Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasjutt, Keefiripoiss Keijo seiklused (1)

1 Hindamata
Punktid

Keefiripoiss Keijo seiklused
Elas kord noor Keefiripoiss Keijo. Ta elas ühe suure pere külmkapis, alt neljandas riiulis. Peale tema elas seal väga palju elanikke: Porgandi Pille, Kapsa Kustas, välismaalased Apelsini Alfred ja Greibi Greta ning paljud-paljud teised. Keijo ei teadnud isegi, mitu riiulit seal kylmkapis oli. Ükski külmkapielanik, kellega ta rääkinud oli, polnud seal kõrgel tipus veel käinud. Küll aga räägiti sellest "Külmast Tipust" palju õuduslugusi.
Ühel ilusal sügishommikul, kui Keefiripoiss Keijo silmad avas, tundis ta jubedat tüdimust. Võibolla oli asi uutes naabrites. Ingveriplikakestes, kes sisaldasid palju vitamiine - mida rohkem vitamiine, seda ülbemalt naabrid käitusid. Aga isegi vanad sõbrad ei olnud samasugused kui ennem. Neid paistis kõik häirivat. Peale hommikusööki läks ta veel oma tüdruku Peti Piiaga tülli ja langetas siis tähtsa otsuse. Ta läheb kurjakuulutava külmkapi riiuli suunas õnne otsima , ning kui veab ei pea ta siia enam kunagi naasma. Vaikselt tundis ta, kuidas ta sisemus siin masendavas kohas hapuks läheb.
Juba paari minuti pärast alustas ta teekonda. Kõigepealt tuli ronida järgmisele korrusele, kus elasid igasugused lihatooted . Lihatooted olid õelad ja kurjad. neile meeldis vaadata, kuidas teised haiget saavad. Ainus, keda lihatooted kartsid, oli Maksa Manfred, nende liider. Kui Keefiripoiss lihatoodete riiulil oli veidike ringi vaadanud. otsustas ta edasi ronida.Õnneks ei märganud teda keegi ja tai sai edasi liikuda .
Järgmisel riiulil olid ka veel lihatooted, imestas Keijo. sealsed lihatooted olid veel karmimad ja sealt ta juba ilma võitluseta ei pääsenud. Kohalik riiukukk Kamara Kalle ootas just parasjagu isikut, kelle kallal tüli norida. Nähes Keefiripoiss Keijot, kasutas ta võimalust. Ta hiilis vaikselt Keijo taha ja hakkas teda väga inetute nimedega hüüdma. Küll kord hüüdis teda piimavuntsiks, siis aga hapupetipiimaseks. Keijo ei lasknud sellel ennast eriti häirida ja solvas vastu. Kamara Kalle, aga vihastas selle peale, et talle julgeti vastu hakata ja läkski kähmluseks. Löödi siit ja lükati sealt. Lõpuks võttis aga Keijo jõu kokku ja virutas Kamara Kallele rusikaga vastu silmi. Nii, et Kamara Kalle oimetuna maha langes. Keefiripoiss Keijo jätkas teekonda.
Oma teel "Külma Tipuni" nägi ta veel palju erisugust rahvast, aga nemad olid enamasti sõbralikud. Mida kõrgemale Keijo jalutas, seda vähemaks rahvast jäi.
Ta oli jalutanud juba mitu mitu tundi. Või kes teab, ehk juba mitmeid päevigi, Kliima muutus järjest külmemaks ja külmemaks. Piimatilgad ta nina all hakkasid jäätuma ja ta tundis kuidas tema keha kivistuma hakkab. Aga Keefiripoiss oli julge ja tal oli oma eesmärk. Jõuda tippu, Maksku, mis maksab. Ta rükis muudkui edasi ja edasi.
Keijo oli juba väga külmas tsoonis, vaid mõned sammud tipust puudu. Kuid ta keha paistis olevat jääs. Silmad ei seletanud enam. Mida suuremaks häda läks, seda rohkem hakkas ta mõtlema oma sõprade peale, kes temast maha jäid ja kui väga ta oma tüdrukut Peti Piiat ikkagi armastab . Ta tahtis koju, kuid ta oli selleks liiga väsinud ja tal oli liiga külm. Ümberringi ei märganud ta ühtegi hingelist, kellelt abi paluda . Keefiripoisi silmad oleks täitunud pisaratega, aga ta sisu oli külmunud, Ta suutis mõelda ainult oma sõpradele ja Piiale. Vaikselt heitis ta pikali ja sulges silmad.
Järsku nägi ta pimestavat valgust ja miski suur ja soe haaras ta külmast kehast. See suur asi oli peremehe käsi, kes märkas, et Keefiripoiss oli vale koha peale sattunud ja asetas Keijo õigele, alt neljandale riiulile, kus oli ta kodu.
Peti Piia oli peale Keijo lahkumist nutnud kibedaid pisaraid ja terve nende hubane korrus oli nukrust täis, kõik Keijo sõbrad olid kurvad. Aga nüüd oli see möödas. Keijo tagasituleku auks peeti suur pidu, kus Keefiripoiss jutustas lugusi külmast tipust, mis oleks võinud talle külma lõpu tuua. Keefiripoiss aga tõotas Peti Piiale, et ei jäta teda enam kunagi ja sellel samal peol nad abiellusid. Ja kui nad veel hapuks pole läinud ja ära pole joodud, elavad nad õnnelikult siiamaani.
Muinasjutt-Keefiripoiss Keijo seiklused #1 Muinasjutt-Keefiripoiss Keijo seiklused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisa koppel Õppematerjali autor
Muinasjutt Keefiripoisi seiklusest külmkapis

Sarnased õppematerjalid

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

aiateibas. Tundide kaupa sumati soos ja vees, mis paiguti lausa solises, paiguti sauna-Madise varvaste vahel ainult virtsus. Ainult väikesel Hallikivimäel ja Jõessaares oli päris kuiv. Viimasel oli millalgi põldu haritud, aga sauna- Madisel puudusid teated, millal see oli toimunud. Seletuseks ütles ta ainult: «See pidi küll väga ammu olema, sest varsti on põllu asemel uuesti mets.» See alalhoidunud põllulapp siin kaugel soosaarel mõjus kui muinasjutt. Ta tekitas imelikult omapärase ja koduse tundmuse. Sest seletamatagi oli äkki kõigil selge, et millalgi on siin inimene liikunud, tegutsenud, mõtelnud. Millalgi olid selle söötijäänud põllulapiga seotud inimese rõõmud ja mured. Puhati jalgu ja pandi piipu. Juba läbikäidud maa järgi otsustades oli krunti küll ja küll, nagu liigagi palju, arvu poolest üle poolteisesaja tiinu. Aga suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega

Kategoriseerimata
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus




Kommentaarid (1)

Moderaator profiilipilt
Eikko Rekand: Aitas väga, tänud ;)
21:39 14-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun