Igal juhul on tegemist bioloogilise ressursiga ,milleta ükski elusolend hakkama ei saa. Eri toidud sisaldavad inimese organismile vajalikke toitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Taimset päritolu toiduained · Köögiviljad · Puuviljad · Pähklid ja seemned · Seened · Teravili ja teraviljatooted · Vürtsid · Ürdid Loomset päritolu toiduained · Liha ja lihatooted · Kala ja kalatooted · Piimatooted Vedelikud · Alkohoolsed joogid · Mahlad · Vesi 5 Toit filosoofias Tuleb tõdeda ,et toit on sinuga suhtleja. Ta imab endasse nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. See toit, mis on käinud käest kätte palju kordi, on reeglina nii reostatud, et ta esialgne väärtus(energia) ei pääse löögile. Kõige rohkem reostab toitu inimeste kasumitaotlus
soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l. See teeb nende kalade kasvatamise tehislikes kasvanduses päris keeruliseks. Kalad on lühinägelikumad kui inimesed. Puhkeasendis tajuvad nad terravalt vahetus läheduses (kuni 1m) olevaid esemeid. Kaugemate objektide teravaks nägemiseks lähendatakse silmaläätse silma tagaseinale. Kalad näevad maksimaalselt 15m. Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel. Nii suudavad siirdekalad
· Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) · Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid.Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne);
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lahku
mineraale sisaldavad vähe või üldse mitte. Püramiidi keskosa Mõõdukas koguses vajab meie organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, linnuliha, kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Võimaluse korral vali taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete ammutamiseks, on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning ei mingit kolesterooli. Süües erinevaid puu- ja juurvilju on kindel, et igapäevane C- vitamiini vajadus on kaetud
2m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3m). i. Angerjas j. Kasvatatase põhiliselt retsirkulatsioonisüsteemis. 4. Vikerforelli päritolu, toodang, tootetüübid ja tootjad maailmas. a. Vikerforell kuulub lõhelaste sugukonda. Sellele on andnud nime perek. Salmo lõhe. Samas sugukonnas on ka perek. Oncorhynchus idalõhed (gorbusha, keta jt), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss. Vikerforelli kasvatamisega alustati Kalifornias 1870-ndatel; ülemaailmne levik algas 1880-90-ndatel, praeguseks esineb kõigil kontinentidel. Eestisse toodi esmakordselt 1895, tõeline kasvatus algas introdutseerimisest 1952, massiliseks muutus 70-ndatel
· Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. o Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki. o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid. o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised tõkked (vesi, mäed), aastaringne madal temperatuur, igikelts. Enimohustatud metsad maakeral.
Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in. o Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused) o Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige põhjapoolsemaks, põhiliselt maaviljelusest elatuvaks rahvaks. o Künnipõllundusele aitas kaasa rauast teraga ader VII-VIII saj paiku. o Kui varem kasvatati otra iis üha enam levis talirukkis. Nisu, kaera, herneste ja ubade jt osakaal oli väiksem. o Maa suurust arvestati adramaades ehk kui suurt maad saab harida ühe adraga. o Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki kasvatusega hakkas levima täiuslik kolmeväljasüsteem, valitese XIX sajandini. o Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega- veised, hobused, lambad sead jne.
