Vaino Väljas - esitlus (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

EKP juhid.

Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. KARL VAINO Eesti NSV parteiliider 1978-–1988, kes kaitses eestlaste silmis kompromissitult Moskva keskvõimude huve ja soodustas Eesti NSVs venestamist Sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. a, olles lõpetanud Tomski Raudteetranspordi Inseneride Elektromehaanika Instituudi energeetikainsenerina. 1957. a lõpetas kaugõppes NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli. 1947

Ajalugu

11

docx

Eesti ajaloo inimesed

kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. · Jossif Stalin - oli Nõukogude Liidu diktaator · Adolf Hitler - oli Austriast pärit Saksamaa poliitik jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Saksamaa diktaator NÕUKOGUDE OKUPATSIOON · Enn Tarto - on Eesti poliitik, üks aktiivsemaid võitlejaid Eesti taasiseseisvumise eest. Põhiseaduse Assamblee liige, Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees, riigikogu liige. · Karl Vaino - oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimaneesimene sekretär. · Nikolai Karotamm - oli Eesti NSV poliitik, EK(b)P KK I sekretär , · Jüri Kukk - oli eesti keemik, Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud ja vabadusvõitleja. · Johannes Käbin - oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 1950­1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Nikita Hrustsov - oli Nõukogude Liidu riigitegelane,

Ajalugu

7

odt

Eesti Nõukogude võimu all

eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka "sula-ajastuks". Stagnatsioon Stagnatsioon 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus (teisitimõtlemine), mille üheks silmapaistvamaks tulemuseks oli 40 kiri 1980. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas ka Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu korrastati Tallinna vanalinna ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas linna kõrgeim hotell "Olümpia". Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koosseis. Eriti 1960. aastatest 1980

Ajalugu

10

docx

Ajaloo arvestus mõisted, isikud, aastaarvud

Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal Karl Siegmund Litzmann – Eesti Kindralkomissariaadi ülem Saksa okupatsiooni ajal Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal Nikolai Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950 Johannes Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978 Karl Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987 Vaino Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990 Siim Kallas – Reformierakonna asutaja 1994, peaministri kandidaat Tiit Made – IME-idee autor, EV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige Edgar Savisaar – Rahvarinde üks asutajatest, üleminekuvalitsuse peaminister Lagle Parek – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi liige Tunne Kelam – ERSP esimees

Ajalugu

3

docx

Ajaloo kontrolltöö õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31

veebruaril 1990. 18) Balti kett ­ 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. 2. Isikud. 1) Mihhail Gorbatsov ­ Nõukogude Liidu viimane riigipea. 2) Boriss Jeltsin ­ Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president. 3) Karl Vaino ­ Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 4) Vaino Väljas ­ endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar ­ Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste ­ Eesti poliitik. Oli aastail 1989­1992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek ­ Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 1988­1992, Eesti

Ajalugu

10

doc

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV

ammendumine,poliitilise sõjaväe kasutusse. b) EKP juhid:1) Nikolai Karotamm – Tema juhtimise all toimus Nõukogude võimustruktuuri opositsiooni tugevnemine. kujundamine. II küüditamine. Kolhooside rajamine b) Murranguline 1989.aasta: 2) Johannes Käbin – oli laveeria Moskva ja Eesti vahel. Leebem olukord, immigratsioon.  Poolas-sai võimule 3) Karl Vaino – umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused . Laulev revolutsioon . imittekommunistlik c) Vastupanu vormid– Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused. 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste peaminister ja aasta hiljem rikkumised ning levitada seda välismaal.

Ajalugu

4

docx

KT kordamine Eesti taasiseseisvumine

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Esmiene Kommunistlikust Parteist sõltumati erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomise alates. Tema programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. 19881995 IME e. Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees. Pärast EKP lõhenemist juhtin Vaino Väljas aastail 19901992 selle eesimeelset tiiba.

Ajalugu

7

doc

Eesti taasiseseisvumine: Loominguliste liitude ühispleenum, Interrinne, Gorbatšov jne

rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome. Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel. Etteandjad ja nende ettekanded olid kooskõlastatud EKP Keskkomitees. Kritiseeriti nõukogude süsteemi tervikuna ja Riiklikku Julgeolekukomiteed protestiaktsioonide mahasurumisel. Protestiti rahvuskultuuri arengu takistamise vastu ja analüüsiti eesti keele kasutamise probleeme ja isoleeritse põhjuseid. (T. Made; lk 104) 19. üleliidulisele parteikonverentsile saadetud deklarasioon sisaldas seitse üldise sisuga punkti

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)