Anton Tsehhovi humoristlikud ja satiirilised novellid Aastast 1880-1888 Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal. 1879 lõpetas gümnaasiumi ja astys Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooliõpingud on kajastunud ka mitmetes teostes. Kirjanduslikku tegevust ajendas perekonna majanduslik kitsikus. Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu k...
Mehis Heinsaar Heinsaare novelle seostatakse sürrealismiga, muinasjuttudega ja maagilise realismiga. Ometi näib, et need mõisted ei suuda täpselt iseloomustada tema tekstide kummalist, aga samas väga inim-ja looduslähedast maailma. Arvustajad on Mehis Heinsaarega tõesti pisut hädas. Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vin...
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed,...
Kärt Johanna Ojamäe 10A Kokkuvõte Novellid raamatus ,,Dekameron" rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked mat...
hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti valetama, sattudes täbaratesse olukordadesse. Kuid ma usun, et ka Toomase valetamisel on oma kõrgem eesmärk. Ta usub, et ilus vale on parem kui kole tõde. Minu interpretatsioonist novellidest olen ma aru saanud, et Toomas üritab inimesi nägema panna, et elu on rikkam ja imelisem, kui inimesed oskavad näha. Nii õilsad kui Nipernaadi eesmärgid võivad olla, pragmaatilisest vaatenurgast toovad ta äpardused siiski rohkem valu ja kurbust kui õnne. Minu lemmik novellide hulgast. Kõige rohkem meeldis mulle Nipernaadi novellide sarjast “PÄEV TERIKESTE KÜLAS”. See oli novellidest kõige kaasahaaravam ja köitvam. Kui teised novellid tundusid
Näitlejana polnud ta just kuigi andekas, sest oma teostes peaosi ei mänginud ta kunagi. 1612. aastal naasis ta kodulinna Stratfordi, kus ta ka oma sünnipäeval, 23. aprillil 1616 suri. Ta on maetud Stratfordi Kolmainu kirikusse. Seikspiroloogia uurimismeetod, mis uurib Shakespeare'i teoste autorit. Tema teoste autoriteks on pakutud üle 50ne isiku. Tema teostest pole säilinud ühtegi käsikirja. Looming Süzeed itaalia novellidest ja vanadest näidenditest. Kirjutas teatrile. Ta kirjutas 36 näidendit, kõigepealt etendusid need teatris ja alles siis said kirjandusteosteks. Kirjutas ajalookroonikaid (,,Richard II"; ,,Richard III"; ,,Henry IV" jne.), tragöödiaid (,,Hamlet"; ,,Othello"; ,,Romeo ja Julia" jne.) ja komöödiaid (,,Suveöö unenägu"; ,,Veneetsia kaupmees"; ,,Lõpp hea, kõik hea" jne.). On kirjutanud ka 2 poeemi ja ühe sonetikogumiku.
Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist
novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teostest tuntumad on näidentitest näiteks : "Ilma isata" (1878) , "Ivanov" (1887) , "Kajakas" (1896) , "Onu Vanja" (1899) , "Kolm õde" (1900) , "Kirsiaed" (1904) . Jutustustest ja novellidest näiteks : "Ametniku surm" (1883) , "Daam koerakesega" , "Duell" , "Hingevaev" , "Igav lugu" , "Inimene vutlaris" , "Kameeleon" (1884) , "Kiri õpetatud naabrile" (1880) , "Kirurgia" , "Lastepere" , "Magada tahaks" . Anton Tsehhov oli abielus Saksamaalt Elsassist pärit ning Venemaal insenerina töötanud Leonard Knipperi tütre Olga Leonardovna Knipper-Tsehhovaga (1868-1959) vene teatrinäitlejannaga, kes suri 91-aastasena ning on maetud Moskvas
Nimelt musta katku ajal. Inimesed olid hirmul ning vajasid meelelahutust, mis hoiaks tuju üleval ning vähendaks hirmu. Rääkides üksteisele erinevaid novelle, suudeti muuta oma aega mõisas huvitavaks. Inimeste jutustatud novellide põhjal tundus nende elu üsna keeruline. Oli palju probleeme, eriti armastusega. Rahvas oli lihtnameelne ja väga naiivne. Rumalaid jutte ning valesid jäädi kergelt uskuma ja talitati nende järgi ning lõpptulemuseks oli väga tihti surm. Novellidest oli aru saada, et tauniti armukadedust ning petmist. Tihti saadi surma just oma kallima pärast. Mitmel novellil oli kurb lõpp, kus kaks armastajat mõlemad said lõpuks surma. Kurvad lõpud ei ole minule väga meelepärased. Polnud täpselt aru saada, mida tegid kaks armunut, et sellist saatust ära teenida. Elu on vahel ebaaus. Ka teravat keelt tauniti. Inimesed arvasid, et ei ole ilus öelda teisele halvasti, kui sinule ei ole midagi halba öeldud
Anton Tsehhovi novellide analüüs Tsehhovi novellid on enamasti avatud novellid, sest neil enamasti puudub puänt või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme. Näiteks novellist ,,Kurbus" tuli välja, et suurlinna inimeste elu on väga üksildane
Poe oli ka oma ajastu üks silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid. Poe on mõjutanud eelkõige prantsuse ja vene sümboliste. Samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud loomingupsühholoogiat ja zanriteooriat käsitlevaid esseesid. Näiteks surmajärgselt ilmunud "Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse, ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles avaneb Poe'st üsna üheseltmõistetav pilt: tunneme teda kui õuduslugude autorit, kuid novellidest on teistest tõlkimisväärsemaks arvatud nn. gooti jutte. Johannes Aavik oli mäletatavasti toonane eredaim Poe eestindaja. Edgar Allan Poe Tema autogramm Kasutatud kirjandus: www.vikipeedia.ee www.google.com ENE 7. köide lk. 367 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Referaat Edgar Allan Poe Marie-Helen Otti 8. klass Pärnu 2006
elurõõmsatest rene- ssansinovellidest ja vandest näidenditest. Ta kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele ning taunib seisuslikke eelarvamusi ja keelde. Tragöödia: Pakub lugejatele erinevaid vastuvõtuvõimalusi Seda võib lugeda kui filosoofilist teost inimesest ja tema ajast, aga ka kui lihtsalt põnevat lugu kuritööst ja karistusest, armastusest ja vihka. Tõrksa taltsutus: Süzee on laenatud itaalia novellidest ja näidenditest. Konflikti aluseks on juhus. Suveöö unenägu: Noored armastavad teineteist hoolimata sellest, et nende vanemad on selle vastu. On loodud maski e. maskimängu zanris. Richard III: Inglismaa ajalugu. Toetus peamiselt Holinshedi ajalooliste kroonikate materjalile, paistes silma ajaloolise olustiku kujutamise konkreetsusega. Othello: 1604, jääb kirjandus ajalukku klassikalise armukadedus tragöödiana. Ent ka selles ei sünni
Lugude pinge ja põnevus tekib ebakõlast tegelikkuse ja Nipernaadi unistuste maailma vahel. "Ekke Moor" - Nipernaadi teisik, rännakud ulatuvad kaugemale ja kestavad kauem kui ühe suve, ulatuvad kaugemale isegi Lapimaale välja . Nagu Nipernaadi on ka Ekke Moor pidevas liikumises ja vaba hing, kes ei lase ennast siduda. Ekke jaoks on olemas vaid ränduri elu. Peet Vallak - Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor. 1925a. avaldas Vallak oma novellidest 2 kogumikku "Must rist" ja Epp Pillapardi Punjaba potitehas",järgmisel aastal "Ajude mäss". Kõiki kolme ühendab inimsuhteid pingestavate vastuolude ja kokkupõrgete olemasolu. Nende raamatutega tõusis ta kohe eesti realistliku novellinduse tippu.Vallakut huvitavad inimsuhted, inimeste omavahelised vahekorrad ning käitumised kriisiolukrodades. Vallak ei suhtu inimestesse põlglikult ega üleolevalt. Mõned Vallaku
Neile nimedele oleks tol ajal dramaturgi nimi häbi teinud. Selle vaate pooldajad ei suuda uskuda, et pooliku haridusteega, tavalise kaupmehe poeg suudaks kirjutada nii geniaalseid teoseid, milles ilmnevad sedavõrd avar mõistus, õilsad tunded, hingepeenus ja vaimuteravus. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et teosed on olemas ja renessansiperioodil oli üsna tavaline, et kesk-või isegi alamklassi hulgast võrsus andekaid iseõppijaid. Looming Suzeesid laenas ta itaalia novellidest ja vanadest näidenditest. Tema näidendid sündisid enne teatris ja alles seejärel said kirjandusteosteks. Ta on kirjutanud 36 näidendit. Silma paistab ta kolmes põhilisen zanris: ajalookroonikad, komöödia ja tragöödia. Shakespeare draamaloomind jaguneb järgmiselt: I 1590-1600 Kirjutas mõne näitena komöödiad: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki". Ajalookroonikad ,,Richard III", ,,Richard II", ,,Henry
Bunin on tuntud eelkõige armastusnovellide autorina. Bunini loomingus on arnastus kui surmav haigus, millest pole pääsu. Kui muidu kirjutatakse vene kirjanduses armastusest hiilival moel, siis Bunini armastusnovellid on aga erootilised ja meelelised. Oluline temaatika on ka lapsed ja naiste saatus. Bunini naised on kas siirad ja lapselikult rikkumata või küpsed, elukogenud ning eneseteadlikud. Lapsed on sageli kannatajateks vanemate vigade pärast. Novellidest tuleb ilmsiks ka Bunini suhtumine madalamasse klassi. Bunin leiab, et kõrgemal positsioonil inimesed kasutavad madalamal positsioonil olevaid inimesi sageli ära. Ta ütleb, et inimene on oma hädades ise süüdi, ent sellegipoolest näitab ta välja ka oma kurbust nende suhtes. Novell ,,Tobuke" on suhtest seminaristist diakoni poja ning tema vanemate juures elava köögitüdruku vahel. Lühikesest romansist sünnib neile poeg ning nad elavad terve suve kokku.
Ka A.Schoppenhauer on öelnud, et " Kui raamatusse vaatab eesel, siis ei saa sealt ju peegelduda ingel." Igaüks mõistab suurejoonelisi teoseid erinevalt, vastavalt sellele, millised nad ise mõtlemiselt on. Raamatud on mitmetahuliselt põhjalikud. Teksti lähemalt süvenedes leidub seal ka massiivselt ümbrust kirjeldavat ning ajaloolist informatsiooni. Jutus peegeldub ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. A.Gailit kirjeldab oma novellidest romaanis " Nipernaadi" Eestis ringi rändavat kirjanikku, kes oma raamatutele inspiratsiooni otsib. Kuna raamat on kirjutatud mitmekümneid aastaid tagasi, saab väga hästi aru tolleaegsetest eluviisidest. Paljud inimesed elasid taluelu ning rikkusest ja suurlinnadest teadsid vähesed. Sellele võrdluseks saab aga tuua tänapäevase Kerttu Rakke loomingu "Taastrükk", kus on eestlastele kallist rahvuseepost "Kalevipoeg" kujutatud hoopis uuemas versioonis. Autor on kasutanud
metsluse erinevus 44) ,,Gulliver reiside" autor; Inglise valgustaja, kaunilt kunstide soosija. 45) ,,Romeo ja Julia" autor; tragöödiad, komöödiad, ajalookroonikad; komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest ideedest? 46) Üks Prantsusmaa valgustusaja mõtleja. 47) Sakslane, kes leiutas filmikunsti. 48) Füüsikust filosoof Inglismaal. Tema on loonud mitu füüsikaseadust. 49) Kes oli esimese proosateose looja? Mis teos see oli? Raamat koosnes novellidest ja lühijuttudest. 50) Mõtleja, kes tähtsustas riiki ja oli makjavellismi rajaja. 51) Teos, millest saadi keelde uued mõisted. Nagu näiteks ,,utopistlik" ja ,,utopism". 52) Teos, mis naeruvääristas võltsusklikke ja silmakirjateenreid. 53) Mis teose kirjutamiseks kulus Goethel 60 aastat? 54) Teos, mis on kirjutatud rüütliromaanide paroodiaks? 55) Teos, kus Dante rändab Vergiliusega läbi põrgu ja puhastustule? 56) Teos, kus Dante vabaneb seitsmest surmapatust.
või muidu võib juhtuda midagi hirmsat. 5. Tuleta meelde novelli mõiste, tunnused, liigid ja sellest lähtuvalt otsusta, kas loetud novellid on avatud või suletud? Selgita ja põhjenda! Käsitle iga novelli eraldi! Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 6. Selgita A.Tsehhovi loomingu iseloomustamisest lähtuvaid mõisteid ja lisa näited loetud novellidest: väike inimene- tühine, väikekodanlik inimene. "Jonõts", "Inimene vutlaris", "Karusmarjad" naerdakse väikekodanlike inimeste tühisuse üle. III kursus Ave Altvälja 09.01.2009
Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma. 6. Olulisemad faktid Goethe elust ja loomingust. 1749 1832. Sakslane. Sündis Maini-äärses Frankfurdis varaka juristi perekonda. 16-aastasena astus Leipzigi ülikooli. Juurakursuse lõpetas Stradsbouri ülikoolis
pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Lumekuninganna", ,,Metsluiged", ,,Tütarlaps väävlitikkudega".
juba eluajal kirjanikuna kuulus. Ta tegutses näitleja ja dramaturgina Londoni teatrites, kaasa arvatud kuulsas ,,Globe'i" (,,Gloobuse") teatritrupis. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev (26. aprill) kokku sünnipäevaga. Shakespeare on kirjutanud kokku 36 näidendit. Varasemal loominguperioodil kirjutas ta valdavalt komöödiaid ja ajalookroonikaid. Tema elurõõmsad ja lüürilised komöödiad olid sageli inspireeritud itaalia renessansi novellidest. Tuntuimad komöödad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Windsori lõbusad naised". Kõige kuulsamad on aga Shakespeare'i tragöödiad: ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia", ,,Othello", ,,Kuningas Lear, ,,Macbeth", ,,Antonius ja Kleopatra".
1. Võrdle O. Wilde’i ja A. Tšehhovi kirjanikuks kujunemise tingimusi ja eluväärtusi. 2. Võrdle kahe vabalt valitud autori kirjutamisviisi ja mõju tegelikule lugejale. Millise autori looming vastas kõige enam Teie põlvkonna ootustele ja miks? 3. Too üks näide sinu maailma korrastava teksti kohta ja üks näide maailma võõritava teksti kohta. 4. Millisena paistab ühiskond ja inimene A. Tšehhovi novellide põhjal? Põhjenda väiteid näidetega loetud novellidest. 5. Analüüsi vabalt valitud S. Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ tegelast neljast eri aspektist ning kirjelda tema suhet iseenda, kaaslaste ja ühiskonnaga. 6. Tõlgenda lugejakeskselt R. Brautigani romaani „Arbuusisuhkrus“ atmosfääri. Mis kujundavad teose meeleolu? Kuidas autor loob tekstilünki? Too näiteid. On see sinu jaoks maailma korrastav või võõritav tekst? 7. Analüüsi F. S. Fitzgeraldi romaani „Suur Gatsby“ tegelaskonda. 8
voodis tohutu suureks putukaks muutunud.» Kafka jätkab sama vaoshoitud ja kaastundlikus stiilis kuigi loo tüüpiliselt kafkalikku ülesehitust teades on lugejale muidugi juba algusest peale selge, et Gregori saatus on otsustatud. Järgneb Gregori, kes seni on olnud oma perekonna poolt austatud ja hinnatud kui pere ainus toitja, lõputu alandumine jälgiks sitikaks, kellega keegi enam mingit tegemist ei taha teha. «Metamorfoosi» eristab teistest Kafka novellidest see, et see liigub unenäolisuse ja võõrandumise skaalal veel ühe sammu edasi unenäolisusest unenäkku, võõrandumisest absoluutselt võõrani, inimesest sitikani. «Metamorfoosist» ongi kirjanduse ajaloos saanud ülima võõrandumise sümbol ja omamoodi kaf- kalikkuse kvintessents. Kõik Kafka lood väljendavad ülimat, sageli lausa kurioosset väljapääsmatust ja kimbatust. Sageli saab see kurioosne või absurdne mõõde ülekaalu loo peaaegu alati traagilise alatooni
Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste
...............................................................12 SISSEJUHATUS Jaan Kross oli tuntud Eesti kirjanik, kes suri 2007. aasta lõpus. Referaadi teemaks on valitud just Kross, kuna peale tema surma hakati temast palju kirjutama ning rääkima. Kodumaa kirjandust on põnev uurida ning ka sellepärast on kirjutatud just Eesti kirjanikust. Alustatatud on Jaan Krossi eluloost: tema haridusteest ning kuidas ta kirjanikuks sai. Lisaks on kirjutatud ka tema loomingust: romaanidest, novellidest ning luulest. Lõpetatud on Jaan Krossi surmajärgse järelkajaga: kuidas teised inimesed teda mäletavad. Materjali Jaan Krossi kohta on võetud internetist ning entsüklopeediast. Lisaks on leitud ka ajalehtedest. 2 1. ELULUGU 1.1. Jaan Krossi esivanemad Krossi esivanemad on pärit Kose vallast ning olid talumehed. Jaan Krossi isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees
Kommentaarid ja kõrvalepõiked, keeleteadusesse jne. Jutustaja ehk autori erapooletu hoiak. · Tema novellide keskpunktis on inimese sisemaailm ja kangelase sisemine võitlus tuleneb kokkupuutest ümbritsevaga · Väga olulisel kohal on sündmus, mis määrab kangelase sisemise konflikti. Sellest tingituna on Merimee novellid hästi dramaatilised. Enamasti on novellides mõrv, enesetapp, veretasu, elu purunemine. · Merimee novellidest puuduvad kirjeldused. · Väga olulisel kohal on detailid. · Merimee novellidel on väga omanäolised lõpud, seisneb sellest, et Merimee lõpetab oma novellid vaikides kõige tähtsamast, mida on novellis kirjutatud. Kuid selle vaikimise taha on peidetud autori sügav erutus. Õudus toimunust. (Näiteks ,,Carmen", novelli 4ndas ptks räägib mustlaste kommetest ja keelest, Carmenist ja Don Josest pole sõnagi)(,,Etruski vaas", kus
Teemad on huvitavad ning nende põhjalik analüüsimine pakuks väga palju kirjandushuvidega inimesele. Seega võiks kasutada antud õpikut rohkem valikkursuses või kirjanduskaldega klassides. Teisalt on see toetavaks materjaliks gümnaasiumi kirjanduse lugemisel ning selle lahti mõtestamisel. 12. Õ lk 58 Leia filosoofilise mõiste võõrandumine tähendus. Kuidas seostaksid selle eksistentsialistliku maailmavaatega? Leia näited ka Kafka novellidest ,,Metamorfoos" ja ,,Seaduse ees". Nõuab mõlemad raamatu põhjalikku analüüsi, lisaks filosoofilisemaid teadmisi ning nende kahe ühendamist. 13. Õ lk 106 Arutlege klassis ulmelisuse ja tegelikkuse suhte üle 20. sajandi esimesel poolel ja 21. sajandil. Mis on muutunud? Võrrelge oma arvamusi ulmekirjanduse teoreetiku Jaak Tombergi vastusega virtuaalse ulmeajakirja Algernon 2014. aasta juulinumbris. Leidlik, loov ülesanne, kus igaüks saab kaas mõelda või toetuda loetud kirjandusele
1. komöödialooming: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu" jt. 2. tragöödialooming: kangelaste hukk(väiklus, võimuiha) ,,Hamlet", ,,Othello", ,,Macbeth" jt. 3. ajalookroonikad: erinevate ajastute suurkujud, kuningad ,,Kuningas Lear" Shakespeare´i kaasaegne CHristopher Marlowe (1564-1593?), sai temast palju varem kuulsaks. Shakespeare oli vaimustuses tema andest. Marlowe oli arendanud nii luule- kui ka draamakunsti. Shakespeare kasutas palju süzeelaene, nt itaalia novellidest ja näidenditest. Paljud tema kuulsad teosed on juba enne eksisteerinud. ,,Richard III" süzee võttis ta üle More´ilt. Esimesed sammud dramaturgina arvatavasti 1580. aastatel. 1590. a kirjutas ja avaldas kaks poeemi ,,Venus ja Adonis" ja ,,Lucretia", ka 154 sonetist koosneva kogumiku. Näidendeid Shakespeare ei avaldanud, me tunneme tema kuulsaid teoseid tänu tema sõpradele, kes pärast dramaturgi surma avaldasid foolioväljaande. Loomingus 3 perioodi: 1. 16
Boccaccio loominguline tegevus algas 1330ndate paiku. Ta kirjutas nii luulet kui proosat. Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta sai südamesõbraks ja kes teda palju mõjutas. Tema eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele ja kirjutas ka ladina keeles. Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda
paralleelselt kahel eri ajastul. On tunda autori mängulusti. Triloogiad: ,,Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes"(1970), ,,Lohe hambad"(1970) ja ,,Kahekordne mäng"(1972) ,,Imede saar" on Atlantise-müüdi töötlus. Kuulub Ristikivi ajalooliste romaanide sarja, paigutudes vahemänguna kroonikate triloogia ja elulugude triloogia vahele. Ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1964. Novellid ,,Sigtuna väravad" koosneb novellidest,mille aluseks on anekdootlikud ajalooepisoodid ja muinasjutud."Minu sõber David" ,,Hingede öö" On esimene keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga teos kogu eesti kirjanduses.Koosneb 2st põhisosast:"Surnud mehe maja" ja ,,Seitse tunnistajat",mille vahele on paigutatud ,,Kiri proua Agnes Rohumaale".Peateemaks on inimese teekond üksikisik astumas ajaloo pöördlaval."Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada omaenese eksistentsi praegu ja minevikus
kannatab kunsti pärast. Näidendi ,,Kolm õde" peategelasd õekesed Masa, Irina ja Olga kannatavad, sest nad soovivad sõita Moskvasse, et oma andele raksendust leida. Nende vend Andrei on muutunud väikekodanlaseks Samasugust keskkonna nivelleerivat mõju on Tehhov kujutanud ka mitmetes novellides, näiteks "Inimene vutlaris" ja ,,Jonõts" Õekeste igatsushüüd Moskvasse sümboliseerib väikekodanluse armetust. II. Millistest novellidest on tegelased Gromov - ,,Palat nr. 6" Anna Sergejevna - ,,Daam koerakesega" Startsev - ,,Jonõts" Kirilov - ,,Vaenlased" Ragin - ,,Palat nr. 6" Kuldarov - ,,Rõõm" Gurov - ,,Daam koerakesega" Varja - ,,Kirsiaed" enja -,,Maja ärklitoaga" Abogin - ,,Vaenlased" III. Mõtesta novellidest tuntud sümboleid Karusmarjad alguses kättesaamatuna paistvad ideaalid, mis kätte saades paistavad palju halvemad kui algul. Palat nr.6 Sümboliseerib kogu venemaa elanikke
poolt, hakkab Laer vähehaaval mõistma elu tõelisi väärtusi. Macbeth.vapustab oma neg peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest ei põrku keskaegse sotimaa väepealik Macbeth tagasi kõige võikamatestki roimadest. Võimust ajendatud tapakirg mõjub seda fataalsemana, et M on kohati võimeline endale oma tegudest aru andma. Tõrksa taltsutus: Süzee on laenatud itaalia novellidest ja näidenditest. Konflikti aluseks on juhus. Hamlet.Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend Claudius, keda prints kahtlustab isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all
u.a.; Literatur: Realismus, Naturalismus Austria: Untergangsstimmung: (allakäigumeeleolu, mis me enam pingutame. Austria oli tollal ikka agraarühiskond. Agrargesellschaft Landadel, Landleben. Suuri linnu palju pole. Regierung saksamaal oli siiski edumeelne süsteem, Kanzler Bismark otsustas kõike. Austrias otsustas kõike monarh. (ein Staatswesen ohne Zukunft), kõik pärandatakse suursugust vereliini pidi edasi. Adel und Nobel-Bourgeoisie jõukam kodanlus. Nt Zweigi novellidest tuleb see välja. Ei teki suuri kultuurilisi keskusi, kaks oli: Wien ja Prag. LIteratur: Impressionismus. Deutscher Sprachraum um 1900 Naturalismus (1885- 95/1910) Moderne Naturwissenschaft in der Literatur. Positivismus, mileutheorie. Themen: Nideriges, Hässliches. Methoden: Sekundenstil, Schichtspezifische Sprache (koristaja räägib nagu koristaja) Mõjud: pr. Naturalismus (zola, Flaubert), Ibsen, Strindberg, Tolstoi, Dostojewski.
Ühelt poolt oli Voltaire teadlane filosoof, ajaloolane, kirjandusteoreetik, Prantsuse Akadeemia liige -, teisalt satiirik, publitsist, poliitik, oraator. Tema vaimulaad oli majesteetlik, sõnad erutasid Euroopat ning kuningad otsisid tema sõprust. Voltaire´i tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasid on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire tuntuim filosoofiline jutustus ,,Zadig ehk Saatus" koosneb novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Tegevus toimub ühtses Babülonis. ,,Candide ehk Optimism" on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille pearõhk ei asetse tegelaste käekäigul, vaid ühiskonnakriitikal. Süütu nooruk kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda".
Egon Närep). Teised näidendid jäid käsikirja. Viljakas periood Vallaku novelliloomingus algas 1920. aastast. Suur osa sellest jõudis kogudesse "Must rist" (1925), "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925), "Ajude mäss" (1926) ja "Relvad vastamisi" (1929). Vallaku folkloorimotiive ja raamnovelli võtet kasutav tsükkel "Lambavarga Näpsi lorijutte", mis ilmus tema viimases kogus (1938), on samuti põhiosas loodud 1920. aastail. Siis raamatuist välja jäänud novellidest on valitud kogu "Hinge taud" (1983). Vallaku tähelepanu all on inimhinge ettearvamatud tahud ja inimlikkuse säilimise võimalused, mis selguvad erandlikus olukorras. Ta oskab hoida saladuse pinget, rüütades seda kord leebe huumori, kord värvika groteski vormi. Stiil on rütmitundlik ja erksate puäntidega. Inimene tavatus olukorras huvitab Vallakut ka tema ainsas, Vabadussõjast ajendatud romaanis "Hulgus" (1927). Mitmeid Vallaku 1920.
"Kivimurd" (1958) oli aga saanud mõjutusi rahvaluulest. Tema viimased luulekogud "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarja rist" (1997) ilmusid juba iseseisvas Eestis. Valev Uibopuud mõjutasid Lõuna-Eesti maaelu kujutamisel tema lapsepõlvemaastikud, aga vastukaaluks käsitles ta ka oma kaasaegset Rootsit. Pärast novelle ilmus 1948. aastal tema esimene romaan "Keegi ei kuule meid". Romaani "Neli tuld" (1951) tervik on üles ehitatud novellidest nii, et igas peatükis kujutatakse laeva ühe meeskonnaliikme (kokku on neid kaheksateist) nägemust sündmustest laevas ning igaühe varasemaid kogemusi. Uibopuu loomingu tipuks võib pidada tema psühholoogilist romaani "Janu" (1957), kus tuberkuloosi- haige noore neiu kogemuse läbi kujutatakse sümboolselt inimese füüsilist ja vaimset elujanu. Stalini aja järellainetuses sündis Nõukogude Eestiski 1956-1958 elav
Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes (mõne eksperdi kohaselt ka väikses maakohas Certaldos, kus ta isal oli mõis) kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks
Alustab novelli- või lühiproosa zanris. Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa. Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes sellele vildaka ja üllatusliku paroodilise vaatenurga, need on poliitiliselt ebakorrektsed testivad ühiskonna tolerantsipiiri. Teist iseloomustab see, et neis on rohkem kirjeldusi, tegelased kannad mingit elufilosoofiat, lõppevad puändiga. On väga kriitiline kristluse suhtes. Olulisim osa tema novellidest kogumikus ,,Pagaripiparkook" (1999). Novellid algavad realistlikus laadis, kuid tegelased satuvad siis mingitesse uskumatutesse situatsioonidesse. Animatsioonipoeetika kõike võib juhtuda. Tema tegelased on tihti teatud tüüpi fanaatikud või äärmuslased. Nad ei tea oma funktsiooni või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute olude ja asjadega kaasa minemist, fanatismi. Üsna nukker ja mõtlemapanev huumor. Samas
komöödiaid (,,Suveöö unenägu", ,,Tõrksa taltsutus", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,nagu teile meeldib", ,,Windsori lõbusad naised", ,,12. öö") ja tragöödiaid (,,Romeo ja Julia"). Teatrikeel pidi olema arusaadav ja publikule pidid sündmus tuttav olema. Falstaff oli üks tegelane, kes oli paljudes näidendites peategelase kaaslane, ta oli loominguline, liiderlik, valelik ja suure südamega. Tema komöödiad olid elurõõmsad, ainestiku võttis tuntud itaalia novellidest, loodus oli oluline. ,,Romeo ja Julia" ainestik on võetud ,,Pyramuse ja Thisbe" ning ,,Tristiani ja Isolde" loost (vean / armastus). ,,Romeo ja Julia" on sonetilik, seal kasutatakse blankvärssi (riimvärss) ja kõnekeelt (proosas), stiile on palju. II periood oli 1600- 1608, suurte tragöödiate periood. ,,Hamlet" (melanhoolia, stiilide paljusus), ,,Kuningas Lear" ja ,,Macbeth", kõik troonitragöödiad. ,,Othello" on itaalia kõrgseltskonnast, Othello oli üks tumedat verd maur ...
..». On muidugi riskantne kõrvutada mitte üksnes zanrilt, vaid ka elutundelt üksteisest oluliselt erinevaid teoseid -- «Illuminatsioonide» ratsionalistlikku mudelmaailma ning sisseelamisega kujutatud kannatustemaailma «Pillimehes». Olemuselt erinevate teoste võrdlemist õigustuseks on aga kogu Vetemaa loomingu silmapaistev ühtsus, zanripiire minetades kanduvad probleemid ja elutunne varastest novellidest luulesse, sealt romaanidesse ning edasi juba draamadesse. Kõrvutuse juurde tagasi tulles -- «Illuminatsioonide» tegelasest Bernhardist saab hävitaja, nupulevajutaja üksnes teiste demagoogia tõttu. Bernhard kui teoinimene peab tõelisest kohusetundest üksi vaprat võitlust keravälguga, mis sümboliseerib inimkonda ähvardavat ohtu. Ometi suudab «Illuminatsioonide» pseudointelligentlik seltskond oma sofistikaga ausa, kuid lihtsameelse hinge ära hullutada
Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest: teda tuntakse novellikirjanikuna. Sageli räägitakse temast kui maiste röömude laulikust. Üheks oluliseks teema on sõda, sest ta ise võttis ka osa Prantse-Preisi sõjast. Kuna seal sõjas prantslased kaotasid, siis tulebki tema loomingus sisse patriotismiküsimus. Ta jõuab järelduseni, et suur osa aadlitest üritas vaid oma nahka päästa. Nii võibki tema novellides leida pigem lihtsaid inimesi, kes esindavad isamaarmastust ning -uhkust. Teiseks teemaks on armastus
Mida aeg edasi, seda rohkem tuli tema teostes välja pessimism. Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest: teda tuntakse novellikirjanikuna. Sageli räägitakse temast kui maiste röömude laulikust. Üheks oluliseks teema on sõda, sest ta ise võttis ka osa Prantse-Preisi sõjast. Kuna seal sõjas prantslased kaotasid, siis tulebki tema loomingus sisse patriotismiküsimus. Ta jõuab järelduseni, et suur osa aadlitest üritas vaid oma nahka päästa. Nii võibki tema novellides leida pigem lihtsaid inimesi, kes esindavad isamaarmastust ning -uhkust. Teiseks teemaks on armastus
Raamat käsitleb Vabadussõda, peategelaseks kolmas kompanii. Esitatud läbi huumoriprisma. Tegevused uskumatud/absurdsed. Prügi pere on peamisteks tegelasteks. Jaagus on Gailitit ennast. Lahing võidetakse tänu idiootlikele olukordadele mitte vaprusele. Kavaldasid kõik üle mitte ei olnud suhtumine, et tapame kõik maha. Vastaseid kohtlesid pigem hästi. Eestlaste visadus, kuidas nii väheste meestega läbi saadi. Koosneb novellidest, pole romaani sisu. "Monument" Enn Vetemaa Enn Vetemaa sündis 1936, isa insener. Õppis keemiat. Läks luulelt proosale üle. Tema esimene romaan "Monument" ja "pillimees". On kirjutanud 6 näidendit näiteks "Püha Susanna ehk meistrite kool". Psühholoogiliselt realismilt hakkab aina modernismi poole liikuma. Üritab leida teostes tasakaalu punkti. Püstitab filosoofilisi küsimusi otsib vastuseid tegelaste kaudu. Inimloomuse salapärasus ja keerukus. Hea ja kurja teema. Tegelased
Basilica 889 jõustus uus seaduste kogu Basilica, mis oli Bütsantsi viimane kodifikatsioon. Ta muutus ainsaks õiguse allikaks alates 12. sajandist. Kogumiku lähtekohaks oli CIC, kuid võrreldes viimasega oli Basilica kreekakeelne ja teistsuguse struktuuriga. Ta koosnes 60 raamatust, kuid CIC laialipillatud eeskirjad ühe asja kohta koondati siin ühte tiitlisse kokku. Tiitel algas tsitaadiga Digestast, millele järgnesid asjakohased lõigud Codexist, Institutsioonidest, Novellidest, Prochironist, mis pidid esimest lõiku täiendama. Basilica muutus peatselt kommenteerimise objektiks, tema kommentaarid said Scholia' nime, näit. Stefanose Scholiae. Nende baasil kujunes ulatuslik praktilise suunitlusega kirjandus, mille kõrval eksisteeris mitmezanriline teadus- ja õppekirjandus. 11. sajandist on säilinud keiserliku kõrgema kohtu liikme koostatud kohtuotsuste kogu Peira. Kirikuõigus 12
Looming algab komöödiatega. "Tõrksa taltsustus" (1593-4), "Suveöö unenägu" (1596), "Veneetsia kaupmees"(1596), "Nagu teile meeldib" (1599), "Windsori lõbusad naised" (tellimustöö, 16), ajalookroonikad. Loomulike tunnete rõhutamine ja armastuse esiletoomine, mille takistuseks on ühiskondlikud normid, seisused, ebavõrdsused. (Chaucer "Canterbury lood" autor, palju loodust, Shakespeare austas teda väga.) Süzee on võetud Itaalia renessansi novellidest, kuid suudab neist kujundada 5-vaatuselised komöödiad. Tegelaste kõne. "Veneetsia kaupmees" on natuke tõsisem teistest näidenditest. Täiel määral on kujutatud ajastu ühiskondlikku ja ka rassilist vastuolu. Peategelane on Shylock. Shakespeare'i tegelased pole tüüptegelased. (Lope de Vega (hispaania rahvusteatri rajaja, temalt on säilinud umbes 500 näidendit, tegelased oli tunduvalt lihtsakoelisemad, tegelased ei jää nii hästi meelde) oli tema kaasaegne, kuid tal oli
Pärit Mulgimaa piirilt, 1920ndatesse ja 30ndatesse jääb loomingu põhiosa. Suri aastal 1959. 40ndatel aastatel ta haigestub, mis tähendas osalist mälu ja töövõime kaotust. 1920ndate novellides on tal rohkem ekspressiivsust, teatavat äärmuslikkust, mingeid tumedaid möllab seal rohkem. Olgu tume jõud. 1920ndate novellides on Vallak värvikam ja ekspressiivsem. Retseptsioonis on üsna selgelt näha, et on pikemaid asju (romaan "Hulgus"), aga keskmesse jääb pigem lühiproosa. Novellidest tõuseb esile "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925). + Eriline detailitaju see et ta suudab väikeses tekstis olla nii mõjukas, tähendab suurt detailitaju + psühholoogia meisterlik kujutaja + üsna hästi tajub klassikalise novellizanri võimalusi ja kompositsioonilisi mängureegleid August Jakobson Problemaatiliseks teeb selle, et ta mitte ei lähe üksnes Nõuk võimuga kaasa, vaid läheb seda suhteliselt küünilisel viisil ja hilislooming on stalinismi musternäide
Rumal on rajada lootusi millelegi, mis pole kindel. Aule mõtlemata ei tohi elada, aga seda ei tohi voorusest ette seada. Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu oli isa soovil läinud äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kirjandusse kiinduma. Boccaccio looming algas 1330ndatel. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas nii luule- kui proosavormis. Looming oli mahukas ning mitmekülgne. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul
Mosaiikromaan (Gle äärmiseit iseloomulik), koosneb paadisolijate pihtimustest. Mõnedele tegelastele tunneb kaasa, mõne näruse hinge (spekulant, nuhk) suhtes on väga kriitiline. Raskuspunkt lähimineviku sündmuste analüüsil (venelaste tulek Eestisse, Saksa okupatsioon). KAS MÄLETAD, MU ARM? (19511959) Kolmeosaline romaan, I osa koosneb taas novellidest: PõhjaRootsis metsatööl viibivad härrasmehed meenutavad oma armuseiklusi koduEestis. II osas on tegemist pahupidise Nipernaadiefektiga: jutustajaks on proua Ene Leevi, raamat algab lapsepõlvelugudega ja lõpeb Rootsi saabumisega. III osa sarnaneb ülesehituselt esimesega. Pagulusromaanis paraku palju nn enesekordamise enesekordamist, mineviku ja kodumaa tagaigatsemist, mis on ka arusaadav ning teistelegi küpses eas põgenikele iseloomulik.
Mida aeg edasi, seda rohkem tuli tema teostes välja pessimism. Teda vaevas närvihaigus. Tema silmanägemine halvenes. Teda vaevas mõte surmast ning kirjanduslikust pankrotist. Kartis, et ta ei suuda enam kirjutada. Üritas enesetappu failis. Pärast seda paigutati ta närvihaiglasse, kus ta ka suri. Ka tema üritas kirjutada erapooletult, nagu Flaubert. Ning teiseks oluliseks seisukohaks oli tal tahtmine kirjutada inimest tema loomulikus, tavalises seisundis. Igapäevane elu on teemaks. Novellidest teda tuntakse novellikirjanikuna. Sageli räägitakse temast kui maiste röömude laulikust. Üheks oluliseks teema on sõda, sest ta ise võttis ka osa Pra-Preisimaa sõjast. Kuna seal sõjas prantslased kaotasid, siis tulebki tema loomingus sisse patriotismiküsimus. Ta jõuab järelduseni, et suur osa aadlitest üritas vaid oma nahka päästa. Nii võibki tema novellides leida pigem lihtsaid inimesi, kes esindavad isamaarmastust ning -uhkust. Teiseks teemaks on armastus
Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes (mõne eksperdi kohaselt ka väikses maakohas Certaldos, kus ta isal oli mõis) kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks
annaabi.ee 
