Tennessee Williams "Klaasist loomaaed" 1941 Thomas Lanier Williams III, Kirjaniku nimega Tennessee Williams elas 26.märts 1911- 25.veebruar 1985. Sündis Columbuses, Missisippi osariigis. Lõpetas Missouri ülikooli ja irjutamist alustas ta vahetult peale seda. Ta on üks kuulsamaid 20. sajandi Ameerika näitekirjanike. Suure osa enda elust veetis ta depressioonis ja hirmus, et ka tema oma õe kombel läheb hulluks, kuid seda hirmu aitas leevendada ta elukaaslane Frank Merlo. Kellega ta elas koos üle 15 aasta. Williams võitis enda elu jooksul kaks Pulitseri preemiat ja mõned
Klaasist loomaaed Tennessee Williams ehk Thomas Lanin Williams oli 20.sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Ta sündis Columbias Mississippi osariigis. Nime `Tennessee` sai ta kolledžikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada,
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on autor maininud tolle
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on autor maininud tolle
Klaasist loomaaed Tennessee Williams ehk Thomas Lanin Williams oli 20.sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Ta sündis Columbias Mississippi osariigis. Nime `Tennessee` sai ta kolledzikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: „Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus”. Lavastamisjuhendis on autor maininu
Tennessee Williams (1911-1983) Sündis Columbuse linnas Mississippi osariigis. Viieaastaselt diagnoositi tal halvatus, mis jättis ta kaheks aastaks liikumisvõimetuks. Sel ajal tekkis tal esmakordselt huvi lugemise ja juttude kirjutamise vastu. Isa töötas müügimehena, ema kirikuõpetaja tütar. Peres kasvas kolm last. Tennessee Williamsil oli head suhted oma õe Rosiga, kes oli väha häbelik ja hingeline. Tülisi esines nende peres palju , sest vanemad olid täiestin erineva ellu suhtumisega. 1927. aastal T.W elu muutus täielikult sai novelli võistlustel kolmanda koha ( Ta sai raha, tunnustuse) tema lugu avaldati ja see innustas teda jätkma õppimist ülikoolis. Kui isa otsustas paikseks jääda , sundis ta T.W tööle kingavabrikusse ja ta pidi loobuma ülikoolist. Kodus oli nii palju probleeme, et 1937. aastal saadeti õde Rose hullumajja. Samal aastal otsustas T.W ülikooli lõpuni käija. 1938. aastal sai bakalaureusekraadi. Algas ka menu periood, teoseid lavastatakse j
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kõik kommentaarid