Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hagi, kohtumenetlus, tsiviilõigus, riigieelarve, subjektid, põhiseadus, seadustes, õigusharu, õigusvõime, teovõime, õigussubjekt, tsiviilkohtu, seadustik, hagiavaldus, organisatsioon, riigiorganite, eelarveaasta, karistusõigus, õigussubjektsus, hagiavalduse, üksikisik, tööõigus, tulundusühistu, kostja, tsiviilkohus, riigiõigus, sanktsioonTSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi,
– mõjutusvahend, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramisel hüpoteesi tingimustes) 20. Õigusnormide liigid. 1) Subjekti järgi – kes normi on kehtestanud (SEADUSE NORMID – parlamendis vastu võetud; SEADUSEJÄRGSETE AKTIDE NORMID – seadusest madalamates õigusaktides) 2) Reguleeritava objekti järgi – liigitatakse vastavalt õigusharudele (riigiõigus, haldusõigs, tsiviilõigus, kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele 3) Ajalise kehtivuse järgi – ajutised(kindlaks tähtajaks) või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed(riik) ja kohalikud(KOV) normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud(nt avaliku õiguse normid, ei saa muuta), suhteliselt määratletud(poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed(kui pooled ise ei
riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon riigiorgan on oma funktsiooni teostamiseks varustatud vajaliku pädevusega riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, nad on riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organ – parlament, esmaseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine
protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega: Õigus on majandus epeegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). Õiguriigi tunnused: · Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid · Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. · Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele · Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine.
2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega
Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia
lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2. riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriüksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenijad. Riigiorganeid võib jagada mitmeti. Kõige levinumaks, algelisemaks viisiks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks: nendeks on parlament, valitsus oma allüksustega ning kohtud.
välisallikast. · Kriminaalõigus reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. · Menetlusõigused tsiviilmenetlus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus Eraõigus: · Rahvusvaheline eraõigus määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhul, kui õigussuhtes on välismaine element. · Tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel · Äriõigus reguleerib kõike äriühingutega seonduvat · Intellektuaalse omandi õigus õigus inimese loometöö tulemustele · Tööõigus õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
Riigi tahe ise aga kujuneb keerulise mehhanismi kaudu. Seda keerulist mehhanismi nimetatakse ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse kuulusid demokraatlikus ühiskonnas paljud organisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade noorsooorganisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade järgi tekivad inimeste ühendused. Nende kaudu peabki vahenduma nende liikmeskonna tahe parlamenti. Nende tahted summeeruvad parlamendi riigitahteks. See riigitahe väljendub vastuvõetud seadustes. Mida demokraatlikum riik, seda rohkem vastav seadustena vormistatud riigi tahe elanikkonna tahtele. Riik ei saa hakkama ilma õigusteta, sest õigus on 1 riigivõimu teostamise vahend. Õiguse abi loob riigile vajalikud tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Selleks loob riik talle vajalikud käitumisreeglid ning keelab sellise käitumise, mis on sellele riigile kahjulik. Riik suunab õiguse abil ühiskonna arengud temale sobivas suunas. EXAMIS: Õigusriik ja tema tunnused
määrama: · Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; · Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; · Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. ÕN loogilise struktuuri elemendid: · HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused · DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) · SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Mis on õigusharu.- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Milline norm on sotsiaalne norm.- Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid.- Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu
1) Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuse olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus Era: äriõigus, autoriõigus, asjaõigus 6. Õigusakt.
(monarhid). Konstitutsioonilised ja mitte konstitutsiionilised asutused ja palju muid liigitusi. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, see tähendab kohuslikke üldisi käitumis eeskirju. Vanim seadusandlik kogu ehk parlament on islandi althing 1930. Parlament koosneb ühest või kahest kojast. Parlament kahekojaline põhiliselt föderatsioonides. Parlamendi oluline ülessanne on seaduste vastuvõtmine. Nende hulka võib kuuluda põhiseadus. Riigid jaotatakse parlamentaalseteks ja presidentaalseteks. Immuniteet saadiku puutumatus see tähendab kinni võib võtta parlamendi nõusolekul välja arvatud tabamisel sündmuspaigal. Indemiteet parlamendi liige ei kanna vastustust parlamendis peetud sõnavõtu ega hääletuse eest. Valitsus on täitevvõimu organ. Mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministrid jaotatakse portfelliga ja portfelitta ministrid. Teised ei juhi ministeeriumi. Ja võtavad osa
staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning
sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Õigussüsteemi funktsioonid: 1. Sotsiaalne kontroll 2. Käitumismalli kujudamine. Keelamine. 3. Jõumonopol. Et keegi teine jaurama ei hakkaks ilmselt. 4. Tasakaal. 5. Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine. 6. Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast. Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õigus arenes Vana-Idamaade riikide ja
6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt
ega võrreldes või kohus. olitayud isik. lepingu kõige On sätestatud rikkumises karmimad. karistusseadu või toimus stikus ja kahju teistes tekitamine seadustes. lepinguvälise s suhtes kahju tekitamisega. M (Absoluutselt) Suhteliselt määratletud Määratlemata ä määratletud sanktsioon. sankstioon. ä sanktsioon
inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist
järelevalve teostamine riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele, riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilimise kontroll, ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras jne); 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo jms); 6) riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks
Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Kasutatakse autonoomne reguleerimismeetod. EÕ: tsiviilõigus – võla-, asja-, perekonna-, pärimisõigus; Kaubandus- ja majandusõigus – ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuaalse omandi õigus: autori-, tööstusomandi-, ja naaberõigused. 4. Üldakt. Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakti liigid:ÜLDAKT=õigustloov akt=normatiivakt ÜKSIKAKT=õigustrakendav akt
võlaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus Õigussubjektsus: õigusvõime-omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, teovõime- iseseisvalt teha tehinguid Liigid:juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt, füüsiline isik-inimene, omab tsiviilõigusi ja kohustusi Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga ja lõpeb surmaga, pole võimalik ära võtta Tsiviilõiguslik võime on iseseisvalt teha tehinguid, täielik teovõime tekib 18a., alla 18- piiratud, alla 7a-tühine, kohus võib 15a alaealise piiratud teovõimet laiendada Kui 5 aasta jooksul pole FIE kohta andmeid, võib surnuks tunnistada Juriidiline isik tekib:1)teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks AS asutatakse kehtestatud sätete alusel, 2)otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel)vabariigi valitsus Juriidiline isik-1)eraõiguslik,2)avalik-õiguslik(nt.riik)
Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus). Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan parlament. Parlamendi ülesanne on seaduste ja riigieelarve vastu võtmine. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud, kes ei kuulu otseselt riigiorganite süsteemi. Teatavatel juhtudel on seadusandja ka rahvas. Täidesaatev riigivõim on suunatud õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Täidesaatva riigivõimu organiks EV-s on Eesti Vabariigi Valitsus. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt".
ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. ehk Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID
allikaks common law kuninglike kohtute otsused; eksisteerivate õigusnormide, tavade, pretsedentide kogum;) *Mandri-Euroopa õ.süsteemis on õ allikateks: *põhiseadus; *rahvusvahelise õ üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne. moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega. 5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne.
lubamine). 5. Asjaõigus (Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Avaliku õiguse harud: o Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega,.Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kõige suurem ja mahukam õigusharu.Enamus õigusnorme kuuluvad siia. o Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse.Süüteod jagunevad kuritegudeks (raskemad) ja väärtegudeks (kergemad). o Menetlusõigus määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Omad normid tsiviilkohtumenetlusel, kriminaalmenetlusel, väärteomenetlusel, halduskohtumenetlusel.
1) Kaitsefunktsioon 2) Vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon 3) Ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon 4) Teiste riikidega koostöö funktsioon Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, millel on järgmised tunnused: 1) Tal on riigivõimualased volitused, ta teostab riigivõimu 2) Tal on õigusaktidega kindlaksmääratud funktisoon 3) Ta on varustatud vajaliku pädevusega 4) Ta kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5) Ta ise liigendub struktuuriüksusteks 6) Riigiorganites töötavad riigiteenistujad (saavad palka riigilt) Liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttel a. Seadusandlik i. Kõrgemad (parlament) ii. Kohalikud (valla- ja linnavolikogud) b. Täidesaatev i. Keskhaldusorganid (valitsus, ministeeriumid, inspektsioonid, ametid) ii
Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu: 1. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õiguseid ja kohustusi; 3. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 4. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Mis on õigusharu õigusharu on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Milline norm on sotsiaalne norm sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid - moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid,
Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem
Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu
teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad 8. Riigivalitsemise vormid.- Riigivalitsemise vorm riigivõimu seesmine organisatsioon, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiip ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. 1
.....................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2.1 Täisühingu asutamine....................................................................8 1.2.2 Usaldusühingu asutamine...............................................................9 1.2.3 Osaühingu asutamine.....................................................................9 1.2.4 Aktsiaseltsi asutamine
annaabi.ee 
