Teatriretsensioon "Kauka jumal" (Kuressaare Linnateater) (0)

(nimi)
(klass)
Retsensioon
Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi „ Kauka jumal“ põhjal tehtud etendust nimega „Kauka jumal“. Näidendi lavastajaks on Väino Uibo . „Kauka jumal“ toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel , heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. „Kauka jumala“ esitasid Peeter Jürgens ( Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts ( Masa Ants), Aili Salong ( Leena ), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul.
Kitzbergi „Kauka jumala“ esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et „Kauka jumal“ on väga kaasaegne ning ilmselt see sundiski teda näidendit uuesti lavastama. Väino Uibo on sündinud 1942. aastal ning on päritolult üldsegi tartlane. Saaremaale elama tulles ei osanud ta mõeldagi, et siia nii kauaks jääb.
Näitlejatest meeldis mulle enim peategelast Mogri Märti mänginud Peeter Jürgens. Ta oli siin külalisena „ Ugala “ teatrist. Peeter Jürgens on 10. märtsil 1939 sündinud eesti näitleja. „Ugala“ näitleja on ta alates aastast 2000, „Ugalasse“ kuulus ta ka aastatel 1965-1994, kuid 1994-2000 otsustas ta teha väikese vahe, proovides kätt eraettevõtjana. Eriti hästi tuli tal välja minu arvates stseen , kus Mogri Märt kirjeldas, et raha on ülim (võim, Jumal jne).
Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine. Porgandit näriv töömees oli humoorikas ning suutis publiku naerma ajada. Urmas Lehtsalu on sündinud 1963. aastal Tallinnas ning tegeleb lisaks näitlemisele veel paljude aladega, alustades õpetaja ametist ning lõpetades põllumajandusega.
Eriti ei meeldinud mulle Annelii Sireli ja Aili Salongi tegutsemine (vastavalt Miili ja Leena), kuna kohe alguses suutsid nad oma naermisega kahtlase ning pisut vale mulje jätta enda tegelaskujudest.
Näidendit oli küll kärbitud ja natuke muudetud, kuid üldise pildi suutis see ikkagi luua. Näidend on tõepoolest kaasaegne – ka tänapäeval on paljude arvates raha see, mis otsustab. Auahneid inimesi on maailmas palju ja arvatavasti on igal inimesel ka oma tutvusringkonnas nn Mogri Märt. Etenduse tegi huvitavaks ka see, et osalised ei lahkunud kordagi lavalt. Kui polnud vaja enda osaga tegeleda, mängiti kas tavalist külainimest või –joodikut. Lisaks sisule oli muudetud ka natuke tegelaste iseloome – Hannes Nelise poolt mängitud Peeter Pärnale oli lisatud juurde eneseimetlust ning tänu sellele suutis ta väärikalt vastu seista isegi Mogri Märdile endale.
Näidendi algus oli minu arvates natuke aeglane, häiris ka sissejuhatav muusika . Märdi kujutus oli minu arvates ideaalne. Peategelane Mogri Märt oli mees, kes hoolis ainult oma rahast. Näidend keerleski selle ümber, et Märt polnud rahul poja valikuga abiellumise osas ning kuidas lõpus talle ta ahnus kätte maksis. Alamaid kohtas Märt väga halvasti, nad olid orjad tema jaoks. Võlgu andis ta ainult suure intressiga. Ta polnud rahul Noore Märdi valikuga abikaasa osas, kuigi naine oli väga töökas – Mogri Märdi arvates ei sobinud ta pojale niivõrd vaene naine. Abiellumise tulemusena viskas Märt oma poja kodust välja. Kodust läks hiljem minema ka Märdi tütar Miili, kes abiellus Peetriga. Peetri tegelaskuju mulle näidendis meeldis – ta suutis Mogri Märdi tigedaks ajada ning teda õrritada. Märdile laste kodust lahkumine eriti korda ei läinud, küll aga oli väga kurb laste ema. Hiljem tuli Miili tagasi, kuna neil olid Peetriga plaanid luhta läinud. Neil polnud isegi piisavalt süüa. Miili aga suri, kuna pidi tagasiteel palju külmetama. Pärast Miili surma jäi Peetri ja tema lapse kasvatamine Leena ülesandeks. Märt lasi ehitusmeistril ehitada uue maja ning esimese asjana pidi sisse minema ta rauast rahakapp. Uude majja lõi sisse aga äike ning maja põles maha. Põlemise koha pealt meeldisid mulle heliefektid ning valgustuse õige kasutamine. Etenduse lõpp aga võrreldes teosega minu arvates hästi ei õnnestunud. Ära oli jäetud lõpuosa poleemika . Pärast rahast ja varast ilma jäämist oli Märdi mõistus küll kadunud, aga ahnus oli talle alles jäänud.
Publikut oli saalis palju ning noori oli üllatavalt palju. Kuna ma tihe teatrikülastaja pole, siis ma ei oska öelda, kas tavaliselt ka noori nii palju on. Publikut suutis mõjutada tagaplaanil olnud koori moodi grupp, mis koosnes parasjagu mitte mängivatest osalistest. Oma hõigete ja naermistega suutsid nad ka publiku kaasa haarata ning seeläbi oli saalis valitsev meeleolu ka kõrge.
Lavastaja töö mulle meeldis, kuna ta oli suutnud sisu lühendada erilisi apsakaid tegemata. Ainsaks suureks apsakaks oligi minu arvates näidendi lõpp, mis oli natuke möödarääkiv võrreldes raamatuga. Näitlejad suutsid teha rõõmsa ja huvitava esituse, igavust tundma ei pidanud.
Arvan, et see teatriskäik tuli mulle kasuks, kuna meil oli hiljem vaja läbi lugeda Kitzbergi „Kauka jumal“ ning tänu sellele näidendile oli juba raamatu sisu teada ning paremini mõistetav. Noorte teatris käimist takistab minu arvates huvi ja viitsimise puudumine – kuid kui juba kohal ollakse, siis pettunud nägusid naljalt ei märka. „Kauka jumal“ on näidend, mida tasub igal eestlasel vähemalt korra elus vaadata.