Nt: letsitiin, palju munarebus ja sojaõlis, pett. Letsitiin on oluline komponent närviraku membraanides. Lisaks söömisel ei ole mõtet. Letsitiini lagundaisel erandub vitamiin B4, mis ei tule välja mitte uriini vaid higiga ja haiseb imelikult. Ühesõnaga hakkad haisema nagu kala. Tsüklilised lipiidid. Tsükliline alkohol + rasvhape. Kolesterool + rasvhape = kolesteriid. Tsükliline alko ja rasvhape täidavad oma funktsioone koos. Kolesterool/kolesteriid on omased ainult loomorganismidele. Kolesterool/kolesteriid ülesanded: struktuurne (looma rakkudes biomembraani stabiliseeriv koostisosa, kõige rohkem närvirakkude membraanides, kolesterooli on kõige rohkem ajust tehtud toitudes). Sapphapete sünteesiks (sapphapetega viiakse ka kolesteroos välja, tahke väljaheitega). Kolesterool on vajalik vitamiin D (D3) sünteesiks nahas UV kiirguse toimel. Kolesterooli on vaja suguhormoonide sünteesiks. Kolesterool on vajalik ka
Rootsi 730 739, Läti 475, Leedu 476, Suurbritannia 500 509, Taani 570 579, Poola 590, Soome 640 649, Norra 700 709, Ukraina 482, Holland 870 879, Tsehhi 859. Kõikide riikide numbrite kohta on koostatud vastav loetelu. 1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad. Põhimõtteliselt on ülaltoodud liigituse koostamisel lähtutud Eesti kaupade nomenklatuurist (EKN).
6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse mõistes või autoris, laulikus kui tekstitaguses jumaluses. Oluline on lõhe jutustamise oleviku ja jutustatava mineviku vahel. Lüürika seevastu on subjektiivne zanr. Tugineb tavaliselt asesõnadele (sina, mina). Monoloogilisus, mille adressaadiks on lüüriline sina. Lüürilise proosa all mõeldakse poeetilist intonatsiooni ja luuleteksti võtete kasutamist proosas. Rütmilisus, riim ja kõnekujundid. Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist, 2) , et tegevus toimub olevikus, 3) adressaadi vahetu juuresolek on tähtis
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Käsutas loodusnähtusi, edendas viljakust. Ea(Enki) Maa-aluste vete ja sügavuste valitseja. Enlili vend või poeg. Inimkonna soosija (õpetas, aitas). Valdas maagiat ja ennustuskunsti. Kaval. Istar Taeva kuninganna. Armastuse ja sellega seonduva kehastaja. Sõjakas ja kättemaksuhimuline. Austatuim. Marduk Babüloonia jumal. Sai tähtsaks, kui loodi Babüloonia suurriik. Omandas paljud Enlile omased tunnused Babüloonias. Õiguspõhimõtted : · Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte (vaid siis kui samast seisusest isikud). · Hammurapi seadused. Müüdid, legendid : · Maailma alguse müüt Alguses oli vaid vesi, millest sündisid maa ja taevas. Maailma kujundasin isane mage- ja emane soolane vetevoog, kellest sündisid esimesed jumalad.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Pikkused on olnud erinevad võib olla 50 000 või 150 000. Sellele järgneb mõnekümne aasta pikkune vaheaeg. Isegi paari kraadi muutumine keskmises temp võib kaasa tuua väga olulisi muutusi, sest kui kliima veidiki külmeneb siis sajab rohkem lund, lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi, kliima muutub veel külmemaks jne. Seoses kliima külmenemisega muutus kogu loodus ja loomastik. Kliima külmenemisel laienes ja kasvas külma kliimaga harjunud loomade osakaal, nt mammut, põhjapõder, koopakaru jne. See tõi kaasa ka neandertaallaste tegevuse muutuse. Tõenäoliselt seoses kliima külmenemisega pidid rohkem loomi sööma. Suurem kütmine hakkas mõjutama ka loomade liigilist koosseisu. Loomi, keda kätte saaks, jäi järjest vähemaks. Öeldakse, et inimene hakkas mõjutama loodust põldude rajamisega, tegelt hakkas mõjutama juba ka küttimisperioodil. Tuli on oluline soojendamiseks ja kiskjate kaitse ja toiduvalmistamisel ka tähtis. Tules küpsetatud toit on
See tähendab, et ka tänapäevane psühholoogia tunnistab sedasama, mida võime lugeda pedagoogika klassikast, näiteks Peeter Põllu töödest. Inimese bioloogilisele loomusele peab lisanduma sotsiaalne ehk kõlbeline ehk vaimne loomus. Nagu inimindiviidide suurus oma antropoloogilis-anatoomilises ilmes liigub teatavate maksimumide ja miinimumide vahel, nagu näomood ometi ilmutab kindlat inimest ahvist ja muist imetajaist eraldavaid jooni, mis omased kogu zooloogilisele liigile, inimesele, nii leiame sügavamale vaadates ka kõigis inimlikes kõlbluspüüdeis ometi teatavad tüüpilised jooned, kindlad suunad. Need suunad ulatuvad aegade vooludest ja muutustest üle ja kujunevad ikka selgepiirilisemalt välja, viivad ikka kindlamini algmetsikusest, pimedate instinktide valitsusest, kus kõlblusest kui isiku vabast enesemääramisest ja tahtmisest juttu ei
Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63
Regulaarne kakao joomine vähendab ohtu haigestuda vähki, infarkti ja diabeeti. Kakao aitab kaasa haavade paranemisele ja vähendab maohaavade tekkimise riski. Kakao vähendab kortsude tekkimist ja naha vananemist. Piimatooted Piimatoodete kategooriasse kuuluvad jookidest piim, maitsestatud piimajoogid, hapupiim, pett, keefir ja joogijogurt. Piim on suurepäraseks kaltsiumi allikaks, kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Piimatooted peaksid olema toidulaual igas vanuses, kuid eriti oluline on regulaarne piimatoodete tarbimine noorele kasvavale organismile. Kaltsiumi omastamiseks on just lastel parim tarbida võimalikult suure rasvasisaldusega piimatooteid, kuna neist imendub kaltsium paremini. Kaltsiumi omastamist soodustab C- ja D-vitamiini olemasolu toidus. Täiskasvanu soovituslik piimajookide tarbimiskogus päevas on 2 - 4 klaasi. Liigne piimatoodete tarbimine viib organismist rauda välja ning võib põhjustada
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
eelnimetud toiduaineid. Koogikesed, küpsised ja muud pagaritooted- kõik nad sisaldavad küllastunud rasva. Mida vähem küllastunud rasva me sööme, seda parem. Suur küllastunud rasva tarbimine suurendab südamehaiguste riski. Küllastumata rasv on tavaliselt toatemperatuuril vedel ning me saame seda taimsetest allikatest. Küllastumata rasv on heaks alternatiiviks küllastunud rasvale. Seda saame taimsetest allikatest nagu näiteks seesamis, päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Suur küllastunud rasva tarbimine suurendab südamehaiguste riski. Küllastumata rasv on tavaliselt toatemperatuuril vedel ning me saame seda taimsetest allikatest. Küllastumata rasv on heaks alternatiiviks küllastunud rasvale. Seda saame taimsetest allikatest nagu näiteks seesamis, päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, fotod Vead mis
oskasid vaid vähesed viikingid. Pea kõik viikingid armastasid muusikat, jutte ja mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu, vaid mõistust. Sõdalane pidi olema samavõrd tark kui tugev, kõnelema sama hästi kui võitlema. Turgudel ja laatadel astusid üles mustkunstnikud, akrobaadid ja rändlaulikud. On teateid, nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge. Toit Viikingid olid nii põlluharijad kui ka karjakasvatajad. Kõige suuremad põllud olid teravilja all, kasvatati otra, nisu, rukist, tatart. Tolleaegne vili koosnes peamiselt kõrrest, viljatera oli väga väike. Enamik toite tehti teradest või jahust. Leiba ja putru söödi lisandiks supi või liha kõrvale. Viikingid harisid ka köögiviljaaedu. Kasvatati herneid, sibulat, putke, porgandit. Mune, piima, liha ja rasvu igapäevaseks toiduks saadi kariloomadelt, kes olid sel ajal pisut väiksemad kui praegused lehmad ja lambad. Liha polnud igapäevane toit, pudru kõrvale söödi pigem kala või linnumune.
