50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olendinnu
Õppematerjali autor
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlmitakse trantspordilepind L-B
SLV välispoliitika aluseks oli Hallsteini doktriin- kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine ‘’kommunistlikust paradiisist’’ Lääne-SMle. Selle takistamiseks ehitati (1961) Berliini müür, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe SM vahel. ❖ Võidurelvastumine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalik rünnak. NSVL kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), USAl see vastu oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid, 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. aastal katsetas USA võimsamat relva- vesinik ehk
SLV välispoliitika aluseks oli Hallsteini doktriin- kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine ‘’kommunistlikust paradiisist’’ Lääne-SMle. Selle takistamiseks ehitati (1961) Berliini müür, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe SM vahel. ❖ Võidurelvastumine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalik rünnak. NSVL kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), USAl see vastu oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid, 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. aastal katsetas USA võimsamat relva- vesinik ehk
Kumbki pool kohustus soetama endale mitte rohkem kui 2400 tuumalõhkepead. 1979 lõpus alustas Afganistanis sõda. NL 10.aastaks Afganistani sõdima. 1981.a. Ronald Reagan Ameerika presidendiks, on seal kuni 1989. Käivitas uue võidurelvastumise etapi. Nii püüdis Ameerika õõnestada NL majanduslikult. See õnnestus aga Ameerikal suurenes riigivõlg, kuid majandus suutis siiski vastu pidada. Öeldakse, et Reagan oli USA president, kes kiirendas Külma sõja lõppu. Star Wars- mõte viia võidurelvastumine kosmosesse. Ameerika tegi kõik selleks, et nafta hind maailmaturul langeks. Helsingi protsess- käivitus Külma sõja ajal, Soome riigi vahendusel 70ndatel aastatel. Idabloki riikide ja Läänebloki riikide suhete paranemine. Eesotsas Urho Kaleva Kekkonen. 1975.a. suvel Helsingis allkirjastati Euroopa julgeoleku ja koostöö kokkulepe. Pandi paika riikide vaheline koostöö ja julgeoleku kokkulepe. See kokkulepe sätestas riikide piirid nii nagu need olid peale II MS. Eesti Nõukogude Liidus.
Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad NL kehtestati kommunistlik diktatuur 1948. Berliini blokaad, kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta) Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega
minema, sest lisaks kommunismi levimisele Lõuna-Vietnami tulid nad võimule ka Laoses ja Kambodzas. Kui NSVL ja Hiina RV mõju Kagu- Aasias kasvas, siis USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök, millega kaasnes ameeriklaste maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes mitmetes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni. 3.5. Pingelõdvendus: Külm sõda (pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne) vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks selline periood saabus ka 1960.-1970.aastate vahetusel. Teatud määral paranesid kahe Saksamaa suhted. See oli seotud sotsiaaldemokraatide pääsemisega valitsusse (Willy Brandt oli kantsleriks 1969-1974). SLV vasaktsentristlik valitsus algatas nn uue
doominoteooria kippus täide minema (kommunistid tulid lisaks Lõuna-Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodžas). NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas. USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök. kaasnes USA maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni. 2.18. Pingelõdvendus: (Vt.õpik lk.87-90) Külm sõda (pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne.) vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks pikem selline periood saabus ka 1960 / 1970 vahetusel. Sellele on iseloomuliku järgmised jooned: Paranesid teatud määral kahe Saksamaa suhted. See oli seotud sotsiaaldemokraatide pääsemisega valitsusse (W.Brandt sai SLV kantsleriks)
Hiljem samal aastal kommunismi kokkuvarisemise ohus tungisid Hiina väed ÜRO vägedele peale. 1951 ÜRO äed panid Hiina rünnaku seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. · Tagajärjed: Esimene suurem sõda pärast 2.Msi. Korea rahvas lõhestati. NKLi tähtsus vähenes, kuna toetas kaotajat. Jaapan sai suurt kasu, kuna USA tellis neilt sõjavarustust. · Külma sõja kajastumine: Jõhker sõda, ideoloogiate põrkumine, võidurelvastumine, propakanda. · Baaria riik- ebasoositav, põlguse ära teeninud riik. Suessi kriis (kanal ehitati 1864a. Inglaste poolt) · 1956 a. · Osalejad: Egiptus (Nasser), Inglismaa, Pr, USA (Eisenhower), Iisrael, NKL- abistas Egiptust relvadega. · Põhjused: Egiptus riigistas Suessi kanali, mis oli prantslaste ja inglaste oma. · Sündmused: 1956 Egiptus (NKL abistab relvadega) ründab Iisraeli, teda toetavad SB ja Pr (tahtsid uuesti võimu kanali üle).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid