Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö
SOLIDAARSUS:sotsiaaldemokraatia lähtub erinevate huvide kokkuleppest ning ehitab võimalikult paljude hüvanguks toimiva riigi. Sotsiaaldemokraatia rajaneb ühishoolele meie tuleviku laste kasvatamise eest, igaühe õigusele saada tasuta haridust. Sotsiaaldemokraatia tagab varalisest seisust sõltumatud võrdsed võimalused eneseteostuses. Eesti sotsiaaldemokraatia lähiajalugu Tõenäoliselt on just Sotsiaaldemokraatlik Erakond see kooslus, mis võib pretendeerida kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakonna tiitlile. Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis nimelt revolutsioonilisel 1905. aastal. 1919. aastal võtsid tollased sotsiparteid Asutava Kogu valimistel koguni kolmveerand kohtadest. Olgu märgitud, et Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikkusse Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ning nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist.
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister)
SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Stella-Maria Link 9.Klass SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Moodustati 1990. aastal Vasakpoolne erakond 6000 liiget Väärtused- Töö, Võrdsus, Õiglus, Solidaarsus Poliitikas aktiivsed ESIMEES Jevgeni Ossinovski VOLIKOGU Volikogu juhataja- Jüri Morozov Volikogu asejuhataja- Marika Saar TÄNAN KUULAMAST
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne, konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik heaoluriik? Tänapäeval on kõik arenenud demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus neis erineb. Heaoluriigid jagunevad liberaalseks-, konservatiivseks- ja sotsiaaldemokraatlikuks heaoluriigiks, kuid neil kõigil on sama eesmärk. Siht parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkuda majandusse ja tulude jaotamisse. Üheks väga oluliseks tunnuseks on resursside ülekandmine ühest valdkonnast teise, sest see loob ühiskonda tasakaalu
HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse, vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliitlised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille tulemusena kujunes välja heaoluühiskond, mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliitkat. Heaoluriik on riigikorraldus, mis: 1) Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu 2) Pakkuda ühishüvesid 3) Kaitsta inimesi tururiskide eest 4) Leevendada loodukatastroofide kahjusid 5) Korraldada haridust ja tervishoiu 6) Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust 7) Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat 8) Püüab pakkuda soodustusi, toetusi Põhitunnused: · Riigieelarve tuludest 40-50% läheb sotsiaalsfääri vajadusteks · Iga heaoluühiksond tugineb m...
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
Läänemere maad 1920.-1930. aastatel Soome ja Rootsi Rootsi · Uus olukord ja sellega kohanemine - seal kus varem seisid vastamisi Rootsi, Vene ja Saksa valdused, asusid nüüd ka Soome, Eesti, Läti Leedu ja Poola. · Uutesse riikidesse suhtuti ettevaatlikult, Rootsi hoidus ka poliitiliste suhete sõlmimisest ning tunnustas uusi riike 1921. aastal alles pärast Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. · Samas peeti uute riikide teket Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. Rootsi · Rootsi jaoks oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920. aastatel pandi alus Rootsi järk-järgulisele kujunemisele heaoluriigiks, mis saabus küll alles 1950. aastatel. · Rootsi masinad ja tööriistad, puidutooted (fosforivabad tuletikud), Rootsi laud ja Rootsi kardinad. · Sisepoliitiline silmapaistvaim areng tuntust kogusid sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine...
Millise mudeli järgi rajame heaoluühiskonda Eestis. Riigi roll ühiskonnakorralduses läbi ajaloo muutunud. Kui agraarühiskonnas oli riigi põhiülesandeks korra ja turvalisuse jagamine siis tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt rohkem, mis tõi kaasa uue ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Tänapäeval on paljud demokraatlikud riigid ka heaoluriigid, kuid sugugi mitte kõik nendes ei kasuta selleks üht kindlat mudelit. Eesti heaolumudel omab mitmeid erinevaid jooni. Paljude toetuste maksmine toimub sotsiaaldemokraatliku mudeli järgi. Laste- ja sünnitoetused on tagatud igale lapsele sõltumata perekonna sissetulekust. Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti. Samas Eesti maksusüsteem ei sarnane eri...
• Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000. Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid: • Rahva Vabaduse Partei (kadetid) Kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. • Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) Suur mõju talurahva hulgas. Nägid Venemaa tuleviiku sotsialistliku riigina. • VSDTP kaks organisatsiooni Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) • VSDTP reformistlik organisatsioon – vähemlased (menševikud) Nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide kaudu. • VSDTP marksistlik organisatsioon – enamlased (bolševikud) Eesmärk kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus • Liikmete arvult teistest erakondadest
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud ...
• 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma • lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused • J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond • Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus • tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel
*Pakutakse ühishüvesid 1. Konservatiivne mudel - kujunes 1880tel Saksamaal. Riik pakub heaolu, kuid mitte kõigile kodanikele ja võrdsel määral. Inimese heaolu sõltub tema enda panusest, kodanikud teevad sissemakseid kindlustusskeemideks. Vastavalt sellele, kui palju tehakse palgast sissemakseid, niipalju saadakse ka heaoluteenust vastu (pension, haigerahad) Heaolu pakuvad veel töövõtjad. Nt Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel - kõik kodanikud saavad võrdselt osa hüvedest ja teenustest sõltumata sissetulekust, ametikohast või staatusest. Heaoluteenust pakub peamiselt riik - pension, arstiabi, haridus. Palgast läheb rohkem maha maksudest. Nt Rootsi ja Põhjamaad 3. Liberaalne mudel - Inimese heaolu eest vastutatakse ise, mitte riik. Heaolu pakkujaks on turg. Mida rohkem inimene teenib, seda paremat arstiabi jm suudetakse endale turult osta ja seda suurem pension. Erahaiglad, eraülikoolid
Üldiselt Iga riigi sotsiaaldemokraatlike parteide arenguetapid on erinevad Moodne sotsiaaldemokraatia taotleb klassirahu inimestevahelise koostöö kaudu Pooldatakse demokraatlikku ühiskonda, mitte sotsialistlikku ühiskonda Oluliseks peetakse ühiskonnakorralduse muutmist läbi demokraatliku valitsuse Üldiselt Roll Euroopas poliitikas on suur (tavaliselt üks tugevamatest parteidsest) Tuntumad parteid Euroopas: Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Briti Tööerakond Väljaspool Euroopat: Lõuna-Aafrika Rahvuskongress, Austraalia Tööerakond, Kanada Uus Demokraatlik Partei Eestis: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erinevaid sümboleid o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast!
53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aastal 2013. aga 630050 häält. Kose vallas oli valimisaktiivsus aastal 2013 suurem kui 2017.a. Aastal 2013. osales valimistel 3378 inimest kokku. Ning 5% künnis oli 168,9. Aastal 2017 oli valimisaktiivsus väiksem. Valimisel osales 3332 inimest. 5% künnis oli 166,60. Kosel oli aastal 2017, viis nimekirja 1) Valimisliit Meie Vald, kus oli siis 80 kandideerijat. 2) Valimisliit Uus Aeg, kus oli 31 kandideerijat. 3) Sotsiaaldemokraatlik Erakanod, kus kandideeris 16 inimest. 4) Eesti Keskerakond, kus kandideeris 4 inimest. 5)Sauna Valimisliit, kus osales 6 kandideerijat. Kokku osales üldse 137 kanditaati valimistel. Eesti keskerakond sai valimistel 4,4% häältest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 13,9% häältest. Valimisliit Meie Vald sai 44,8% häältest Valimisliit Uus Aeg sai 34,9% häältest.. Sauna Valimisliit sai 2% häältest. Üksikkandidaadid 0%.
EESTI ERAKONNAD 2016 9.A 2016 ERAKOND · ERAKOND EHK PARTEI ON INIMESTE ÜHENDUS, MILLE EESMÄRK ON VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989
Eesti erakonnad Eesti erakonnad Selles esitluses tutvustan ma lühidalt kuute Eesti Vabariigi erakonda: - Keskerakond - Eesti Reformierakond - Eesti Rahvaliit - Eestimaa Rohelised - Isamaa ja Res Publica liit - Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Estonian Centre Party Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakonna majanduspoliitiliseks tegevuseks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Keskerakond nimetab ennast humanistlike eesmärkidega ühenduseks, kes tahab kindlustada
Eesti Vabariigi erakonnad Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Re...