leida, ning sellele viitav termin saab esineda vaid sooterminina, nt entiteet. Aristotelese järgi polegi olemas kategooriast üldisemat sugu. Liigierisus (ld differentia specifica) on tunnus, mis eristab terminit teiste samasooliste (st sarnaste või lähedaste) terminite hulgast. Antud näites on liigierisuseks olendi vanuse kuuluvus vanusevahemikku 36 eluaastat. Liigitermin sootermini suhtes on termin, mis rakendub objektidele, millele on omased kõik sootermini tunnused ja lisaks ka veel liigierisus. Liigitunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik liigitermini alla kuuluvad objektid, ent seda tunnust pole teistel samasse lähimasse sukku kuuluvatel objektidel. Lühidalt: liigierisus eristab liigi samasooliste hulgast. Antud näites on liigi-terminiks koolieelik. Sootunnuseid, sh liigitunnuseid ning liigierisust, on nimetatud ka põhitunnusteks. Need on
Raha hakkas liikuma maapiirkondades ja taluperemeeste jõukus kasvas. Moodsa põllumajanduse mõju sotsiaalsele kihistumisele Sotsiaalne diferentsieerumine maapiirkondades (1750-1850), talurahvast kujunes keskklass 22 (suurtalud võrdsed mõisadega). Talurahvast allpool maata maaelanikud, kes moodustasid uue põhjakihi (uus probleem!). 19.sajandil Põhjamaises maaühiskonnas tekkis lõhe talurahva ja maata maaelanike vahel (abiellumine oma rühma sees). Maata inimeste väljaränne linnadesse ja tööstusasulatesse. Talurahva jõukus varieerus piirkonniti ja vähenes lõunast põhjapoole. Maaomand Põhjamaades 1) Märkimisväärne mõisamajandus vaid Taanis ja Lõuna-Rootsis 2) Suurtalusid Lõuna-Rootsis ja Edela-Soomes 3) Norras ja (mujal) Soomes väiketalud (talude jagamine põrijate vahel) Mõisatalude päriseksostmine Taanis
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati v
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Linnanmäki (Helsingin huvipuisto) Linnanmäki (Helsingi lõbustuspark) lintu lind lipas karp lippu pilet lippupalvelu piletikassa lista nimekiri, loetelu lisäke lisa, lisand litra liiter liukas libe lohi lõhe lohikala lõheline lohikeitto lõhesupp loistava hiilgav, särav, suurepärane lokakuu oktoober lokero lahter, postkast, boks loma puhkus, vaheaeg lomailla puhkusel olla, puhkust veeta lomamatka puhkusereis lomaromanssi puhkuseromanss
tütarlaste abiellumiseni. Osa lüürikat on Sappho pühendanud neile tütarlastele ja muusadele, osa oma tütrele Kleisile ja osa vennale, kelle oli hukanud armastus hetäär Doricha vastu. Seda luulet kanti ette soololauludena lüüra saatel. Sappho lõi ka pulmalaule (epitalaamione), mida esitas koor. Pulmalaulud lähtuvad rahvaluule eeskujust ja olid arvatavasti pühendatud neidude sõprusringist lahkujaile. Sappho rahvalaulupärasele, lihtsas keeles luulele on omased isiklikust elamusest johtuv tundesügavus ja siirus, väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi
· Vormileib; · Põrandalei; · Koorikleib; · Näkileib. Sai - Saia põhikoostisosaks on nisujahu, joogivesi, presspärm, keedusool, toiduõli, suhkur ja jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Saiatoodeteks on: · Magedad saiad; · Röstsaiad; · Täisterasaiad; · Krõbeda koorikuga saiad; · Kuklid ja pirukad. Kondiitritoodeteks on küpsised, präänikud, vahvlid, koogid ja tordid, keeksid ning rullbiskviidid. 3. PIIM, PIIMATOOTED JA JUUST. 3.1 Piim. Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas
hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, sellega hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
