Armastus, elu ja surm A. Tsehhovi näidendi "Kajakas" põhjal Tänapäeval räägitakse tihti armastusest ning kuidas see on muutunud läbi sajandite. Üha enam näidatakse teatrites vanemate armastuslugude põhjal ülesse ehitatud teoseid, mille lood on väga erinevad tänapäevastest armumistest. Tihtipeale on vanemates filmides pikk ajalugu inimeste vahel, kes lõpuks kokku lähevad, kuid tänapäeval vaadates tundub tihti, et inimesed pole üksteist tundnud rohkem kui nädal. Suuremalt vaadates saame aga veelgi rohkem võrrelda vanemaid näidendeid ja tänapäeva elu armastuslugusi, mis peaksid olema üksteise peegelpilt, kuid kas nad ka tegelikult seda on? Heaks materjaliks, mille põhjal saab juurelda vanema ühiskonna armastuse üle pean Anton Tsehhov-i näidendit "Kajakas", mis on pealt näha lihtne näidend, kuid sellesse rohkem süvendudes saab aimu suuremast süzeest, mis kogu näidendit valvab ja dirigeerib. Anton Tsehhov-i nä...
ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka"...
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
Unistuste ja tegelikkuse vahekord inimese elus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on tema naabril, unistanud soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu, on vastuolus tegelikkusega. Kui küsida väikese tüdruku käest, kelleks ta saada tahab, kõlavad alati vastused lauljaks, näitlejaks, printsessiks või tantsijaks. Kõik need ametid on seotud mingil määral kuulsusega, lapsed arvavad, et tuntud inimene on hea olla, laulda võib, millal iganes soovid ja mingeid kohustusi justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, te...
Anton Tsehhov · Sündis 29. Jaanuaril 1860. a Taganrogis väikekaupmehe pojana. · Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat rubla ning osta oma perekonna priiks. · Isa oli andekas inimene-mängis viiulit, joonistas ja juhatas laulukoorigi.Perekonda kohtles karmi käega. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Ema oli suurepärane jutuvestja- rääkis lastele lugusid, kuidas ta oma riidekaupmehest isaga mööda Venemaad ringi rändas. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. · Isa võlgadesPere laostusIsa põgenes võlavangla eest perega Moskvasse16.a Anton jäi koju(gümnaasiumi pärast)Pidi üürima on lapsepõlvekodust tuba · Õpingud: 1a kreeka koolisTaganrogi vene gümnaasium(lõpetab 1879)Moskva ülikool(ars...
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arva...
Väliskirjandus Honore de Balzac Prantsuse kirjanik, kes omandas juura hariduse. Balzaci iseloomustab ülisuur energia ja pillav eluviis. Talle meeldis reisida, kuid tohutu kohvi tarbimise tõttu tervis halvenes(1847). Balzac leidis, et kõige õigem zanr kirjutamiseks on realism. LOOMING: Iseloomulik ülipikad kirjelused, tekstides palju detaile, otsekõnes puudub saatelause, tegevuse kulg venib. Ta leiab, et inimese käitumises peegeldub teda ümbritsev ühiskond. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. ,,Inimlik komöödia" # stseenid maaelust # stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist Värsstragöödia ,,Gromwell" ,,Gobseck" ,,Sagräännahk" ,,Suaanid"(I teos) ,,Isa Goriot" Oscar Wilde ...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''. 1887. Aastal ilmunud jutustuses `'Vaenlased'' on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed ini...
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püs...
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Artur Alliksaare elu ja looming Pille Poom 2012 Autorist Sissejuhatuseks Paljud Artur Alliksaare sõbrad ning tuttavad on tema iseloomustuseks öelnud, et tal oli tundlik loomus, madal valulävi ning kompromissitu vaim, sünnipärane rahutu ringirändamisvaim, hämmastav mälu. Artur oli suur iseõppija, geniaalne, heleda tõrvikuna põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik, irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõtt...
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NO...
KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal ...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuu...
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastus...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kan...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAA...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
