Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõustamisprobleemid ja lahendused lasteaias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
voodis, lapsevanem, olukordades, nutma, rahulikult, vestelda, toole, visata, pikali, poisil, häälitseb, voodist, osanud, öelnud, lasteaiaõpetaja, vägivallaga, löömine, piire, tähelepanelikkus, kindlameelne, tõmbamine, soojus, kohalolek, kuulaja, esiteks, peegel, heatahtlik, psühholoogiline, õhkkond, võimetesse, kiites, momendid, valikuid· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad: 1) küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neist lõpetamata (avaldub läbematuses ülesannete täitmisel ja tegevuse lõpetamatuse, laps läheb korduvalt üle ühelt tegevuselt teisele, kaotades eelmise vastu huvi); 2) desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus (liigne ringijooksmine, hüplemine, toolilt püstitõusmine jne., olukordades, kus oleks vaja rahulikult istuda; ülemäärane jutukus ja käratsemine või pideva nihelemine ja väänlemine. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid psüühika- ja käitumishäireid. Hüperkineetiline laps on sageli: 1) hoolimatu ja impulsiivne, 2) temaga juhtub sageli õnnetusi ning
ole, jäävad lastel paljud olulised asjad rääkimata. Nad jäävad suhtlemisel pealiskaudseks ja tõeliste probleemideni on raske jõuda. Kui laps ei näe sotsiaalpedagoogis abi, siis on väga raske vestlust arendada ja kokkuleppeid sõlmida. Kui on tekkinud usalduslik suhe, on laps avatud ja temaga on lihtsam töötada. Ta mõistab, et sotsiaalpedagoog on valmis teda aitama ja suunama. Maailmas toimuva mõistmiseks ja sobivate käitumismustrite väljakujunemiseks vajab õpilane võimalust vestelda, arutada ja vaielda- see on väärtuskasvatuses kontekstis väga oluline (Kraav, Kõiv 2001, 65). Sotsiaalpedagoogikas on väga oluline laste ja noorte kaasamine. Selle üheks oluliseks põhjuseks on see, et laps saaks kogemuse. Me ei saa eeldada, et täiskasvanuks saanud noor omab üleöö oskused ja kogemused teha olulisi otsuseid ja valikuid. Neid oskusi peab ta järk-järgult omandama läbi kogemuse. Lapsi ja noori peaks kaasama ka kooli puudutavates küsimustes
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad teda individuaalselt, kuid peagi tuleb tal hakata põhikooli lõpetamiseks sooritama eksameid, paraku lõpueksamite sooritamisel ei saa arvestada tema individuaalsust, küll aga oleks saanud kool ise koostada eksami vastavalt õpilase võimetele, kui õpilane oleks õppinud lihtsustatud õppekava järgi
sotsialiseerimisprotsessis. Samuti teen põgusa kokkuvõtte distsiplineerimisese. Dr. Gordoni raamatu järgi saab vanemaid peaaegu eranditult jaotada kolme rühma- ,,võitjad", ,,kaotajad", ja ,,pendeldajad". Neljandas peatükis keskendun sellele, kui kuidas vigadega hakkama saada, kui piire on ületatud. Samuti püüan selgitada seda, et tagajärjed ei ole karistused. Karistus ja tagajörjed on erinevad. Viiendas peatükis püüdsingi välja tuua nõuandeid, kuidas käituda teatud olukordades. Referaadi jaoks materjali sain ma peamiselt kirjandusest, mis teemat puudutab.. Referaadi koostamisel seadsin omale eesmärgi, saada võimalikult palju abistavat infot millest oleks kasu nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?".
Õpetage teda enda ja teiste asjadel vahet tegema. Piiranguid kehtestades tuleb püüda ette näha, õnnetusi ennetada. Reeglite ja raamide paika panemisel tuleb olla väga konkreetne ja vältida üldsõnalisust. Kui aga karistusest mööda ei pääse, tuleb lapsega pahandada või teda halva käitumise pärast noomida, mitte aga teda ennast rünnata. Loomulikult tuleb kõikidest hoiatustest ja keeldudest pidevalt ning kindlalt, samas aga rahulikult kinni pidada. Ning kui on tekkinud mõni olukord, mis on halb, siis tuleb reageerida kohe. Oluline on järjekindlus. Ning laps peaks aitama kaasa koristamisele, kui on midagi laiali ajanud vms. Tuleks meeles pidada, et vale või halb saab olla ainult lapse käitumine mitte aga laps ise. Tuleks selgitada välja, miks laps tegi nii mitte tembeldada teda ,,pahaks poisiks/tüdrukuks". Suuri karistusi ei tohiks rakendada.
vastates. · Kõnni last süles hoides toas ringi. · Peatu, vaata talle silma, naerata ja hõõru oma nina õrnalt lapse nina vastu. · Kõnni ja peatu jälle. Korda mitmeid kordi. UURINGUTE ANDMETEL aitab imiku puudutamine, süles hoidmine ja kallistamine mitte ainult teda lohutada, vaid ka tema aju arendada. Hoides last enda lähedal, tekitad kindlustunde, mida laps kasvades vajab. ERINEVAD HÄÄLED Kui sa räägid madalama häälega, tunneb laps end rahulikult ja kindlalt. · Laula üht ja sama laulu kõigepealt kõrge ja siis madala häälega. Jälgi, kuidas laps erinevale häälekõrgusele reageerib. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba looteperioodil inimhääli eristada. Uuringute põhjal võib väita, et kõrgehäälset kõnet kuuldes sagenevad imiku südamelöögid, mis viitab sellele, et imik elavneb ja rõõmustab. MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG · Laps võiks mähkimise ajal jälgida huvitavaid esemeid.
Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole
Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega. Füüsilise vägivalla raskemateks juhtudeks nimetatakse tegusid, nagu jalaga või rusikaga löömine, hammustamine, peksmine, lapse ähvardamine noa või relvaga ning noa või relva kasutamine lapse vastu. Füüsiline väärkohtlemine on ka see, kui lapsevanem või hooldaja varjab lapse haiguse sümptome või kahjustab oma tegevusega lapse tervist. Seda nimetatakse arstiteaduses Münchauseni sündroomiks. Lisaks kuuluvad siia loetelule veel kinnisidumise ning kinnihoidmise ning ohtlikku kohta jätmise 2.Seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalset väärkohtlemist käsitletakse kui kvalitatiivselt erinevat väärkohtlemiseliiki, kuna seksuaalsed suhted täiskasvanu ja lapse vahel on tabu ning neid peetakse üldiselt sotsiaalselt
allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Üldised ATH tunnused ilmnevad enne kooli minekut st enne 7-ndat eluaastat, sümptomid esinevad erinevates olukordades, kui laps kasvab sümptomid muutuvad. Teismeeas võivad tähelepanu puudulikkuse sümptomid võimenduda ja hüperaktiivsuse sümptomid väheneda, võivad ägeneda kõik ATH sümptomid. Kui ATH on jäänud tähelepanuta, siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted eakaaslaste, õpetajate ja perekonnaga, tal võib välja kujuneda madal enesehinnang. Kõik see tekitab toimetulekuraskusi hilisemas elus. Samuti on leitud, et ATH-ga noored kalduvad enam
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed  sealhulgas lapsed  kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus  see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine
Näiteks meenutan väga soojalt enda esimest, algklasside õpetajat. Olin koolis väga püüdlik, nagu tõenäoliselt enamus esimese klassi lastest. Õpetaja oli väga noor, ilus ja ta meeldis mulle. Ühes tunnis aga koostas ta meile iseseisva tööna liikuva aabitsa ülesande, mille eest pidime saama hinded. Ma ei osanud seda hästi ja sain tulemuseks päevikusse hinde ,,3". Kuna olin hea õpilane, oli see suur egolaks ning hakkasin nutma. Ka õpetaja oli kurb ja lõpptulemusena ta tõmbas minu kolme maha ja kirjutas, et sooritasin tunnitöö hindele ,,5". Aga tegelikult ma teadsin ju, et see parandus ei muuda minu teadmisi ega ka tunnitöö eest saadud kehva hinnet. Küll sain teada, et õpetaja on empaatiline ja hooliv ning minu teadmised ja tegemised lähevad talle korda. See omakorda tekitas tahet õppida  nii enda kui ka õpetaja rõõmu nimel. Ja kindlasti õpetas see õpetaja mulle, et headuse
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................
kindlad nimed ning nad on kõikidele tuttavad. Mõne tavalise kaisukaru või jänkuga võrreldes on neist lihtsam rääkida ja nendega uhkeldada. Telerist nähtud saated ja filmid võimendavad mänguasjade tuntust ning samas laste vajadust nende järele. Uuringud näitavad, et ainult üks kolmandik 4-6 aastastest lastest saavad reklaami vaadates aru, et midagi tahetakse müüa. Eriti ahvatlevaks teeb toote see, kui reklaamijaks on lemmiksaate tegelane. (Veidebaum, 2003.) 8. LAPSEVANEM JA TELEMEEDIA Kahjuks ei suuda vanemad tihtipeale oletada, kuidas nende lapsed ühele või teisele saatele reageerivad. Täiskasvanud kalduvad alahindama laste võimalikke 17 hirmureaktsioone televisioonist nähtule. Täiskasvanud vaatavad televiisorit kodus palju, paljudes kodudes mängib see kogu aeg taustaks ja seetõttu on võimatu last
Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus  kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine  2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus  rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus  lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine  Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi  tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine. Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed  probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938)  Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934)  tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
liiklusohutusalaste hoiakute kujundamine ja käitumise mõjutamine ning liiklusoskuste arendamine.  Eesmärk: kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused, oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt, teadmised ja oskused toimetuleku toetamiseks.  Liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad lapsi ohutuks liiklemiseks ette lapsevanem, seaduslik esindaja, lasteasutused, koolid ja muud pädevad asutused. Õpetajad juhendavad lapsevanemaid, kuidas lastele ohutut liiklemist õpetada.  KOV loob eelarvevahendite olemasolu korral võimalused ja tingimused liikluskasvatusalaseks tegevuseks. Õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine  §7 õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine: - Õpetajate koolituse, sealhulgas liikluskasvatuse ettevalmistamise
· Kõrge vererõhk. · Kõhuvalu/maohaavad. · Soolestikuprobleemid. · Menstruatsioonihäired. · Valud rinnus/südamepiirkonnas/arütmia/infarkt. · Hingamisraskused/astmaatilised sümptomid/astma. · Söömishäired: - isu / kaalu kaotus - ohjeldamatu söömine / äärmine rasvumine. Nähtavad käitumisjooned/sümptomid: · Erutusseisund (motoorne rahutus, edasi-tagasi kõndimine suutmatus rahulikult paigal istuda, käte mudimine, nutmine, vaenulik hoiak ja käitumine). · Kehalised muutused (häälekadumine, oksendamine, valud, klimp kurgus, peapööritus). · Tuimus, apaatia ja passiivsus või kangestumine (liikumatus, näib, nagu ei märkaks inimene enda ümber toimuvat). · Irratsionaalne käitumine (nt itsitamine, pidev naermine). · Ratsionaalne käitumine, mille puhul vägivalla psühholoogiline mõju ei ole märgatav (nt
7. Eelistab ise valida õppimisviisi, eriti lugemises ja matemaatikas. 8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12. Kui kogeb varakult ebaõnnestumist, võib õpingutele käega lüüa ning välja võib kujuneda täielik tõrge õppimise vastu. See kõik kõlab justkui indigolapse iseloomustus. Nimetatud organisatsioon nõustub meie
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Enne ta tundi ei saa, kui on vestlusel käinud. Selgitada välja põhjus ja leida kokkulepe. Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine.
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist