Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde.
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt. Laenulepingus seisas aga, et kui võlg ei ole antud tähtajaks tasutud, on pankuril õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmitud lepingu ohvriks. Kuid
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus
Retsensioon Kolmapäeval, 17. aprillil, aastal 2013 käisin Tallinnas Eesti Draamateatris vaatamas etendust ,,Kolm õde" neljas vaatuses. Näidend kestis kogupikkuses umbes kolm tundi ning sellel oli üks vaheaeg. ,,Kolme õe" autor on Anton Tsehhov, kes sündis 1860. aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga),
Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika Näidendi autor Marius Ivaškevičius (sündinud 1973 Leedus Molėtais) on kirjanik ja filmirežissöör. Tema näidendeid on tõlgitud ja lavastatud Leedus, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Lätis. Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten
Retsensioon 20.11.2018 vaatasin Eesti Draamateatris lavastust nimega ,,Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille autoriks on Marius Ivaskevicius ja lavastajaks on Hendrik Toompere jr. Autori sõnul on tema näidend katse uurida seda miskit, mida nimetatakse identiteediks. See on lugu teekonnast, kus peategelane otsib oma rada, otsib iseend. Üheks näidendi põhiteemaks on migratsioon, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Etendus on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal ja räägib noorest mehest, kes läks koos saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne leidma, kuid kelle emigreerumine lõppes kurvalt. Noored olid pärit Leedust sel ajal valitses Baltimaades Nõukogude võim ning emigreerus suur hulk inimesi. Noortelt konfiskeeriti pass ja sunniti toime tulema riigis, kus neil polnud raha, dokumente ega sõpru. Etenduses räägiti immigrantidest kui õuntest, kes on jäetud vedelema ja mädanema keset teed. Lavastuse tegi huvitavaks noorte raske ja keeru
1. Shakespeare`i elu · Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil Stratford uponAvonisWarwickshire`i krahvkonnas. · Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. · William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. · William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. · Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. · Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel. · 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest, Shottery külast. · 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith. Laste nimedel on kindlasti
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draamateatri näitlejad. Lift toob hu
Kõik kommentaarid