"Võrdsus". Üleminekuperiood kestab kuni 2010 aasta kongressini. osalemine Riigikogu valimistel: "Meie Kodu On Eestimaa!" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 199 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 6,13 % 29 682 6 9 Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (ESDTP) Vene Ühtsuspartei (VÜP) 200 2,24 % 11 113 - Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 3 200 0,99 % 5 464 - Konstitustsioonierakond (KP) 7 Erakond Eestimaa Rohelised (EER) 07.05.2005 - 25.11.2006 Eesti Roheline Erakond (ERE) /REAG pea eestkõnelejad: Marek Strandberg eestkõnelejad: Peeter Jalakas Valdur Lahtvee Maret Merisaar Marek Strandberg REAG: REAG (liider M.Strandberg) 30.06.2008 - ... 30.11.2006 - 30.06.2008 30
Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses. Opositsiooni moodustas Uus Aeg. Valimisjaoskondi Kosel oli kokku 6. Need asusid Kosel, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Orus, Ardus ja Habajal. Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati, Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 3 mandaati.
1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo. Nimetused läbi ajaloo Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1898–1917) Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei(1917– 1918) Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei(1918–1925) Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei (1925–1952) Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1952–1991) Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search? q=NLKP&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=NnK_VM3O MMnkaMzLgIAN&ved=0CAcQ_AUoAg&dpr=1#imgdii=_&imgrc=78RmhrjmEM0
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne,konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik? Eestis on praegu kujunemas liberaalne heaolumudel. Kuid kas Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, muutmaks riiki jätkusuutlikumaks? Liberaalne heaolumudeli Ülesanne on valikuvabaduse kindlustamine kõigis ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse
Väga sarnane vaade Reformierakonnaga, mistõttu olid nad pikalt valitsuse koalitsioonis. Keskerakond peaks olema tsentriline, kuid on vasakpoolne erakond. Keskerakond on Tallinnas loonud munitsipaalpolitsei ja -kauplused, tasuta ühistranspordi. Keskerakondlased arvavad, et riigi vastutus on üksikisiku turvalisuse ees suur ja nad pooldavad progressiivset maksusüsteemi. Tähtsal kohal on regiooni areng ja et kõikjal Eestis oleks hea elada: nii maal kui linnas. Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond pooldab progressiivset maskusüsteemi ja suuremat sotsiaalturvat. Keskseks väärtuseks on võrdsed võimalused kõigile, st riik peab tagama igaühele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Tähtsal kohal on eesti keele ja kultuuri säilimine. SDE ja Keskerakond ei suuda omavahel koostööd teha Savisaare isiksuse tõttu.
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18
tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnused- ressursside ülekandmine ja pool avalikust kulust läheb sotsiaalsfääri. 3. Mis on siirdeühiskond? Millised on siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid? Ühiskond kus toimub üleminek ühelt valitsemisvormilt teisele (tavaliselt mittedem demokraatlikule)
Selleks püüdleme täistööhõive suunas, tagame rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Paneme majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. VÕRDSUS Sotsiaaldemokraatia vähendab ühiskonnas ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel ning tagab kõigile osaluse heaolu kasvus. Sotsiaaldemokraatia vähendab vaesust ning piirab ahnitsemist ja priiskamist. ÕIGLUS Sotsiaaldemokraatlik poliitika vastab üldisele õiglustundele. Sotsiaaldemokraatia kindlustab kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning toetuse ja hoolekande erivajadustega inimestele ja eakatele. SOLIDAARSUS Sotsiaaldemokraatia lähtub erinevate huvide kokkuleppest ning ehitab võimalikult paljude hüvanguks toimiva riigi. Sotsiaaldemokraatia rajaneb ühishoolele meie tuleviku laste kasvatamise eest, igaühe õigusele saada tasuta haridust. Sotsiaaldemokraatia tagab
On olemas 3 erinevat heaolumudelit konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik, liberaalne. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. See toetub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab heaolutaseme, kuna enamus sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse
oma elu jooksul palgatööl käinud. · Konservatiivne - maksab toestusi peamiselt palka teeninutele arvestades palga suurust ja staazi, heaolu eest vastutab tööandja või töövõtja, pere, heaolu poliitika kesksed põhimõtted: töötavajad inimsed peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 14)Milline heaolu mudel on Eestis Sotsiaaldemokraatlik. Kõik kodanikud saavad sotsiaalhüviseid, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. 15)Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. · Erivajadus või kuulumine täiendusrühma · piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. · töötus
Viimati lahkunud: Eerik- Niiles Kross, Yoko Alender, Andres Herkel Viimati liitunud: Aivar Riisalu, Andres Arrak Urmas Reinsalu Sündinud 22.06.1975 1997 TÜ õigus 2012 kaitseminister Abielus, 2 tütart ,,Mulle meeldib perega koos olla, õhtul juturaamatuid lugeda ja vahvlijäätist süüa. Ei meeldi vihmased ilmad, rumalus ja piimasupp. Eestis on meil ühiselt vaja palju asju korda sättida. Kuri ilm las udutab, meie ajame naeratades Eesti asja edasi!" Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009-2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser Juhatuse liikmed veel: I. Saar, A. Anvelt, J. Ossinovski, H. Pikhof, K. Rüütli, V. Belobrovtsev, T. Ints, K. Kõva, H. Kütt, R. Laja, K. Lember, L. Läänemets, M. Mikko, E. Nestor, I. Padar, U. Palo, M. Sild, S. Tserepanov, R. Vassiljev Liikmeid üle 6 000 Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigu...
Karikatuurid Iga aasta korraldatakse Eestis ,,TEEME ÄRA" talguid. Eesti on olnud EL 10 aastat. Keegi ei tea, millal võib Venemaa uuesti rünnata. NATO tõi oma väed Eestisse,et tugevtada kaitset. Püüab näitada Venemaale,et naabritel tugevtadud jõud. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja ...
Reformierakond, Koonderakond, Eesti Maarahvaerakond, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad (alates 10.02.2004 Sotsiaaldemokraatlik Erakond). 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.aastal.
Valitakse iga 4 aasta järel. Kui mingierakonna kandidaatidele antakse Eestis kokku 10% häältest, siis see saab ka 10 kohta Riigikogus. Riigikogu komisjon üks riigikogu organites ,kus arutatakse seaduseelnõusid Fraktsioon erakonna esindus parlamendis Praegu kuuluvad riigikokku Keskerakond (koalitsioon), Reformierakond (koalitsioon), Isamaa ja Res Publica Liit (koalitsioon) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (koalitsioon). Praegune opositsiooni erakond on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes ei kuulu riigikokku. 4. President: millised nõuded esitatakse Eesti presidendikandidaadile, kes võib üles seada presidendikandidaadi, kes ja kuidas presidendi valib, millised on EV presidendi ülesanded, nimeta kõik EV presidendid (lk 30-31) Nõuded: · Sünnijärgne Eesti kodanik · Vähemalt 40-aastane
Eesti erakonnad Teha esitluse, kus antakse ülevaade ühest Eestis tegutsevast erakonnast. Eesti Reformierakond http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad: · tiitelleht (erakond ja esitluse koostajad) · ...
töökohad. Panevad majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. Võrdsus · Sotsiaaldemokraatia vähendab ühiskonnas ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel. Sotsiaaldemokraatia vähendab vaesust ja priiskamist. Solidaarsus · Sotsiaaldemokraatia lähtub erinevate huvide kokkuleppest ning ehitab võimalikult paljude hüvanguks toimiva riigi. Samuti tagab varalisest seisusest sõltumatud võrdsed võimalused eneseteostuseks. Õiglus · Sotsiaaldemokraatlik poliitika vastab üldisele õiglustundele, põhinedes ühiskonna tähelepanul kõigi oma liikmete suhtes. Kõigi ühiskonnaliikmete kohus panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. Milline on Eesti liikmeserakond Juhatus · Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna juhatusse kuulub 21 liiget, esimees, neli aseesimeest, peasekretär ja üldkogul valitud juhatuse liikmed. Juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatuse ülesandeks on võtta erakonna nimel
Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes küsimustes oldi eriarvamusel ja milles üksmeeles. · Millised otsused olid radikaalsemad
Vladimir majakovski (1893-1930) Elulugu Sündis Gruusias Metsniku poeg Hea Gruusia keele oskus Hea suhtleja Esimesed õpetajad ema ja õed Kutaisi gümnaasium (kunst) ELULUGU Isa surm Puhtusekultus Moskva Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Vangistused Maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri kool D.Burljuk TeosteST Linn Inetud inimesed Inimesed, kelle huvideks söömine, joomine, karjumine, räuskamine Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest Erakordne suurus Jumalasse suhtumine nõudlik Lilja Birk Tunnetest kirjutades halastamatu, salvav / õrn, haavatav
· Baltikum- Eesti (Tallinn)- kus oli arenenud laevaehitus, vaguniehitus, tekstiilitööstus. · Peterburg, sõjatehased · Uurali piirkond, kus toodeti mitmeid maavarasid. Hakati ehitama ka ka raudteid ja sajandi algul sai valmis Ida-Siberi raudtee. Tööliste olukord Venemaal oli raske. Venemaal oli kõige pikem tööpäev ja kõige madalam palk Euroopas. Sagedased tööliste streigid. Kõige selle tõttu tugevnes revolutsiooniline liikumine.1903 a. loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei VSDTP, mis seadis oma eesmärgiks tsaari võimu kukutamise ja Venemaa muutmise vabariigiks. Selle tõttu oli see partei Venemaal keelatud.
Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid Eesti keele kasutamise laiendamine Taotleti omavalitsuse, kiriku, ja maareformi Tekkisid Eesti esimesed erakonnad: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Eesti Rahvameelne Eduerakond (Peeter Speek) Aula koosolek Tartus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SAAVUTUSED Jaan Tõnissoni asutatud Eesti esimene erakond jäi püsima Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi
kui konservatiiv näitab üles liberaalset suhtumist küsimustes, mis puudutavad moraali. D. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Moodne sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine
Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja nii: Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tsentrism: Keskerakond Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljaspoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. Mina pooldan parem poolseid parteid.
põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Kohalik valitsemistasand on esmatähtis ning kogukonnal on endal õigus otsustada oma asjade ja avalike vahendite kasutamise üle. Kodanikele peab olema tagatud õigus ja võimalus sisuliselt sekkuda avalikku ruumi puudutavate või avalikke huve hõlmavate otsuste langetamise protsessi nii riigi kui omavalitsuse tasandil ka valimiste vahelisel ajal. 5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. Sotsiaaldemokraatia kindlustab kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning toetuse ja hoolekande erivajadustega inimestele ja eakatele.
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
Vladimir Iljits Uljanov (Lenin) Vladimir Lenin oli Venemaa bolsevike juht,NSVL esimene valitsusjuht ja Leninismi rajaja. Lenin sündis 22.aprillil Simbirskis. 1887. aastal astus Lenin Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kuid samal aastal visati ta sealt välja üliõpilasliikumises osalemise pärast. 1900 asus Lenin elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria- Ungaris,Inglismaal ja Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Nendega lubas Lenin suhted igaveseks katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama P...
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega
minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse
keskkonnaseisundile, eesti keelele ja kultuurile ning ühiskonna sidususele. Strateegias analüüsitakse ka Eesti arenguvalikuid kolme võimaliku arengustsenaariumi terminites: · jätkustrateegia; · konservatiivne arengutee; · sotsiaalne partnerlus. Huvitaval kombel vastavad need kolm arengustsenaariumi täpselt poliitiliste ideoloogiate klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik. Analüüsi tulemusena pakutakse SE21s välja sünteesstsenaarium teadmusühiskond. See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi
Fraktsioon · (Enamasti) ühe partei esindajatest koosnev saadikuterühm · Fraktsioon esindab üht huvigruppi · Lepib kokku vaated ja põhiseisukohad Erakonnad jagunevad valitsusse kuulumise järgi KOALITSIOON OPOSITSIOON · Erakonnad, mille · Erakonnad, mille liikmed kuuluvad liikmed ei kuulu valitsusse valitsusse · Praegu: · Praegu: Keskerakond Reformierakond (33) (21) ja ja Isamaa ja Res Sotsiaaldemokraatlik Publica Liit (23) Erakond (19) Otsustamine · Toimub hääletades: · Poolthäälteenamus (nt 80st 45) · Riigikogu koosseisu häälteenamus (vähemalt 51; presidendivalimiste puhul 68) · Hääletamine on enamasti avalik (va ametiisikute valimine, sh president) ja tihti avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
