Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusig...
Katse: Alkohol aeglustab reaktsiooni võimet. Jälgitakse nii kainet kui ka purjus inimest. - Teaduslikku psühholoogiat saab andmetega tõestada. Mitte teaduslikku ei saa. Küsitlustes inimene võib valetada, katsetes ei saa. 5. Närvisüsteemi liigendus (KNS; somaatiline, vegetatiivne jne.); neuron, sünaps, mediaatorained ja närviimpulsi liikumine. Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine. Kõrgem närvitalitlus. Kas psüühika eksisteerib reaalselt? KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Sümpaatiline (vegetatiivne) NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust ,
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja ja lihas tundlikkuse.Kõrgem närvitalitlus. Vaheaju: reguleerib ainevahetust,paljunemist,keha temp. Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi(hingam,südameteg) Keskaju: närviimpuls-de liikumine pea-jaseljaaju vahel ning tagab lihase toonuse e pingeseis. Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi. 2)Keemiline sünaps- teist rakku ärritatakse ülekandeaine abil.
Soo määramine inimesel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid. Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine. Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog, aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. .
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
kopsud ja nahk. Uriin tekib neerudes. Vere ultrafiltratsioonil. NÄRVISÜSTEEM- kesknärvi süsteem, mis koosneb peaajust, seljaajust. Koosneb närvidest ja mille moodustavad närvirakude jätkmed. SISENÕRESÜSTEEM- ( kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, sugunääre) SIGIMISELUNDKOND- vajalik järglaste saamiseks Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja toidab organisms kindlat ülesannet. Ühistalitusega elundid moodustavad elundkonna. 6. Kõrgeim närvitalitlus ja refleksid Närvisüsteem võimaldab meil : · Koguda informatsiooni · Kordineerida informatsiooni · Anda informatsiooni edasi efektoritele Sünapsid: · Võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise · Kindlustavad, et närviimpulsid ainult ühes suunas · Võimaldavad neuronil kas ärrituda või oidurduda · Võimeldavad signaali · Kui ärritus on liiga tugev võimaldavad mitte edasi anda · Filtreerivad madala tasemega ärritusi
B1(TIAMIIN) * vajalik süsivesikute, ● Seedetegevuse lipiidide ja aminohapete häired, nõrkus, katabolismis ehk isutus, emotsionaalne lammutamises. labiilsus * oluline osa ka närviimpulsi ● Häirunud ülekandel sünapsis närvitalitlus ● Rasvhapete ja aminohapete lõhustumise langus ● Beriberi (nii märg kui ka kuiv) ● Wernicke-Korsakoff
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja to...
mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas, tupp (naisel)) on vajalik järglaste saamiseks. 6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida sellega peale hakata. Otsus tugineb sageli mälule, talletatud kogemusele. * anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele.
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
ja arvutimängude ajal. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ja tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused. Närvisüsteem võimaldab: Koguda infot. Meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi KNS.Kordineerida infot. KNS saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi
35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45. Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes.Iseloomulik
Bioloogia kt-kõrgem närvitalitlus kordamine 1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – S...
KÕRGEM NÄRVITALITLUS 12.klassile Tabasalu Ühisgümnaasium N Ä R V IS Ü S T E E M K E S K N Ä R V IS Ü S T E E M P I IR D E N Ä R V I S Ü S T E E M N ä r v id P E A - JA S E LJA A JU S E N S O O R N E n ä r v is ü s t e e m S o m a a tilin e N S A u to n o o m n e N S R e t s e p to r it e s t K e s k n ä r v is ü s t e e m is t s k e le tilih a s t e le N ä ä r m e te s s e , e lu n d it e s s e ja k e s k n ä r v is ü s t e e m i s ig n a a le v iiv a d s il...
kaudu info liigub ühest rakust teise. Ajuripats - toodab kasvuhormooni - soodustab kasvu,mõjub eriti luustikku ja lihaste kasvule.Kui on liiga vähe kasvuhormooni,tekib nanism ehk kääbuskasv. Türoksiin -Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. Kõhunääre ehk pankreas - toodab kahte erinevat hormooni,millest üks on insuliin,mille ülesanne on vähendada veresuhkru taset viies üleliigse glükoosi veresoontest maksa ja lihastesse. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · koguda informatsiooni meeleelundite abil. · töödelda informatsiooni · anda käsk tegevuseks või tegevusetuks Ained,mida nimetatakse mediaatoriteks,mõjutavad närvisüsteemi talitlust.Paljude mürkide ja medikamentide toime põhineb närviülekande mõjutamisel.Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. Miks narkootikumid on sõltuvust tekitavad? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemi mediaatoreid,kuna need on kehas olemas,siis
keskkonnatingimustele nimetakse tingitud refleksiks.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid.Tingitud refkekside kujundamine on lihtsaim õpimise ja õpetamise vorm.Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad mootivatsioon.harjumused,hoiakud.Tingitud seoste kujumine sõltub ärritajate suhelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.Tugevus peab olema optimaalne ja enam vähem ühetaotline. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside.Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad
Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kao Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1
sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised.
ja antiberi-beri kompleksis, alfa-ketoglutaraadi dehüdrogenaasses kompleksis ja Seedetegevuse häired, nõrkus, isutus, faktor. transketolaasis, mis kõik on olulised süsivesikute muundumises emotsionaalne labiilsus organismis kasutatavaks energiaks Tiamiin osaleb ka nukleotiidide Häirunud närvitalitlus hirss (DNA ja RNA monomeerid) sünteesis. Rasvhapete ja aminohapete lõhustumise langus kaerahelbed Oluline osa ka närviimpulsi ülekandel sünapsis (nt atsetüülkoliini Beriberi (nii märg kui ka kuiv) kanaliha süntees, ioonide translokatsioon). See tuleneb tiamiini olulisusel Wernicke-Korsakoff sündroom alkohoolikutel
hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst.doc (Inimese füsioloogia kursuse kordamine). Bioloogiline kell, ööpäevarütmid- ● käbinääre (regul. öö-päevaseid rütme) ● ajuripats (eritab kasvuhormooni, regul. suguküpsust)
ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6)Piklikaju e seljaaju- südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha tasakaalus 8)Keskaju-kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi. 9)Talamus-läbi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10)Ajukoor-kogu kurruline "maastik",keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub ajukoorest. Ajusagarad- 1)Otsmikusagar-liigutuste planeerimine,teostamine ja kontroll 2)Oimusagar- kuulmiskesk,helidele reageerimine,töötlemine 3)Kiirusagar-naha ja lihastundlikkuse reguleerimine 4)Kuklasagar-nägemisprotsessid. Aju funtsionaalsed väljad- Asuvad ajukoorel ja on seotud selle tegevusega
keskaju vaheaju Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. otsaju Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
varustamise energiaga tulema toime suurema hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Mis toimub vananemine? See on määratud nii geneetiliselt kui ka ebasoodsate keskkonnategurite toimega. Millised protsessid kehas kaasnevad vananemisega? Suuremad muutused toimuvad sigimiselundkonnas ja tugielundkonnas, Juuste hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine ,nägemise halvenemine ,luude hõrenemine ,kaasneb ka võimetus iseseisvalt toime tulla Kõrgem närvitalitlus Kuidas käib info töötlemine närvisüsteemis? Koguda infot Retseptorid. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi · Töödelda infot: Kesknärvisüsteem saabub info sensoorsete närvide kaudu · Anda edasi infot: Efektorid annavad edasi lihastele ja näärmetele Miks osad keemilised ühendid (alkohol, nikotiin, narkootikumid, ravimid) mõjutavad inimese närvisüsteemi talitlust? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet
intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Psüühika bioloogilised alused. (Allikas: Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) · Psüühiline tegevus sõltub kesknärvisüsteemist, mille ülesandeks on tagada kohanemine keskkonnaga läbi adekvaatsete reageeringute ärritajateöe (stiimulid) · Närvitalitlus on ühtlasi aluseks abstraktsetele informatsioonitöötlusprotsessidele · Närvisüsteemi põhiliseks ülesandeks on välisärrituste vastuvõtt ning reaktsioonide kujundamine, lähtudes eesmärgist tagada kohastumuslik vastus, mis on sotsiaalselt aktsepteeritav Psüühika roll somaatilistes reaktsioonides ja NS aktiveerimisel · Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse
o usub, et tulevik on ettemääratud o planeerib vähem tulevikku o pingutab eesmärkide nimel vähem KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Inimese aju kaalub ligikaudu 1300-1400 g. Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Ometi on tegemist keerukaima bioloogilise struktuuriga. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid Närvisüsteem võimaldab: 1 Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. 1 Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata.
Närvisüsteemi ülesanne elusorganismis on: Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele. Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi. Millised protsessid toimuvad aju koores? Kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Millises ajuosas asub nägemiskeskus? Kuklasagaras. Mida tähendab afaasia? Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest. Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Mida tähendab düsgraafia?
Teisene uriin on valmis uriin. KÕRGEM NÄRVI TALITLUS Inimese närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem(KNS) ja piirdenärvisüsteem, mida mille moodustavad närvid. Närv ise moodustub närvirakkude jätketest. Inimesel on 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaaju närve. KNS jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Vanemad ajuosad on piklikaju ja ajutüvi kuhu kuuluvad kesk-ja vaheaju. Inimesel otsaju koor on kõige noorem, seal kujunebki kõrgem närvitalitlus. Seljaaju on seotud tingimatute refleksidega, liigutustega. Keskaju vastutab lihase pingeseisundi eest. Igal loomal ja inimesel reguleerib lihaste koostööd väikeaju. Vaheaju, mis on ka loomal vastutab ainevahetuse kehatemperatuuri ja homeostaasi eest. Aju kogub, salvesta ja töötleb infot meeleelunditest. Annab infot edasi lihastesse ja näärmetesse. Info töötlemine närvisüteemis käib sünapsite kaudu. Sünapseid on kahesuguseid on erutus- ja pidurdussünapsid
Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. vaheaju Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused
Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist. Seljaaju (SA) asetseb selgrookanalis. SA seesmise osa moodustab hallaine, milles on neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n.kiud moodustavad juhteteid. SA kui refleksi ja juhteelund. SA kui refleksielundi koostisse kuulub segmentaarne aparaat. Segment on SA osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi.
Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid,
2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn
2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
midagi, mis sisaldab kaltsiumi. Ideaalis kaltsium, mis ,,laenatakse" luudelt, asendatakse hiljem uuega. Aga alati seda ei juhtu. Kõige tähtsam on see, et seda ,,tagasimaksmist" ei saa teostada vaid süües rohkem kaltsiumi. (Kust me saame kaltsiumit?) 3.2.2 Magneesium Kõige rohkem magneesiumi on aktiivseima ainevahetusega elundeis, nagu peaajus, südames, maksas ja neerudes. Magneesiumi vajab lihaskoe lõõgastus ja närvitalitlus. Magneesium suurendab veresoonte lõõgastust. Ta on oluline südamelihase häireteta tööks. (Miks me vajame magneesiumi?) Magneesiumi leidub peaaegu kõigis toiduallikates, iseasi on tema biosaadavus. Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Parimateks allikateks peetakse päevalille- ja kõrvitsaseemneid, parapähkleid, kakaopulbrit, nisu- ja kaerakliisid. Neile järgnevad kreeka ja india pähklid, mandlid, pekaani-
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
magamaminekut. · Kui rauapreparaatide võtmine on ununenud, siis tuleb uus annus võtta esimesel võimalusel. Kahekordistada annust ei tohi! · Rauapreparaatide kasutamisel muutub väljaheide mustjat või tumerohelist värvi. · Kõhukinnisus raua kasutamisel on levinud probleem. Soovitatav on kiudaineterikas dieet ja piisav vedeliku tarvitamine Magneesium Magneesiumi (Mg) on vajalik raku energeetika, närvitalitlus, lihaskoe talitlus. Magneesium reguleerib südamelihase tööd. Tarbitud magneesiumist imendub 30 45%. Vajalik kogus rasedatel ja imetavatel naistele on: 350...450mg päevas. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, fosfor, vitamiin D, omastamist rakkude poolt soodustavad ka vitamiinid C ja B6. Pikaajaline alkoholi, östrogeenide ja diureetikumide tarbimine suurendab vajadust magneesiumi järele. 14
hoidmine, d) normaalne veevahetus, e) membraanitranspordi tagamine, f) mitmete ensüümide aktivatsioon. Magneesium rakus 10 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Rohkesti luudes ja lihastes. Ta on kofaktoriks rohkem kui 300 ensüümis. Tagab ribosoomide ja mitokondrite tervislikkuse ja osaleb nukleiinhapete ning valkude sünteesil. Teda vajab rakuenergeetika, ta stabiliseerib biomembraane. Magneesiumit vajab närvitalitlus ja lihaskoe lõõgastus, reguleerib ka südamelihase tööd. Kloor Rakuvälise lokalisatsiooniga. Ininmorganismi keskne anioon . Tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Kloori ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Mikrobioelemendid Raud rauda vajab hapnikku transportiva hemoglobiini ja lapnikku lihaskoes salvestava müoglobiini süntees. Esineb inimorganismis Fe2+ ja Fe3+ vormis. Paljude raudasisaldavate biomolekulide tegevuse alus ongi raua oa muutus
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
pööramine ootamatu heli/valguse korral). keskaju vaheaju Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. otsaju Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused
niisuguste ärritajate puhul otstarbekaks muretu suhtumine oma tegevuse tägajärgedesse • Emotiivne närviringe muudab käitumisega seotud sensoorsete süsteemide tundlikkust. ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes • Närvitalitlus emotiivses närvipinges kestab kauem kui ärritaja, mis selle käivitas. moria tüüpi erutus • Emotiivne närviringe võib sattuda emotsiooniliselt neutraalsete ärritajate tingitud kontrolli kohatu naljatlemine alla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
