Retsensioon 5.Mail 2013 aastal käisin Pärnus, Endla teatris vaatamas etendust ,,Palju õnne argipäevaks !" Tegu on Jaan Tätte näidendiga mis valmis 2001 aasta kevadeks. Näidendi zanrik on komöödia. Mulle isiklikult väga meeldis, kuna peaosades olid minu lemmik näitlejad ja etendus oli väga kaasa haarav ning huvitav. Laval oli kujutatud magamistuba, lastetuba, elutuba ning esikut. Ruumid olid moodustatud vaheseinu ja erinevat mööblit kasutades mis kokkuvõttes mõjus väga realistlikult. Tubade usteks olid valged, musta värvi lilledega kaardinad mis tõmmati olenevalt olukorrale ette. Elutoa seinad
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. H...
Arvustus Jaan Krossi ajaloolise romaani ,,Keisri hull" näidendi viimane etendus esitati 10. Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad
Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka" autoripoolne anrimääratlus, komöödia, ei vasta meie tavapärasele arusaamisele komöödiast , sest näidendi koomiline element peitub varjatuna tema ideestikus. Pigem võiks seda nimetada draamaks. Lühidalt näidendit iseloomustades, võiks öelda, et näidendi tegevustik on tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei loo needki väliselt pingelist intriigi. Autor on ilmselt teadlikult vältinud efektset lavalist tegevust. Inimesed lihtsalt kõnelevad, istuvad, joovad teed. Tsèhhovile
,,Hernani" zanriks on romantiline draama. Selles segunevad komöödia ja tragöödia ehk siis koomiline algus viib väga traagilise lõpuni. Romantiline draama eirab klassikalise tragöödia reegleid: laval kujutatatakse surma, tegevus toimub magamistoas, kõrgetel kohtadel inimesi pannakse naeruväärsetesse olukordadesse, samuti kestab tegevus kauem kui 24 tundi ja näidendis on mitu tegevusliini. 2. Tehke näidendist kokkuvõte, millest selgub: a) millal ja kus toimub näidendi tegevus ja kui kaua see kestab; Tegevus toimub 1519. aastal Hispaania provintsis Saragossa. Tegevus kestab 4-5 päeva. b) kes on näidendi tegelased, mida keegi neist tahab, kuidas neil läheb ja mis põhjusel. Näidendi põhiliinis on neli tegelast: kolm meest ja üks naine, kelle pärast mehed konkureerivad. Hernani on bandiit, kes tegelikult peaks olema kõrgel kohal. Ta armastab dona Soli ja tahab temaga ühist
itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Moliere „Tartuffe“ (1664 – 1669) on Moliere’i skandaalseim näidend. Moliere sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja sanktsioonide keerisesse kuna see teos valmistas pahameelt paavstimeelsetele õukonna jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid. See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees
Retsensioon Mina käisin vaatamas Tartu Ülikooli Teatri poolt lavale toodud ''Kevade ärkamine''. See oli tragikomöödia kahes vaatuses ning lavastajaks oli Enor Niinemägi. Selle näidendi algne autor oli Frank Wedekind. Etendus toimus pööningusaalis, Athena keskuses, kus ma varem polnud käinud ja ootused ei olnud eriti kõrged. Arvasin et kuna tegemist on TÜT poolt lavastatud näidendiga, ei ole see eriti hea. Üllatavalt ei olnud mul õigus. Näidend kestis kaks ja pool tundi väikese vaheajaga. Enne etendust lugesin läbi lühitutvustuse, kus oli kirjas et see oli alla 14-aastatele keelatud. See oli üks peamisi põhjuseid, mis mind seda vaatama tõmbas, kuna ma
Kuidas muutuvad näidendi käigus Demetriuse ja Lysanderi suhted? Kogu teose jooksul Demetriuse ja Lysanderi suhted on väga pingelised ja teravad. Näidendi alguses kaks noored aadlikud Lysander ja Demetrius taotlevad ühe ilsuvaim neiu Ateenas, Hermia, poolehoidu. Seejärel nende vahel on alati olemas võistlus ja ninaving. See fakt, et Hermia keeldub abiellumast talle isa poolt valitud Demetriusega, sest armastab Lysandrit, kindlasti annab Lysanderile priveleegi. Kui Demetrius saab teada Helena käest, et Hermia ja Lysander plaanivad sellise saatuse eest põgeneda Lysanderi tädi juurde teise linna ja seal
Kellega ta elas koos üle 15 aasta. Williams võitis enda elu jooksul kaks Pulitseri preemiat ja mõned tema näidendid kaasaarvatud "Klaasist Loomaaed" said New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardi ja näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. Ta kirjutas enda elu jooksul kümneid lühijutte, kaks novelli, pea nelikümmend näidendid jne. Näidend "klaasist loomaaed" sai kirjanikul valmis aastal 1941 ja valmis see teos MGM-ile, kellega oli Williamsil leping. Näidendi pelkiri on tulnud arvatavasti, näidendi sisust, et nende perekond on justkui klaasist loomaaed ja sellest, et ühel tegelasel on oma väike kollektsioon väikestest klaasist loomadest. Arvatakse, et see näidend põhineb tema enda elul, mitte üheski teises tema poolt kirjutatud teoses ei ole niivõrd palju seoseid tema enda eluga, tegelastega näidendis ja tema perekonna vahele saab tuua mitmeid paralleele.
Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda tahab või mida tema loodud näitlejad hetkel tunnevad. Remark jällegi kommenteerib, millist nägu üks või teine näitleja tegema peab ning kui hästi seda ja teist kohta mängima peab. Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse aja polkovniku lesk oma lõppematu jutuvadaga ainult seda tõestada püüabki. Ta jutustab oma
Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992
Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda tahab või mida tema loodud näitlejad hetkel tunnevad. Remark jällegi kommenteerib, millist nägu üks või teine näitleja tegema peab ning kui hästi seda ja teist kohta mängima peab. Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse aja polkovniku lesk oma lõppematu jutuvadaga ainult seda tõestada püüabki. Ta jutustab oma
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust
Arvustus „Hamlet“ Valisin lugemiseks William Shakepeare´i „Hamleti“. Kuna ma polnud varem ühtegi Shakespeare ´i näidendit lugenud, siis valik langes minu jaoks kõige kuulsama ja tuntuma teose kasuks. Teose peategelane on Taani prints Hamlet. Oma isa, kuningas Hamletit leinates, näeb ta vaimu, kes ütleb talle, et mõrvar on Hamleti enda onu Claudius. Prints ei olnud algul kindel, kas ta ikka nägi oma isa kadunud hinge ning lasi teha näidendi, kus kuningas mõrvati sarnaselt tema isaga. Pärast seda, kui Claudius poole näidendi pealt minema jookseb, sai Hamlet kinnituse oma kahtluste osas. Sealt edasi ihkab Hamlet kättemaksu oma isa mõrva eest. Näidendi lugemine oli raamatu lugemisest väga erinev. Palju tuli loota kujutlusvõimele, et ette kujutada, kuidas tegelased omavahel rääkisid ja millise tooniga. Tuli hoopis rohkem keskenduda, et järjel püsida. Huvitav oli jälgida Hamleti kui isiksuse arengut läbi raamatu
Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistlik- naturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid
Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. Enim meeldisid selle etenduse puhul mulle naisnäitlejad. Pole palju selliseid vanemapoolseid näitlejaid, kes oleksid nõus saalitäie publiku ees end poolalasti võtma ja tunneksid end sealjuures hästi. Kõik nad mängisid oma rolli väga hästi välja ja olid laval tõeliselt võimsad ja väärikad. Veel meeldis mulle näidendi idee. Tore oli vaadata, kuidas naised püüdlesid ühiselt sama
eximes tundi ära tuli, sest närveeris nii palju esimese kiiruskatse ajal, et süda läks pahaks. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, unistab tegelikult kirjaniku ametist, kuid ei suuda enda töölt ära tulla, sest tunneb kohustust enda perekonna hoolitseda, sest ilma temata nad hakkama ei saaks. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult Wingfieldide perekonna korter. Amanda on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud, kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi, kuigi tegelikult perekond elab vaevu ära. Tema põhiülesandeks näidendis on Laurale kosilase otsimine. Näidendi lõpus kohtab Laura Jimi, kellesse oli keskkoolist alates armunud olnud ja kellega nad veedavad vaatamata Laura ema pidevale taganttõukamisele meeldiva õhtu, kuid tuleb välja, et Jim on abiellumas
vaatuses tülitsevad haldjate kuningas Oberon ja haldjate kuninganna Titania. Obreon ja Puck plaanivad Titania silma tilgutada ühe lille mahla, mis paneb teda armastama esimest ettejuhtuvat isikut. Helena avaldab Dermetriusele armastust. Teises tseenis piisutab Obreon Titaniale lille mahla silma. Puck paneb Lysandrile võlurohtu silma. Lysander ärkab, näeb Helenat ja võlurohu jõul armub temasse. 3) Kolmandas vaatuses teevad Quince, Bottom, Snug, Flute, Snout ja Starveling metsas tamme all näidendi proovi. Puck hirmutab teised mehed peale Bottomi ära. Titania märkab eesli pega Bottomit ja armub temasse. Teises vaatuses on Hermia, Helena, Lysandri ja Demetriuse vahel suur segadus, Lysander ja Dermetrius lähvad tülli. Puck matkib poiste hääli, et need tema järel metsas jookseksid. Lõpuks jäävad nõlvakule kõrvuti magama Lysander ja Hermia ning Demetrius ja Helena. Puck niisutab võlulille mahlaga Lysandri silmi. 4) Neljandas vaatuses niisutab Obreon uuesti Titania silmi
mitmes oma teoses. 1908 abiellus ta Sulo Wuolijoega, siis võttis ta Ella Murriku asemel kasutusele nime Hella Wuolijoki. Hiljem paar lahutas, see jäi Wuolijoe ainukeseks abieluks. Maailmasõja ajal siirdus Wuolijoki ärimaailma, ta ostis saeveskeid, mis 1923. läksid küll pankrotti aga see ei olenenud Hellast. 1911, pärast Wuolijokede ainukese lapse Vappu sündi, hakkas Hella mõtlema kirjanduslikust tööst ja saatis oma esimese näidendi Talulapsed, Tallinna. Esietendusele Estonias järgnes etendamise keeld. Järgmises proosateoses "Udutagused" tugineb autor oma noorpõlvemälestustele. Hiljem on ta pealkirja kujundit selgitanud nii: "Kui viimast korda lahkusin Eestist, jäi Eesti rand udu taha ning seal see ongi püsinud." Mees jõi koos Eino Leinoga. Siis sisenes Hella ärimaailma, kus läks tal nii hästi, et sai kolida Helsingi parimasse linnaossa ja jäi raha ülegi Marlebäcki mõisa ostmiseks.
lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise. Lisaks näidendi teksti kohandamisele aitas ta näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavamaks muutmiseks mõned laulud ning ka saatis neid ise lava tagant klaveril, ehk tegi kõike peale näitlemise [tol ajal peeti naiste esinemist laval üsna sobimatuks]. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" sai äärmiselt sooja ja sõbraliku vastuvõtu osaliseks ning see ajendas Koidulat ka edasi näitekirjandusega tegelema. Nii valmiski juba sama aasta
Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale anda selline lugu nukuteatrina edasi, on kiiduväärt. Lavastaja hea töö väljendus ka näitleja töödes- näitlejad teadsid täpselt mida nad nukkudega tegema peavad, kuidas neid liigutada ning millal tuleb neil endal näidelda. Mainimata ei saa ka jätta seda, et lavastaja suutis nii suure loo ainult neljakümne viie minuti sisse mahutada. Kogu näidendi jooksul olid laval ühed ja samad näitlejad ning nad ei läinud kordagi lavalt ära. Üheks tegelaseks oli Triin Lepik, kes mängis nii nukuna, kui ka inimesena tüdruku osa. Tema liigutused jäid eriti silma, need olid väga äkilised ja läbimõeldud. Lepikul on uskumatult võimas hääl ning see sobis väga hästi sellesse näidendisse. Poisi osa mängis Rauno Kaibiainen. Tema jäi oma liigutustelt ja häälelt Lepikule alla. Kaibiaineni liigutused oli
Eesmärgid Tahtis abielluda Armastades Tiinat, tahtis Eesmärgiks abielluda Margusega ja elada ka Margus elada Tiinaga Margusega. temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos palju järglasi. Saatus (mis temast Sai surma, sest tapeti Margus tappis raamatu Mari oli paaris näidendi lõpus sai?) kogemata Marguse poolt. lõpus kogemata Tiina, et Margusega ning oli hirmutada libahunte. koduperenaine. 1. Tegelassuhted. Tegelane, kellega peategelane kõneleb kõige rohkem: Tiina räägib palju Margusega. Millest nad räägivad? Üldista. Nad räägivad palju omavahelistest suhetest ja tulevikust. Kellega peategelane ei räägi/ei taha rääkida, räägib vähim? Miks
Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud.
