.............................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid
........................................................................................................... 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..............................................................................................................4 3. ANDRUS KIVIRÄHK...............................................................................................5 3.1 Tunnustused...........
,,Kuritööle ja karistusele" läks preemia nii parima lavastaja, kunstniku, meespeaosa- kui ka kõrvalosatäitja klassis. 1999. aasta oli Linnateatri ning ,,Kuritöö ja karistuse" aasta. 1999: William Shakespeare'i "Hamlet" Hamletit mängis Marko Matvere. 2000: Aleksei Tolstoi "Burattino" Mängisid EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu õpilased. 2001: Alexandre Dumas "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" 2001: Jane Martini "TSEHHOV & show-bisnis" 2003: Jaan Tätte "Kaotajad" Peaosades: Evelin Pang, Marko Matvere, Allan Noormets, Andres Raag. 2004: David Mamet'i "Äri" Esialgne etenduse pealkiri oli ,,American Buffalo". Etendus räägib ärimaailmas kehtivate seaduste pealetungist eraellu. 2005: Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus. Teine osa" 2006: A. H. Tammsaare "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljas osa" 2007: Carlo Gozzi "Ronk (Il Corvo)" 2009: Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased" 2009: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast"
10 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 10 Mihkel kerem Mihkel Kerem on sündinud 23.jaanuaril 1981. aastal Tallinnas. Ta on eesti viiuldaja ja helilooja. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2007. Õpingud · Tallinna Muusikakeskkool 1987-1999 - Mirjam Keremi viiuliklass ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklass · EMTA 1999-200? - Mirjam Keremi viiuliklass ja Jaan Räätsa kompositsiooniklass 11 · Royal College of Music, London 200?-2006 Biograafia Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub üle saja teose. Kõige arvukamalt on ta komponeerinud kammermuusikat, milles kesksel kohal on viiul. Sümfoonilise muusika (sh kolm sümfooniat) ja instrumentaalkontsertide kõrval on ta loonud üheksa
Meditsiini mõnevõrra tundva inimesena ei olnud tal oma leukeemia suhtes mingeid illusioone. ELUKUTSELT MENUKIRJANIK Kalev Kesküla meenutab 115 000 meest Raimond Kaugverit töös ja võitluses. Raimond Kaugveri käes on üks eesti kirjanduse rekord, mida Kaur Kenderil on väga raske lüüa. Nimelt trükiti tema romaani "Kas ema südant tunned sa?" 115 000 eksemplari. Kui suur on tänapäeval romaani tiraaz? Kaks tuhat. Jaan Krossi trükitakse 2000 ja Kenderi "Ebanormaalset" olevat läbi müüdud ennenägematud 6000 eksemplari. Kas see ongi meie rahvusintelligentsi lugemislagi? Kas see tähendab, et 120 000 mees Kaugver on 20 korda parem kui Kender ja 60 korda parem kui Kross? Kas Jaan Krossi lugejaid asendavad tänapäeval tõesti vaid need võttegrupid, kes sügiseti Nobelite aegu klassiku akna alla kogunevad, et siis jälle vaikselt minema hiilida?
märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid