Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö
Selleks püüdleme täistööhõive suunas, tagame rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Paneme majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. VÕRDSUS:sotsiaaldemokraatia vähendab ühiskonnas ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel ning tagab kõigile osaluse heaolu kasvus. Sotsiaaldemokraatia vähendab vaesust ning piirab ahnitsemist ja priiskamist. ÕIGLUS:sotsiaaldemokraatlik poliitika vastab üldisele õiglustundele, põhinedes ühiskonna tähelepanul kõigi oma liikmete suhtes. Sotsiaaldemokraatia kindlustab kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning toetuse ja hoolekande erivajadustega inimestele ja eakatele. Kõigi ühiskonnaliikmete kohus panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. SOLIDAARSUS:sotsiaaldemokraatia lähtub erinevate huvide kokkuleppest ning ehitab võimalikult paljude hüvanguks toimiva riigi
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister)
SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Stella-Maria Link 9.Klass SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Moodustati 1990. aastal Vasakpoolne erakond 6000 liiget Väärtused- Töö, Võrdsus, Õiglus, Solidaarsus Poliitikas aktiivsed ESIMEES Jevgeni Ossinovski VOLIKOGU Volikogu juhataja- Jüri Morozov Volikogu asejuhataja- Marika Saar TÄNAN KUULAMAST
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne, konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik heaoluriik? Tänapäeval on kõik arenenud demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus neis erineb. Heaoluriigid jagunevad liberaalseks-, konservatiivseks- ja sotsiaaldemokraatlikuks heaoluriigiks, kuid neil kõigil on sama eesmärk. Siht parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkuda majandusse ja tulude jaotamisse. Üheks väga oluliseks tunnuseks on resursside ülekandmine ühest valdkonnast teise, sest see loob ühiskonda tasakaalu
HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse, vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliitlised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond, mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliitkat. Heaoluriik on riigikorraldus, mis: 1) Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu 2) Pakkuda ühishüvesid 3) Kaitsta inimesi tururiskide eest 4) Leevendada loodukatastroofide kahjusid 5) Korraldada haridust ja tervishoiu 6) Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust 7) Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat 8) Püüab pakkuda soodustusi, toetusi Põhitunnused: · Riigieelarve tuludest 40-50% läheb sotsiaalsfääri vajadusteks · Iga heaoluühiksond tugineb m...
poliitikas. Iseloomulikud on kõrge üliõpilaste ja teadlaste arv, innovatiivne töö, uurimustööd ja uuringud. Heaoluriik- valitsemise viis, milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel. Kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta võimetekohase hariduse tagamine, inimõiguste kaitse. 1) Sotsiaaldemokraatlik- kõikehaaravus, st pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekutest või ühiskondlikust staatusest. Seejuures on riik peamine heaolu pakkuja. (Rootsi, Taani, Norra) Eelised- kõrge toetuste tase, sotsiaalsete vastuolude vähendamine, laialdane populaarsus. Puudused- kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud(astmeline süsteem), riigi/valitsuse domineerimine. 2) Konservatiivne- Tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemistel, süsteem
· Lahknes sotsialimist lõplikult I Ilmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Rootsi · Kujunemine heaoluriigiks · Tööstus · Hüved töölistele · Demokraatlik ja mitmeparteiline riik · Neutraliteet Soome · Läbi õnne Soome Vabariik · ·1920.-1930. aastal sai Soomest Skandinaavia riik · ·Rahvuslik-parempoolne Lapua äärmusliikumine · ·Kommunistide väljasurumine Soome poliitikaelust Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. · Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Sotsiaaldemokraatlikud riigid Läänemere maadest: Rootsi, Norra, Soome, Taani Demokraatia ja diktatuurid · 1920ndatel ja 1930ndatel tekkis Euroopasse
Millise mudeli järgi rajame heaoluühiskonda Eestis. Riigi roll ühiskonnakorralduses läbi ajaloo muutunud. Kui agraarühiskonnas oli riigi põhiülesandeks korra ja turvalisuse jagamine siis tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt rohkem, mis tõi kaasa uue ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Tänapäeval on paljud demokraatlikud riigid ka heaoluriigid, kuid sugugi mitte kõik nendes ei kasuta selleks üht kindlat mudelit. Eesti heaolumudel omab mitmeid erinevaid jooni. Paljude toetuste maksmine toimub sotsiaaldemokraatliku mudeli järgi. Laste- ja sünnitoetused on tagatud igale lapsele sõltumata perekonna sissetulekust. Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti. Samas Eesti maksusüsteem ei sarnane eri...
• Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000. Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid: • Rahva Vabaduse Partei (kadetid) Kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. • Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) Suur mõju talurahva hulgas. Nägid Venemaa tuleviiku sotsialistliku riigina. • VSDTP kaks organisatsiooni Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) • VSDTP reformistlik organisatsioon – vähemlased (menševikud) Nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide kaudu. • VSDTP marksistlik organisatsioon – enamlased (bolševikud) Eesmärk kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus • Liikmete arvult teistest erakondadest
o Turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste inimeste ja firmade huvide ning vajadustega. o Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. o Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Maailmavaade: Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. o Avalik teenus see on hea haridus, korralik arstiabi, odavad ravimid ja turvaline sotsiaalsüsteem.
• 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma • lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused • J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond • Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus • tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel
*Pakutakse ühishüvesid 1. Konservatiivne mudel - kujunes 1880tel Saksamaal. Riik pakub heaolu, kuid mitte kõigile kodanikele ja võrdsel määral. Inimese heaolu sõltub tema enda panusest, kodanikud teevad sissemakseid kindlustusskeemideks. Vastavalt sellele, kui palju tehakse palgast sissemakseid, niipalju saadakse ka heaoluteenust vastu (pension, haigerahad) Heaolu pakuvad veel töövõtjad. Nt Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel - kõik kodanikud saavad võrdselt osa hüvedest ja teenustest sõltumata sissetulekust, ametikohast või staatusest. Heaoluteenust pakub peamiselt riik - pension, arstiabi, haridus. Palgast läheb rohkem maha maksudest. Nt Rootsi ja Põhjamaad 3. Liberaalne mudel - Inimese heaolu eest vastutatakse ise, mitte riik. Heaolu pakkujaks on turg. Mida rohkem inimene teenib, seda paremat arstiabi jm suudetakse endale turult osta ja seda suurem pension. Erahaiglad, eraülikoolid
Üldiselt Iga riigi sotsiaaldemokraatlike parteide arenguetapid on erinevad Moodne sotsiaaldemokraatia taotleb klassirahu inimestevahelise koostöö kaudu Pooldatakse demokraatlikku ühiskonda, mitte sotsialistlikku ühiskonda Oluliseks peetakse ühiskonnakorralduse muutmist läbi demokraatliku valitsuse Üldiselt Roll Euroopas poliitikas on suur (tavaliselt üks tugevamatest parteidsest) Tuntumad parteid Euroopas: Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Briti Tööerakond Väljaspool Euroopat: Lõuna-Aafrika Rahvuskongress, Austraalia Tööerakond, Kanada Uus Demokraatlik Partei Eestis: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erinevaid sümboleid o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast!
53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aastal 2013. aga 630050 häält. Kose vallas oli valimisaktiivsus aastal 2013 suurem kui 2017.a. Aastal 2013. osales valimistel 3378 inimest kokku. Ning 5% künnis oli 168,9. Aastal 2017 oli valimisaktiivsus väiksem. Valimisel osales 3332 inimest. 5% künnis oli 166,60. Kosel oli aastal 2017, viis nimekirja 1) Valimisliit Meie Vald, kus oli siis 80 kandideerijat. 2) Valimisliit Uus Aeg, kus oli 31 kandideerijat. 3) Sotsiaaldemokraatlik Erakanod, kus kandideeris 16 inimest. 4) Eesti Keskerakond, kus kandideeris 4 inimest. 5)Sauna Valimisliit, kus osales 6 kandideerijat. Kokku osales üldse 137 kanditaati valimistel. Eesti keskerakond sai valimistel 4,4% häältest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 13,9% häältest. Valimisliit Meie Vald sai 44,8% häältest Valimisliit Uus Aeg sai 34,9% häältest.. Sauna Valimisliit sai 2% häältest. Üksikkandidaadid 0%.
EESTI ERAKONNAD 2016 9.A 2016 ERAKOND · ERAKOND EHK PARTEI ON INIMESTE ÜHENDUS, MILLE EESMÄRK ON VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989
Eesti erakonnad Eesti erakonnad Selles esitluses tutvustan ma lühidalt kuute Eesti Vabariigi erakonda: - Keskerakond - Eesti Reformierakond - Eesti Rahvaliit - Eestimaa Rohelised - Isamaa ja Res Publica liit - Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Estonian Centre Party Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakonna majanduspoliitiliseks tegevuseks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Keskerakond nimetab ennast humanistlike eesmärkidega ühenduseks, kes tahab kindlustada
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta valimistel
"Võrdsus". Üleminekuperiood kestab kuni 2010 aasta kongressini. osalemine Riigikogu valimistel: "Meie Kodu On Eestimaa!" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 199 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 6,13 % 29 682 6 9 Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (ESDTP) Vene Ühtsuspartei (VÜP) 200 2,24 % 11 113 - Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 3 200 0,99 % 5 464 - Konstitustsioonierakond (KP) 7 Erakond Eestimaa Rohelised (EER) 07.05.2005 - 25.11.2006 Eesti Roheline Erakond (ERE) /REAG pea eestkõnelejad: Marek Strandberg eestkõnelejad: Peeter Jalakas Valdur Lahtvee Maret Merisaar Marek Strandberg REAG: REAG (liider M.Strandberg) 30.06.2008 - ... 30.11.2006 - 30.06.2008 30
Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses. Opositsiooni moodustas Uus Aeg. Valimisjaoskondi Kosel oli kokku 6. Need asusid Kosel, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Orus, Ardus ja Habajal. Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati, Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 3 mandaati.
1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo. Nimetused läbi ajaloo Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1898–1917) Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei(1917– 1918) Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei(1918–1925) Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei (1925–1952) Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1952–1991) Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search? q=NLKP&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=NnK_VM3O MMnkaMzLgIAN&ved=0CAcQ_AUoAg&dpr=1#imgdii=_&imgrc=78RmhrjmEM0
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne,konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik? Eestis on praegu kujunemas liberaalne heaolumudel. Kuid kas Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, muutmaks riiki jätkusuutlikumaks? Liberaalne heaolumudeli Ülesanne on valikuvabaduse kindlustamine kõigis ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse
traditsiooni järgi esindavad nad pigem tööliskonna huve. Nende peamine mõte on, et riik tagab ja vastutab üksikisiku sotsiaalse turvalisuse eest. Parempoolsed see-eest leiavad, et üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel on 21%), sest kaudsed maksud on Eestis tõusnud. Tähtsad on vaba turu majandustja avatud turg ning vajaduspõhised toetused. Riigi ülesanne on motiveerida inimesi rohkem töötama, et nad tagaksid iseenda heaolu. Riik pakub
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18
I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnused- ressursside ülekandmine ja pool avalikust kulust läheb sotsiaalsfääri. 3. Mis on siirdeühiskond? Millised on siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid? Ühiskond kus toimub üleminek ühelt valitsemisvormilt teisele (tavaliselt mittedem demokraatlikule)
investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine toidutoorme tootja oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul. 4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt.
On olemas 3 erinevat heaolumudelit konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik, liberaalne. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. See toetub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab heaolutaseme, kuna enamus sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse
9)Riigivõimule ainuomased tunnused · riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitumist. · Riigivõimul on ainusõigus koguda makse ja otustada maksutulu · riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territoorimil asuvatele isikutele. 10)Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia · keskseks väärtuseks on võrdsus võrdses võimalused kõigile. · Majanduses pooldatakse segamajandust · suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse · tagama igale inimesele väärika elatustaseme 11)Konservatiivne ideoloogia · ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kritlikule moraalile · kollekiiv on tähtsam, kui üksikisik · sostiaalsete erisuste säilitamine
Viimati lahkunud: Eerik- Niiles Kross, Yoko Alender, Andres Herkel Viimati liitunud: Aivar Riisalu, Andres Arrak Urmas Reinsalu Sündinud 22.06.1975 1997 TÜ õigus 2012 kaitseminister Abielus, 2 tütart ,,Mulle meeldib perega koos olla, õhtul juturaamatuid lugeda ja vahvlijäätist süüa. Ei meeldi vihmased ilmad, rumalus ja piimasupp. Eestis on meil ühiselt vaja palju asju korda sättida. Kuri ilm las udutab, meie ajame naeratades Eesti asja edasi!" Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009-2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser Juhatuse liikmed veel: I. Saar, A. Anvelt, J. Ossinovski, H. Pikhof, K. Rüütli, V. Belobrovtsev, T. Ints, K. Kõva, H. Kütt, R. Laja, K. Lember, L. Läänemets, M. Mikko, E. Nestor, I. Padar, U. Palo, M. Sild, S. Tserepanov, R. Vassiljev Liikmeid üle 6 000 Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. korduva süüdimõistmise välistamine 2. apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus Huvide realiseerimise kanalid: Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l., Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised. Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit) b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda
Karikatuurid Iga aasta korraldatakse Eestis ,,TEEME ÄRA" talguid. Eesti on olnud EL 10 aastat. Keegi ei tea, millal võib Venemaa uuesti rünnata. NATO tõi oma väed Eestisse,et tugevtada kaitset. Püüab näitada Venemaale,et naabritel tugevtadud jõud. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis
Reformierakond, Koonderakond, Eesti Maarahvaerakond, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad (alates 10.02.2004 Sotsiaaldemokraatlik Erakond). 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.aastal.
Valitakse iga 4 aasta järel. Kui mingierakonna kandidaatidele antakse Eestis kokku 10% häältest, siis see saab ka 10 kohta Riigikogus. Riigikogu komisjon üks riigikogu organites ,kus arutatakse seaduseelnõusid Fraktsioon erakonna esindus parlamendis Praegu kuuluvad riigikokku Keskerakond (koalitsioon), Reformierakond (koalitsioon), Isamaa ja Res Publica Liit (koalitsioon) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (koalitsioon). Praegune opositsiooni erakond on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes ei kuulu riigikokku. 4. President: millised nõuded esitatakse Eesti presidendikandidaadile, kes võib üles seada presidendikandidaadi, kes ja kuidas presidendi valib, millised on EV presidendi ülesanded, nimeta kõik EV presidendid (lk 30-31) Nõuded: · Sünnijärgne Eesti kodanik · Vähemalt 40-aastane
Eesti erakonnad Teha esitluse, kus antakse ülevaade ühest Eestis tegutsevast erakonnast. Eesti Reformierakond http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad: · tiitelleht (erakond ja esitluse koostajad)
töökohad. Panevad majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. Võrdsus · Sotsiaaldemokraatia vähendab ühiskonnas ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel. Sotsiaaldemokraatia vähendab vaesust ja priiskamist. Solidaarsus · Sotsiaaldemokraatia lähtub erinevate huvide kokkuleppest ning ehitab võimalikult paljude hüvanguks toimiva riigi. Samuti tagab varalisest seisusest sõltumatud võrdsed võimalused eneseteostuseks. Õiglus · Sotsiaaldemokraatlik poliitika vastab üldisele õiglustundele, põhinedes ühiskonna tähelepanul kõigi oma liikmete suhtes. Kõigi ühiskonnaliikmete kohus panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. Milline on Eesti liikmeserakond Juhatus · Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna juhatusse kuulub 21 liiget, esimees, neli aseesimeest, peasekretär ja üldkogul valitud juhatuse liikmed. Juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatuse ülesandeks on võtta erakonna nimel
Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes küsimustes oldi eriarvamusel ja milles üksmeeles. · Millised otsused olid radikaalsemad
Vladimir majakovski (1893-1930) Elulugu Sündis Gruusias Metsniku poeg Hea Gruusia keele oskus Hea suhtleja Esimesed õpetajad ema ja õed Kutaisi gümnaasium (kunst) ELULUGU Isa surm Puhtusekultus Moskva Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Vangistused Maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri kool D.Burljuk TeosteST Linn Inetud inimesed Inimesed, kelle huvideks söömine, joomine, karjumine, räuskamine Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest Erakordne suurus Jumalasse suhtumine nõudlik Lilja Birk Tunnetest kirjutades halastamatu, salvav / õrn, haavatav
· Baltikum- Eesti (Tallinn)- kus oli arenenud laevaehitus, vaguniehitus, tekstiilitööstus. · Peterburg, sõjatehased · Uurali piirkond, kus toodeti mitmeid maavarasid. Hakati ehitama ka ka raudteid ja sajandi algul sai valmis Ida-Siberi raudtee. Tööliste olukord Venemaal oli raske. Venemaal oli kõige pikem tööpäev ja kõige madalam palk Euroopas. Sagedased tööliste streigid. Kõige selle tõttu tugevnes revolutsiooniline liikumine.1903 a. loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei VSDTP, mis seadis oma eesmärgiks tsaari võimu kukutamise ja Venemaa muutmise vabariigiks. Selle tõttu oli see partei Venemaal keelatud.
Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid Eesti keele kasutamise laiendamine Taotleti omavalitsuse, kiriku, ja maareformi Tekkisid Eesti esimesed erakonnad: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Eesti Rahvameelne Eduerakond (Peeter Speek) Aula koosolek Tartus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SAAVUTUSED Jaan Tõnissoni asutatud Eesti esimene erakond jäi püsima Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi
2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar
Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja nii: Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tsentrism: Keskerakond Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljaspoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. Mina pooldan parem poolseid parteid.
põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Kohalik valitsemistasand on esmatähtis ning kogukonnal on endal õigus otsustada oma asjade ja avalike vahendite kasutamise üle. Kodanikele peab olema tagatud õigus ja võimalus sisuliselt sekkuda avalikku ruumi puudutavate või avalikke huve hõlmavate otsuste langetamise protsessi nii riigi kui omavalitsuse tasandil ka valimiste vahelisel ajal. 5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. Sotsiaaldemokraatia kindlustab kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning toetuse ja hoolekande erivajadustega inimestele ja eakatele.
või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. - NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. - NT: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses. (2003) Eesti võimuerakonnad: Reformierakond, Keskerakond, SDE (sotsiaaldemokraatlik erakond), IRL (Isamaa ja Res Publica Liit), EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Vabaerakond. „Non rex est lex, sed lex est rex“ – Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas.
katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. 7.novembril 1917 olid Bolsevikud hõivanud juba kõik strateegiliselt tähtsad kohad.Järgmisel päeval toimunud Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu. Selle etteotsa valiti Lenin. Leninit tabas aasta jooksul kolm halvatushoogu,
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega
minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse
keskkonnaseisundile, eesti keelele ja kultuurile ning ühiskonna sidususele. Strateegias analüüsitakse ka Eesti arenguvalikuid kolme võimaliku arengustsenaariumi terminites: · jätkustrateegia; · konservatiivne arengutee; · sotsiaalne partnerlus. Huvitaval kombel vastavad need kolm arengustsenaariumi täpselt poliitiliste ideoloogiate klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik. Analüüsi tulemusena pakutakse SE21s välja sünteesstsenaarium teadmusühiskond. See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi
Fraktsioon · (Enamasti) ühe partei esindajatest koosnev saadikuterühm · Fraktsioon esindab üht huvigruppi · Lepib kokku vaated ja põhiseisukohad Erakonnad jagunevad valitsusse kuulumise järgi KOALITSIOON OPOSITSIOON · Erakonnad, mille · Erakonnad, mille liikmed kuuluvad liikmed ei kuulu valitsusse valitsusse · Praegu: · Praegu: Keskerakond Reformierakond (33) (21) ja ja Isamaa ja Res Sotsiaaldemokraatlik Publica Liit (23) Erakond (19) Otsustamine · Toimub hääletades: · Poolthäälteenamus (nt 80st 45) · Riigikogu koosseisu häälteenamus (vähemalt 51; presidendivalimiste puhul 68) · Hääletamine on enamasti avalik (va ametiisikute valimine, sh president) ja tihti avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne
annaabi.ee 
