PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majan...
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailm...
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli) Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas ...
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpe...
Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks liidriks (Euroopa: purustatud + nõrgestatud; USA: hakkab kaitsma lääneriikide demokraatiat) Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid ...
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1...
Inglismaaa Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõst...
Raudne eesriie-NSVL eraldas enda mõju all olevad riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa ...
IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad, rä...
VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kap...
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
XI. Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp: 1. NSV Liit M.Gorbatsovi ajal (1985.a.-1991.a.): · Mihhail Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tsernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatsov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. · Kindlasti...
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev...
47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korral...
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
Külm sõda 1. II MS-i tagajärjed 1) Kestis 6 aastat ja 1 päev 2) Lõpeb 08.05.1945 Saksamaal ja Euroopas 3) Lõpeb 02.09.Jaapanis sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD demokratisee...
USA 1950.-1970. aastatel · Hea majanduslik seis · Tagas paljudes Lääne-Euroopa riikides majandusliku õitsengu · Võeti vastu palju seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks · Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt k...
Kas külma sõja ajal toimus võitlus ülemvõimu pärast? Pärast II maailmasõda algas pingeline rahuperiood, mida kutsutakse külmaks sõjaks. Mis oli USA ja demokraatlike jõudude ning NSV Liidu ja satelliitriikide vaheline võitlust. Vastasseis toimus nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demo...
II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis ...
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud vali...
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pid...
§44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA I Uus strateegia külma sõja võitmiseks · USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule suruda peale tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Ta seadis oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumiga" · UUS STRATEEGIA 1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas 2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta, gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna · Seati sihiks NSV Liidu põhimõtteline muutmine ehk idabloki lammutamine. Taotlused tekitasid vastuseisu lisaks idablokile ka Euroopas. II Usa toetus nõukogudevastastele liikumistele · USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistaanist lahkuma · USA toetas põrandaalust Sol...
II maailmasõja tagajärjed võrdluses I maailmasõjaga /tabel vihikus/ POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid po...
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub...
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
HEAOLUÜHISKOND 1. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk). a. PLUSSID a.i. Sotsiaalse turvatunde kasv a.ii. Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine a.iii. Töövaba aja suurenemine a.iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.vii...
Ajalugu 1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. ...
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel" Riigivapi III klassi teenetemärk Aitäh!
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Heaoluühiskond Lootus ja mäss 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni Heaoluühiskonna tunnused: · Sotsiaalse turvatunde kasv · Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine · Töövaba aja suurenemine · Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv · Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunenud kõigile · Paremat äraelamist said endale lubada aunilt rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed · Sellest tulenevat leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õiguse idee · Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus M.J. keynes'i ideed: · ise oli inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: o riik pidi rohkem ressursse ümber jagama o hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele. Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimes...
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmär...
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus” dissidendid – ...
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmu...
NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. ...
Aastad 1939-1945 TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945) 1.II maailmasõja eeldused/põhjused · Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu. · It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941...
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- ...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
Külm sõda Külma sõja algus · 1946 veebruar o Stalin teatas et me elame sõja ajastul o Väideti et sõda pole läbi · 1946 märts Fulton o Kasutusele tuleb nimetus raudne eesriie lääne euroopa ja ida euroopa o Külm sõda USA ja NSVL pikaajaline vastasseis erinevates vormides Tehakse üksteise võidu tuumarelvi Tavarelvastus Majandusrelvastus Kultuuriline sõda Poliitiline sõda · 1947 o Kujuneb ameerikas välja Trumani doktriin Turman oli USA pres. Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu o Mashalli plaan USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis ...
Ahelreaktsioon reaktsioon, mis põhjustab ise enda jätkamist, toimub raskete tuumade lõhustumine Võrrand: n + 92 U 56 Ba + 36 Kr + 3n 235 141 92 Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis osalevate neutronite arvu ja Nn sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega. Valem: k= N n -1 ; tähis: k Kildtuum moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, on radioaktiivsed. Tuumareaktor Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetikas. Aatomelektrijaam auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahe...
Suurriikide liidud 20.sajandi algul · 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Es...
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt ...
Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. ...
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda ...
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
annaabi.ee 
