Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene muusika ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
VENE MUUSIKA AJALUGU
vanaaeg (ürgkogukondlik aeg - 10 saj.)
  • Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega ( karjakasvatus , põlluharimine, usk loodusjõududesse)
  • Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest)
  • Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine
  • Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne

keskaeg (10 saj. – 17 saj. 1 pool)
  • Arenes kaks erinevat suunda: kiriku- ja rahvamuusika
  • Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul , jutustab vägitegudest)
  • Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 16-17 saj.)
  • 11-17 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist)
  • mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika ), puhkpille ( viled , sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri
  • kirikulaul 11-17 saj. professionaalmuusika tähtis osa
  • kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud
  • 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik

uusaeg (17 saj. – tänapäev)

ilmaliku muusika areng
  • kiriku- ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes
  • 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss
  • enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule
  • sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga
  • 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov
  • romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia

Instrumentaal muusika
  • mõjutas Lääne-Euroopas leviv romantism
  • esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid , või muud palad , mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks

mõisted
skomorohhid- rändmuusikud 11-17 saj.
kant- ilmaliku tekstiga laul
psalm - kirikulaul
talupoja laul- laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte
uus linnalaul- mažooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul
bõlina- pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest
linnaromanss- väga meloodiline , nukker akordilise sisuga laul
romanss- tihe side linnaromanssiga, täis tundeid ja igatsust, väga laulev, saateks klaver või kitarr
ballaad- romantiline, enamasti fantastilise või dramaatilise sisuga laul
Vene muusika ajalugu #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bunnu Õppematerjali autor
kokkuvõte, mõisteid

Sarnased õppematerjalid

Vene rahvamuusika
1
docx

Vene rahvamuusika

Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid ­ lihtsa ehitusega pillid.

Muusikaajalugu
Ilmaliku muusika areng
1
docx

Ilmaliku muusika areng

Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris. 1980 läks elama Berliini Saksamaale, seal elab ta tänini. Lohusalus on heliloojate suvila (Helisalu). Ta on loonud vokaalsümfooniaid (oratooriumid, missad), sümfoonilisi teoseid, koorilaule ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud kollaazi teemal ,,Bach". Urmas Sisask (1960) Ta on pärit Harjumaalt Keila lähedalt, suurest 5-lapselisest perest. Tema õde on Siiri Sisask

Muusika
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun