Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


IDABLOKI 
LAGUNEMINE JA 
KÜLMA SÕJA LÕPP
NSV Liit M.  Gorbatšovi  ajal (1985-1991)  I
• Mihhail  Gorbatšov  nimetati NLKP 
peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. 
Tšernenko surma. Ta oli ainus 
kõrgharidusega NSV Liidu liider, 
gerontokraatia  tingimustes “ noormees ”- 
54 aastane.
•  Gorbatšov  algatas  perestroika  e. 
poliitika, mille eesmärgiks olid senise 
sotsialistliku ühiskonna  reformimine
et tuua riik välja majanduslikust kriisist.
NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991)  II
• Perestroika läbiviimiseks ning oma 
võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete 
jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi 
kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas 
Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):
 esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi 
(lennuõnnetused, looduskatastroofid),
 räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost,
 sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad,
 räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. 
NSV Liit M. Gorbatšovi ajal 
(1985-1991)  III
• Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks 
sotsialistliku süsteemi lagundamine ja 
täielik  sõnavabadus , milleni tegelikult 
tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta 
kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli 
algatanud ning need viisid 1990-ndate 
alguseks NSV Liidu ja kommunismi 
kokkuvarisemiseni Idablokis
.
NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-
1991)  IV
• Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega
et tagada majandusreformide  läbiviimine :
taasalustati riigipeade tippkohtumisi,
alustati  läbirääkimisi  võidurelvastuse 
lõpetamiseks ning desarmeerimise 
alustamiseks 
(kuna NSVL  oli võidurelvastumise 
nii kui nii kaotanud),
loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega 
lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide 
siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi 
põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli 
võimalik alustada reforme ka nendes riikides.
Idabloki lagunemise eeldused  I
• Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV 
Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu 
Idablokki tabanud selge kriisiseisund.
•  Majanduskriis : 
Vasakule Paremale
IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #1 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #2 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #3 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #4 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #5 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #6 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #7 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #8 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #9 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #10 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #11 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #12 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #13 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #14 IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor magrik31 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp

taasalustati riigipeade tippkohtumisi alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud) loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 2. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Sotsialistlik maailmasüsteem

polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Idabloki lagunemine

KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989

Ajalugu
thumbnail
14
odt

KÜLM SÕDA

KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus.

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Külm Sõda

Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut KÜLM SÕDA Essee Õppeaine: Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu Juhendaja: Enn Liimets Tallinn 2015 Sisukord. Sissejuhatus…………………………………………………………………………3 Külma sõja tekkepõhjused……………………………………………………….…4 Külm sõda…………………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………….. Kasutatud allikad…………………………………………………………………… Sissejuhatus 2

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
thumbnail
20
rtf

Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil.

Kategoriseerimata
thumbnail
5
doc

USA vs NSV

LIIDRID Truman; Eisenhower J.Stalini (1945-1953) sõjameeste demobiliseerimine; Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- kaheparteiline süsteem; makartism- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes; Stalin jätkas hüsteeriline antikommunism, mille sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) käigus riigiasutustes toimusid · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, tsetseenid)

Ajalugu
thumbnail
11
doc

KT II maailmasõda ja külm sõda

KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun