS-s, nagu eelnevadki omadused küllaltki hästi ilmestatud. PKS-e normistik moodustab oma ühtse süsteemi, jagunedes osadeks, mis jagunevad
situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg mõlemad jagunevad lihtsateks, keerulisteks või alternatiivseteks. Faktiline koosseis - T Õiguslik tagajärg - R Lihtne faktiline koosseis: Kui T, siis R Keeruline faktiline koosseis: kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R Alternatiivne faktiline koosseis: kui T-1 või T-2 või T-n, peab olema R Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühte võimaliku või vajaliku
isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja
Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum
Normi loogikast lähtuvalt koosneb iga õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Oma loogiliselt vormilt on õigusnorm hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine, käsk või keeld ise. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. Sanktsioon- mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada inimeste suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Dispositsioon- milline peab olema inimese käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Hüpotees – mil viisil on võimalik seadusandjal hüpotees kirja panna? 1) lihtne – seadusandja valib tegelikkusest välja ühe elulise asjaolu, sellele järgneb õiguslik tagajärg
milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise mehhanism. · Õigusnormi ettekirjutuslik ja loogiline struktuur ei lange kokku. · H+D (kui siis...) reguleerivad · H+S (kui...sanktsioon) kaitsvad · Õigus on ius scriptum. · Õigusel on oma loogika. · Õiguste ettekirjutuslik struktuur on teisiti üles ehitatud kui loogika. Õigusnormide strukuur TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID: 1. HÜPOTEES
Lõplik ei saa olla ükski grammatiline tõlgendus. Grammatilisel tõlgendamisel peab arvestama, et õigusnormi looja on lähtunud keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või hoopis uue tähenduse omandada. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Õigusnorm ei pea olema aga viiteline, et mõte selguks teistest aktist. Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis normi mõista ajalooline seadusandja. On seotud õigusliku kontinuiteediga. On nii juriidiliste materjalidega tutvumine kui ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute arvamused. Teleoloogiline on ajalooline tõlgendamine sellepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkidega ja põhiideede teadasaamisega.
siiski oma sisemise veendumise kohaselt. Tugevamatel isikutel on tugevamad isiklikud veendumused ja vähesem sotsiaalsete normidega arvastamise vajadus. Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses.Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana. Levinud on õiguse seletamine läbi normide. NSVL samastati õiguskordi . Õigusel on palju elemente. Õigus on sõltuvuses ühiskondlikust tegelikkusest. Legitiimsus- tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A.
3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Õigusnormi mõte on kutsuda esile õiguslikke tagajärgi. Nende tegelikustamine aitab elu reaalselt korrastada. Normide struktuurid on inimeste poolt koostatud. Õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (T) on eluline (sed) asjaolu (d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg (R) – lubamine (õigustus), käsk või keeld. Kui T, siis R. Elulised asjaolud on juriidilised faktid. 1. keeruline struktuur – Kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R 2. alternatiivne – Kui on T-1 või T-2 või T-n, peab olema R 3. lihtne – Kui on T, siis R. Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku/vajaliku käitumise või riikliku sunni ja määra. Keeruline õt aga võimalike/vajalike käitumiste kogumi või mitu riiklikku sunni liiki ja määra.
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on s
2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. õiguse ,,täpsus" Õiguse ,,täpsus" puudutab situatsiooni, elulisi asjaolusid, mida õigusega korrastatakse. Selline õiguse täpsus (arusaadavus) ei piirdu ainult võimaliku või vajaliku käitumisviisi kirjeldamisega. Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktiline faktiline koosseis enesega seob. Jutt on oodatava käitumise liigist ja määrast või riikliku sunni liigist ja määrast. Täpsuse ja arusaamise saavutamisel ei piisa grammatikareeglite tundmisest õigusnormide sõnastamisel. Sõnadel on õiguses eriline koht, kuna õiguse subjekt peab aru saama selle sõna/lause tähendusest. Muidu võivad tekkida raskused õiguslike tagajärgede elluviimisega. Arusaamise raskused võivad tekkida ükskikute sõnade puhul, aga ka siis, kui kasutatud terminid on homonüümid (samakujulised eritähenduslikud sõnad)
Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan VII. KOV Õigustloov kompetents. 9. Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1 Hüpotees (juurdemõeldav) 2 Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3 Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1 Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad
Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mis on üldistatud kujul seotud õigusnormiga. Mitte kõik elulised asjaolud ei ole juriidilised faktid
Õigusnormil on olemas oma teatud loogika. Õigusnormis peame leidma abstrakste faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje; abstarktne faktiline koosseis on kirjas hüpoteesis; ilma hüpoteesita pole võimalik õigusnormi ette kujutada. Õigusliku tagajärje e. korra kirjelduse peame ka leidma. Ühel korral on selleks DISPOSITSIOON (nt. võlaõigus), või õigustkaitsvate normide puhul, kust leiame samuti õigusliku tagajärje, vaid juba riikliku sunni kujul - SANKTSIOON. Nii konstrueerub õigusnorm tema loogikas. HÜPOTEES - KUI (esinevad sellised juriidilised faktid...), SIIS (on selline kord).....VASTASEL JUHUL .......(riik reageerib ja garanteerib / püüab garanteerida selle korra) aga mitte alati ei vali õiguse subjektid õiguspärast käitumist; siis tuleb mängu garanteerimine SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGIKA! Õigusnormi ettekirjutus! REGULATIIVSETE normide puhul; hüpotees ja dispositsioon
Õiguse rakendamine V peatükk 16.11. Õiguse täpsus ja õiguse realiseerimine Õigusnormid- kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis-ja otsustamisreegleid. Õigusnormid sisalduvad õigusallikates. Ühe või teise reguleerimise edukus sõltub sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õiguses endas määratletud, millal ja kuidas õigusnormist tulenevaid nõudeid realiseerida. Tõlgendusprobleemid tekivad sellepärast, et õigusliku reguleerimise juures peetakse ühetähenduslikeks sõnu, mis tegelikkuses seda ei ole. ILMA ÕIGUSE TÄPSUSETA ON ÕIGUST RASKE REALISEERIDA! Õigust võivad realiseerida kõik isikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Realiseerimine on tihedalt seotud õiguse tulemuslikkuse ja efektiivsusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul. Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine Kui õiguse subjektid
Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. (nt Kui.....või vastasel korral juhtub nii) Õigusnormi loogiline struktuur koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees näitab ära normi kohaldatavuse tingimised, dispositsioon (lubava, kohustava või keelava) käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mis on üldistatud kujul seotud õigusnormiga. Mitte kõik elulised asjaolud ei ole juriidilised faktid
Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisel kooseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest olulisest elemendist: - hüpotees õigusnormi loogilise struktuuri muutuv osa, mis viitab millel ja millistel asjaoludel kuulub õigusnorm kohaldamisele; - dispositsioon õigusnormi loogilise struktuuri element, mis viitab käitumisreeglile endale, subjektide subjektiivsetele õigustele ja juriidilistele kohustustele;
Juriidiline vastutus on samaaegselt õigussuhe riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on õigusrikkuja kohustus taluda teatavaid kaotusi toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi saktsioone. 23. Sanktsiooni mõiste: Sanktsioon on õigusnormi osa või õigusnorm, mis sätestab selle normi rikkumise õiguslikud tagajärjed (karistuse, kohustuse hüvitada tekitatud kahju jms.). Sanktsioon on õigusnormi eritunnus, milles avaldub õiguse sunniiseloom. Eristatakse kriminaal,- distsiplinaar,- tsiviilõiguslikke jm. Sanktsioone. Rahvusvahelises õiguses tähendab sanktsioon majanduslikku, sõjalist vm. Sunniabinõud, mida kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme rikkunud riigi suhtes. 24. Õiguse objekt: Õiguse objekt on õigusega reguleeritud ühiskondlikud suhted, nt. Töö-, maa-, perekonnasuhted. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivse õiguse esemeks
õigusharudesse ja nende allaharudesse. · üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud üldsubjektile või erisubjektile · riigi tahteline akt, õ normide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid · on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga. 3. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Riigi avaliku võimu organisatsiooni poolt loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku täh. mõistega positiivne õigus.
ehk korda, sh sätsestavad õigustatud ja kohustatud subjektid ning nende õigused ja kohustused vastavateks menetlustoiminguteks. Õigusnormi loogiline struktuur Näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. See on õigusnormi formaalse määratluste tunnuste kogum. KUI.......... (I), SIIS.....................(II), VASTUPIDISEL JUHUL...............(III) Loogiline struktuur koosneb: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon H - õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Hüpoteesis on fikseeritud: a) tegu ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis eritunnustes; b) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes. c) vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud.
( Regulatiivsed õigusnormid Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.) (Õigusnorm koosneb : 1) faktiline koosseis eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg lubamine, käsk, keeld.) 22. Tutvusta hüpoteesi mõistet ja hüpoteeside liike. Hüpotees on asjaolude esitus. Hüpoteesis on fikseeritud tegu ja/või sündmus, objekt, millele tegu/sündmuson suuantud ja vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Hüpoteeside liigid: lihtsad, keerulised ja alternatiivsed. Või Täielikult e. absoluutsel määratletud ja osaliselt määratletud Või
4.1 Milliseid täielike ja mittetäielike õigusnormide liike õigustloov akt sisaldab? Õigusnorme saab sotsiaalse sisu alusel liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikult elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused, tegu on nn. käitumisnormidega, mis kirjeldavad, kuidas peab õiguspärane käitumine välja nägema. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest, tegu on sanktsioone sisaldavate õigusnormidega5. Tubakaseadus sisaldab õigustkaitsvaid norme, näiteks §44 ,,Alaealise kallutamine tubakatoote tarvitamisele", mis ütleb, et täisealise isiku poolt alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga mõjutamise eest alustama või suurendama tubakatoote tarvitamist või tubakatoote tarvitamisest mitte loobuma karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut 6. Siiski on enamik
vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 07.10.2014 Õigusnormi loogiline struktuur ja õigusnormiettekirjutuse struktuut Loogika: Hüpotees Dispositsioon Sanktsioon KUI-SIIS-VASTASEL JUHUL räägib meile õigusnormi loogilisest struktuurist. Sellist õiguslikku struktuuri valdavalt me ei leia õigusnormide ettekirjutustest. Ettekirjutus: A/Hüpotees; dispositsioon B/ Hüpotees; sanktsioon. Õigusnormide loogiline struktuur loob tervikpilti. Õigusnormi ettekirjutused sõltuvalt normi eesmärgist seda tervikpilti ei sisalda ja ei peagi sisaldama. Nii on õigusnormide ettekirjutus struktuur, siis on ta koos seisev osa kas hüpoteesi ja dispositsiooniga või hüpoteesi ja sanktsiooniga. I regulatiivsed normid II Õigustkaitsvad normid. Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON. Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON.
5.1 Mitteamorfsus ja terviklikkus Mitteamorfsus tähendab, et õigustloovas aktis võib esineda erinevaid elemente, mis teatud viisil on omavahel seotud.26 Seega võib näiteks mitteamorfsus avalduda selles, kui palju esineb uuritavas õigusnormide kogumis teistele õigusnormidele viitamist. Käesolevas seaduses on kasutatud korduva sõnastuse vältimiseks viitamist mitmes paragrahvis ja paragrahvi lõigetes. Pole võimalik eirata fakti, et õigusnormid on nii oma olemuselt kui ka sisult seotud. Näiteks esineb KarS'is väga palju mittetäielikke definitiivseid õigusnorme, mille eesmärgiks on defineerida seaduses käsitletavaid mõisteid, muutes need ühtselt mõistetavaks.27 Kuna teatud mõisteid nagu näiteks süüvõime käsitletakse mitmetes erinevates paragrahvides, siis võib sellist olukorda käsitleda kui süsteemi mittearmorfsusena, sest definitiivne õigusnorm on tihedas seoses kindla konkreetse õiguskaitsva normiga läbi selle, et sisaldab definitiivses
tasandist, lõppedes kogu ühiskonnaga. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) Käitumist motiveeriv toime; käitumiseeskiri, mis mõjutab inimese tahet. 2) Kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskjirjadele; kusjuures inimese käitumine sõltub kolmest tegurist - kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 3) Realiseerimise viis kas vabatahtlik või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 4) Eesmärk: saavutada prognoositud käitumine. 5) Abstraktsus sotsiaalne norm prognoositud reguleerib tüüpilisi juhtusid 6) Kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse
väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata. - Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis Õiguse liigitamine -Õiguse allika järgi: positiivne õigus (muutub ajaga) loomuõigus (inimõigus)- inimmõistus või jumalik tahe; moraalselt oluline.
õiguspraktikas tõusetunud ülesannete kontekstis. Õigusteadlaste jõupingutused leida õiglase õiguse kriteeriumid lõpevad sageli tõdemusega, et neid polegi või on nad oma abstraktsuses sedavõrd ähmased ning praktiliseks kasutamiseks kõlbmatud, et muudavad õigluse idee kui niisuguse juristile väärtusetuks. Õigluse erinevatelt tunnetuslikelt või kontseptuaalsetelt alustelt üles ehitatud käsitlused viivad ja peavadki viima sisult erinevate tulemusteni. Tingituna ainuüksi lähteseisukohtade erinevusest pole saadud tulemused sellepärast vahetult võrreldavad. Kui neid siiski kõrvutada ja võrrelda tahetakse, veelgi enam, kui tahetakse leida erinevate käsitluste nn ühisosa, jõutaksegi harilikult mõtteliste konstruktsioonideni, mis oma ebamäärases väheütlevuses või siis ülimas abstraktsuses ei saa õieti kedagi rahuldada. Sellepärast on ilmselt mõistlik loobuda katsetest konstrueerida õigluse universaalset
Ühiskonnas tekkimised uued juhtimissuhtes, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
