„Minu veetlev leedi“
Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab
silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile
omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred , on kojamees, kes peab õnne
elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla
kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud
rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab
töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks.
Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza
välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke
daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese
nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel
Higgins ja Pickering sõlmisid kihleveo õppetöö rahastamise peale. Kui Eliza suudab kuningaballil näidata siniverelikkust, maksab Pickering Higginsile Eliza õpetamise maksumuse kinni. Eliza üleskorjamine tänaval ning Higginsisse armumine mõjutavad Eliza saatust kõige enam, sest need sündumsed muutsid totaalselt Eliza suhtumist elusse ja teistesse kõrvalseisvatesse inimestesse.Elizast saab näidendi lõpuks täis segavereline leedi. Minu arvates on iga inimese enda teha, kuidas ta oma elu korraldab, kuid mingis elu punktis, kus olukord on kriitiline, on targema inimese nõu alati abiks ja vahel ka kohustuseks. Pygmalion, skulptor, kes voolis oma kätega naise kuju ning hiljem selle ellu äratas ja ära armus, on peegelduseni sarnane Higginsiga, kes voolis Elizast tõelise naise ning hiljem temasse armus. Pygmailon oli ise väga kritiseeriv naiste suhtes, nagu oli ka Higgins.
Kõik kommentaarid