Henrik Ibseni näidendid "Nukumaja" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid. Näidendi "Nukumaja" keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer, Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad. Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu, Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu
William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu
Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17
taustaks prozektoriga lastud maja väline pilt. Taga istusid kõik näitlejad aga kahes reas ning ilmusid sujuvalt oma hetke sisse. Neid ei olnud muul ajal isegi õieti märgata, mis oli minu arust kõige parem. Näidendi juures võis häirivaks osutuda halb teksti väljendus, mille tõttu mõned laused jäid arusaamatuks nii mõnelegi vaatajale. Kuid kui positiivsest vaatevinklist näidendit hinnata jäi silma osatäitjate kaasahaarav kehasse sisse mängimine mis tegi näidendi hoopis elavamaks ning huvitavamaks. Minule meeldis ka lavakujundus ning asjade paigutus, inimeste liikumine mis aitas nii näitleja tööle kaasa kui ka näidendi arusaadavamaks minule. Teatrikogemus minule oli lausa nii põnev, et ilmselt naudin varsti jälle uusi elamusi publiku seas.
Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid. Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, Fiktsionaalsus, Fikseeritus ( kirjandus kui midagi kirjutatut), Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi. Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks või) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas saab luua kirjandust ainult piiratud hulgale inimestele. Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline(rahvaluule). Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Kirjalik tekst
Rakvere teatri näitlejatega tehti 2005. aastal uues renoveeritud Rakvere teatri majas lavastus ,,Kaduviku riik". Üles on astutud ka erinevatel festivalidel, lisaks Theaterdockile (1999) ka Draama Festivalil 2003. aastal ning Baltoscandali festivalil 2006. aastal. 2008. aastal mängiti Notafe festivalil Pärimusmuusika aidas lavastust ,,Vaterland". 1 ,,Nagu poisid vihma käes" 2006. aasta suvel lavastas Noormets Jim Ashilevi näidendi "Nagu poisid vihma käes". Lavastuse kunstnik oli Silver Vahtre. Selle lavastuse sündi õnnestus mul endal jälgida. Lavastus etendus Pärnu Muuseumi Aidas pööningul, neljast küljest jälgitava puuri sees. Selle näidendi valis lavastaja ruumi järgi. Tal paluti suveetendus teha ning lavastaja käis vaatamas igasuguseid erinevaid ruume. Näidendi valis Noormets Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlustel osalenute seast. Kui ta seda (muuseumi
jalgpallifännist Martini kimbutama kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast Tomist eemale tõukab. Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Hämmastama pani mind kartulite hulk ning see, kuidas neid halastamatult aina juurde kooriti. Tekkis küsimus, mida nendega küll pärast peale hakati? Üldiselt jättiski näidendi lavastus väga tervikliku ja ühtse mulje ning umbes kolmveerand näidendit oli naeratus suul ning põnev olla. Vahtisin isegi kartulikoorte kaussilendamist suu ammuli peas, sest see oli pisidetailidega, nagu näiteks salajane taburettide äravahetamine, ülilõbusaks muudetud. Ma arvan, et Allik tahtis publiku näidendi sisu üle juurdlema panna ning seda läbi lihtsate elementide, mis kõigile peaksid tuttavad olema.
Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere,
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis
tegevus toimub väga lähedal ning seepärast on raske millestki mitte aru saada või ilma jääda. Lavakasutus on piiratud, sest ümber katuse on kujutletav meri, millest saab aru terve etenduse väitel kestva merekohinaga. Et mõnda stseeni paremini kirjeldada, kasutatakse vahepeal ära ka valguse saatel nukuga mängides lava musta tausta. Kasutatakse ära ka katuse alla jäävat väikest ruumi, kuhu mehed vahepeal läbi akna poevad ning asju otsivad. Terve näidendi ajal kasutatakse ühte lavakujundust, mis ei muutu kordagi. Valguskujundus oli lihtne ning tavaline. Valgustatud oli ainult lava keskosa ning ei olnud erilisi valgusemänge näha. Kõik laval leitavad esemad olid väga hästi ära kasutatud ning paljud tavalised hargipäeva esemed leidsid antud etenduse käigus vägagi mitmekülgse kasutusala. Näidendis kasutatud esemeid oli väga minimaalselt ning kõik asjad olid väga hästi valitud ning omavahel
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas
täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. _ Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistliknaturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid
Vastus ,,Traagilise vea" mõte on väga küsitav. On tõsi, et Hamleti määratlevad iseloomujooned, kujundades tema käitumist, aitavad kaasa tema traagilisele saatusele. Aga väidet, et tema kurb lõpp on paratamatu tema iseloomu tõttu, on raske tõestada. Lähtudes stsenaariumist ja antud tegelaste kirjeldusest on äärmiselt ebatõenäoline, et kõik, kes pole ,,Hamletit" lugenud või näinud suudaksid ennustada näidendi lõppu lähtudes vaid loo kangelasest. Tegelikult viitab näidendi kaootiline sündmuste rongkäik sellele, et inimesed on sunnitud tegema valikuid, mille tagajärjed on ettenägematud ning vältimatud. Väita, et näidendi lõpplahendus peabki olema mõõdapääsmatu tundub vastuoluline sündmuste käiguga näidendis endas. 3. Läbi näidendi teeskleb Hamlet, et on hull, kuid tema näitemäng on nii inetnsiivne ja
Muusikaalbumid "Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Olemine" (2004; koos Marko Matverega) "Laulude õhtu "Vana kuub"" (2005; koos Marko Matverega) Tunnustused 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" parim laulutekstide autor 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" parim näitekirjanik 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 2010
tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus,,). Loositud järjekorras etendati esimesel päeval 5 komöödiat ja järgmisel kolmel päeval 3 tertaloogiat, mis koosnesid igaüks kolmest tragöödiast ja ühest saatüridraamast. Näidendid valisid linna ametnikud. Nad andsid autori kätte näitlejad ja nimetasi jõuka linnakodaniku kes maksis etenduse eest. Lavastajaks oli näidendi autor ise. Pärast entendusi määras zürii pa remusjärjestuse ja jagas auhindu. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Näidendite publik ja esitamise koht. Teater oli kõigis suurtes linnades. Ettendusi korralditi lahtise taeva all päevavalgel väga suurele publikule (15000-20000 inimest). Vaatajad olid kõigist ühiskonnakihtidest. Teatri vaatamine oli kohustuslik. Vaesemad võisid odavamalt pileteid osta. Päris vaesed said tasuta tagaridadest vaadata
loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Brook) Bentley : ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab". Bentley viitab niiöelda
Antiikteatris ei olnud enam väga olilisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud antika ajajärgu kreekast. Just siis asutusid rahva ette esmakordselt näitlejad, kes esitasid rahvale tragöödiat ja komöödiat. Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala meeleheaks sokuohvri toomisega. Kultuslikes stseenides täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Alguses piirduti Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ehk heerostest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks
2)Teostes 2 poolsust: realist ja müstika. 3)Ajakirjanikuks kirjanikuna obektiivne, jahe,kriitiline ja analüüsiv ning vaatleb tegelest pigem seest kui väljast. 4)Teosed argielust. 5)Esineb erootilisi motiive. 6)Teosed lahutusi ja jahenenud suhteid. 7)Rõhutab surma sümbolitega, tähenduslikud muusikalised motiivid. 8)Paljud tegelased loobujad, kirjanik ei mõista neid hukka ega moraliseeri. 9)Teostes kordub ,,kuhugi ära" motiiv. Salapärane vaim Helbemäe näidendi kohal Otsustas kuuldemänust ,,Augusta Carolina" teha näidendi. Näidendi kirjutas kuna oli õhtul oma Vene tänava korteris näinud toas hõljumas Augusta Cardolinat helesinises kleidis, siis ta peatus ja vaatas üle õla talle tähelepanu pööramata. Helbemäe pakkus valminud näidendid Estonia tearile aga seal paluti mõned kohad ümber teha ja sellest autor keedus.1944 märtsipommitamises hävines käsikiri aga autoril oli varueksemplar, mia ootas avastamist.
Vaatasin ETV Arhiivist etendust nimega „Meistriklass“. Tegevus leiab aset 1948.aasta jaanuaris Moskvas. Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematele riigimeestele teoste kirjutamise osas.
Puudu ei jäänud ka osati publikuga manipuleerimisest, poliitilisusest ja psüholoogiast, tõmmates vahel sigarette ja tehes omamoodi perfomance'id, mis vaatajaid köitis. Lavarebaseid oli küll kõigest neli kuid sellest piisas, et teha minu õhtu suurepäraseks elamuseks, millest ma ka kolm kuud hiljem suudan kirjutada. Seega: väga meeldejääv, paeluv ja kaasakiskuv. Kindlasti üks parimaid, mida minu noor silm näinud on. Seoses näidendi pealkirjaga tekkis mul küsimus, millele ma näidendi jooksul vastust ei leidnud ning otsisin internetist lahenduse, mis mulle ei oleks kunagi pähe tulnud: "Muide," küsitakse ühes ammuses intervjuus Edward Albee käest. "Kuidas te leidsite oma näidendile pealkirja?" Ja Albee vastab: "Oli üks saluun, kus ma ikka käisin, ning sellel saluunil oli allkorrusel üks suur peegel, kuhu inimesed oma graffiteid sodisid. Kusagil 1953. või 1954. aastal jõin ma ühel õhtul
Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
