IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP (0)

IDABLOKI 
LAGUNEMINE JA 
KÜLMA SÕJA LÕPP
NSV Liit M.  Gorbatšovi  ajal (1985-1991)  I
• Mihhail  Gorbatšov  nimetati NLKP 
peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. 
Tšernenko surma. Ta oli ainus 
kõrgharidusega NSV Liidu liider, 
gerontokraatia  tingimustes “ noormees ”- 
54 aastane.
•  Gorbatšov  algatas  perestroika  e. 
poliitika, mille eesmärgiks olid senise 
sotsialistliku ühiskonna  reformimine , 
et tuua riik välja majanduslikust kriisist.
NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991)  II
• Perestroika läbiviimiseks ning oma 
võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete 
jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi 
kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas 
Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):
 esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi 
(lennuõnnetused, looduskatastroofid),
 räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost,
 sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad,
 räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. 
NSV Liit M. Gorbatšovi ajal 
(1985-1991)  III
• Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks 
sotsialistliku süsteemi lagundamine ja 
täielik  sõnavabadus , milleni tegelikult 
tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta 
kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli 
algatanud ning need viisid 1990-ndate 
alguseks NSV Liidu ja kommunismi 
kokkuvarisemiseni Idablokis.
NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-
1991)  IV
• Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, 
et tagada majandusreformide  läbiviimine :
taasalustati riigipeade tippkohtumisi,
alustati  läbirääkimisi  võidurelvastuse 
lõpetamiseks ning desarmeerimise 
alustamiseks (kuna NSVL  oli võidurelvastumise 
nii kui nii kaotanud),
loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega 
lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide 
siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi 
põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli 
võimalik alustada reforme ka nendes riikides.
Idabloki lagunemise eeldused  I
• Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV 
Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu 
Idablokki tabanud selge kriisiseisund.
•  Majanduskriis : 
tootmise langus kõikides majandusharudes,
majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud 
tohutuid ressursse,
Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat,
 eksport  lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega,
 nafta  hind, millega  NSVL  oli senini endal hinge sees 
hoidnud, hakkas langema,
VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas  lagunema  , 
kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam 
teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida.
Idabloki lagunemise eeldused  II
• Sisepoliitiline kriis:
Idablokis kasvas  rahulolematus  seoses 
majandusliku heaolu vähenemisega,
rahvas hakkas soovima osalust poliitika 
tegemisel,
Idabloki valitsevates ainuparteides 
hakkasid  tekkima  opositsioonilised / 
uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end 
vastandama vanameelsetele jõududele
Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP-
dele alternatiivsed grupid -  dissidendid  
(teisitimõtlejad);  ametiühingud  (Poolas) jne.
Idabloki lagunemise eeldused  III
• Välispoliitiline kriis:
majanduslikest ja sisepoliitilistest 
probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise 
rolli allakäik,
ei suudetud toime tulla 
võidurelvastumisega,
arenguriikidele polnud nende enese poole 
meelitamiseks enam meelehead anda,
koos sotsialistlike riikide ja NSV Liidu mõju 
langemisega hakkas maailmas tõusma USA 
ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju.
Idabloki lagunemise eeldused  
IV
• Gorbatšovi algatatud muutused ja 
reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja 
võimaluse muutusteks ka teistes 
Idabloki riikides.
Muutused Idabloki riikides 1980-
ndate lõpul  I
• Muutused Idabloki riikides toimusid 
üldjuhul sarnase skeemi alusel:
rahva rahulolematuse kasv ja nõuded 
demokratiseerimise alustamiseks,
rahva rahulolematuse vaigistamiseks 
toimus võimuvahetus ainupartei 
juhtkonnas - vanameelsed ja rahva 
silmis  ennast kompromiteerinud juhid 
vahetati uuendusmeelsemate 
kommunistide vastu,
Muutused Idabloki riikides 1980-
ndate lõpul  II
uuendusmeelsed  kommunistid  alustasid 
ettevaatlike reformide ning 
sõnavabaduse  järk-järgulise 
laiendamisega,
esimeste vabade valimiste toimudes 
kaotasid kommunistid senise 
võimumonopoli,
moodustatakse mittekommunistlikud 
valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke 
reforme demokraatia taastamiseks ning 
üleminekuks seniselt plaani- ja 
käsumajanduselt turumajandusele.
Kommunistliku süsteemi lagunemine 
Saksa DV-s ja  Saksamaade  
ühendamine   I
• Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 
1980-ndate teisel poolel  vaikselt  
demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-
s esialgu midagi. Samas suurenes 
majanduslangus  ja taas hakkas kasvama 
põgenikevool läände, mis majanduslangust 
veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline 
kaader lasi jalga).
• 1989. a sügisel algas seda kiirem sotsialistliku 
süsteemi  kokkuvarisemine :
alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks,
Kommunistliku süsteemi lagunemine 
Saksa DV-s ja Saksamaade 
ühendamine   II
SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu 
veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid 
lootusetult  hiljaks ,
senine kommunistlik diktaator  Erich  Honecker 
vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase 
vastu,
9. novembril 1989 murdis rahvas läbi Berliini 
müüri,
1990 a alguses said mittekommunistid enamuse ka 
SDV valitsuses,
sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel 
võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV 
ühendamisele SLV-ga.
Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa 
DV-s ja Saksamaade ühendamine   III
• Läbirääkimised Saksamaade 
ühendamise küsimuses algasid 1990. 
a kevadel; samas sekkusid protsessi 
ka II maailmasõja võitjariigid:
NSV Liit muretses jõudude tasakaalu 
lõpliku kadumise pärast Euroopas,
Poola  kartis , et ühinenud Saksamaa 
hakkab talle esitama territoriaalseid 
nõudmisi endiste II maailmasõja eelsete 
alade tagastamiseks.
Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa 
DV-s ja Saksamaade ühendamine   IV
• Läbirääkimised toimusid 2 + 4 
põhimõttel:
kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi,
 suurriigid  - USA, Prantsusmaa,  Suurbritannia  ja 
NSV Liit kooskõlastasid need.
• 1990 . a 3.oktoobril kaks Saksamaad 
ühinesid; ühinenud Saksamaast sai 
Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik; 
samuti on SLV 1990-ndatel mänginud 
määravat rolli Euroopa Liidu tegevuses jne.

Document Outline

• Slide 1
• NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I
• NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II
• NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) III
• NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) IV
• Idabloki lagunemise eeldused I
• Idabloki lagunemise eeldused II
• Idabloki lagunemise eeldused III
• Idabloki lagunemise eeldused IV
• Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul I
• Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul II
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15