Vene muusika ajalugu (0)

Keskkool - Muusika - Muusika

1 Hindamata

Lõik failist

VENE MUUSIKA AJALUGU
vanaaeg (ürgkogukondlik aeg - 10 saj.)

Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega ( karjakasvatus , põlluharimine, usk loodusjõududesse)
Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest)
Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine
Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne

keskaeg (10 saj. – 17 saj. 1 pool)

Arenes kaks erinevat suunda: kiriku- ja rahvamuusika
Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul , jutustab vägitegudest)
Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 16-17 saj.)
11-17 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist)
mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika ), puhkpille ( viled , sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri
kirikulaul 11-17 saj. professionaalmuusika tähtis osa
kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud
16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik

uusaeg (17 saj. – tänapäev)

17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid
kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused
17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik – kant (3 häälne salmilaul , esialgu vaimuliku tekstiga , hiljem ilmaliku )

ilmaliku muusika areng

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bunnu Õppematerjali autor

kokkuvõte, mõisteid

vanaaeg keskaeg uusaeg ilmaliku muusika areng instrumentaalmuusika psalm kant ballaad romanss

Sarnased õppematerjalid

docx

Vene rahvamuusika

Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid.

Muusikaajalugu

docx

Ilmaliku muusika areng

Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris. 1980 läks elama Berliini Saksamaale, seal elab ta tänini. Lohusalus on heliloojate suvila (Helisalu). Ta on loonud vokaalsümfooniaid (oratooriumid, missad), sümfoonilisi teoseid, koorilaule ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud kollaazi teemal ,,Bach". Urmas Sisask (1960) Ta on pärit Harjumaalt Keila lähedalt, suurest 5-lapselisest perest. Tema õde on Siiri Sisask

Muusika

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika