taasalustati riigipeade tippkohtumisi alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud) loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 2. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat
polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):
KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus.
Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut KÜLM SÕDA Essee Õppeaine: Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu Juhendaja: Enn Liimets Tallinn 2015 Sisukord. Sissejuhatus…………………………………………………………………………3 Külma sõja tekkepõhjused……………………………………………………….…4 Külm sõda…………………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………….. Kasutatud allikad…………………………………………………………………… Sissejuhatus 2
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil.
LIIDRID Truman; Eisenhower J.Stalini (1945-1953) sõjameeste demobiliseerimine; Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- kaheparteiline süsteem; makartism- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes; Stalin jätkas hüsteeriline antikommunism, mille sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) käigus riigiasutustes toimusid · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, tsetseenid)
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised
Kõik kommentaarid