Ivan Bunini novellid
Bunin on tuntud eelkõige armastusnovellide autorina. Bunini
loomingus on arnastus kui surmav haigus, millest pole pääsu. Kui
muidu kirjutatakse vene kirjanduses armastusest hiilival moel, siis
Bunini armastusnovellid on aga erootilised ja meelelised. Oluline temaatika on ka lapsed ja naiste saatus. Bunini naised on kas siirad
ja lapselikult rikkumata või küpsed, elukogenud ning
eneseteadlikud. Lapsed on sageli kannatajateks vanemate vigade pärast. Novellidest tuleb ilmsiks ka Bunini suhtumine madalamasse klassi. Bunin leiab, et kõrgemal positsioonil inimesed kasutavad
madalamal positsioonil olevaid inimesi sageli ära. Ta ütleb, et
inimene on oma hädades ise süüdi, ent sellegipoolest näitab ta
välja ka oma kurbust nende suhtes.
Novell „ Tobuke “ on suhtest seminaristist diakoni poja ning tema
vanemate juures elava köögitüdruku vahel. Lühikesest romansist
sünnib neile poeg ning nad elavad terve suve kokku. Hiljem ta aga
häbeneb ning kahetseb oma tegu. Tal on silme ees üksnes paljulubav
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
II periood: üliõpilasaeg. Enne toimus tegevus maal, sotsiaalne taust (vaesus jne), nüüd tegevus linnas ja rõhk inimsuhetel. Näha Noor-Eesti mõjutusi. "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) noortest inimestest. "Üle piiri" (1910). Lugudes juttu partneri valimisest, mille alusel see käib. Erinevaid noorte meeste tüüpe. Ühed tahavad sõpra: vaimselt võrdset partnerit, teistel otsimine bioloogiline. Erinevaid naiste tüüpe. Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) - romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" - romaan. "Põrgupõhja uus
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid