Norra toit (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Gastronoomia ajalugu

Mõiste "toit" alla ei kuulu: · Sööt; · Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; · Taimed enne saagikoristust; · Ravimid; · Kosmeetikatooted; · Tubakas ja tubakatooted; · Narkootilised ja psühhotroopsed ained; · Jääkproduktid ja saasteained. 4 Toit suures plaanis Inimese toit võib olla taimset või loomset päritolu. Igal juhul on tegemist bioloogilise ressursiga ,milleta ükski elusolend hakkama ei saa. Eri toidud sisaldavad inimese organismile vajalikke toitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Taimset päritolu toiduained · Köögiviljad · Puuviljad · Pähklid ja seemned · Seened · Teravili ja teraviljatooted · Vürtsid · Ürdid Loomset päritolu toiduained · Liha ja lihatooted · Kala ja kalatooted

Toitlustus

29

doc

Kala- ja kalatooted

Marineeritakse naturaalselt, praetult ja röstitult. Kui kalu tahetakse pikka aega säilitada, pannakse nad õhukindlalt suletatavatesse purkidesse ja steriliseeritakse. Kõige rohkem marineeritakse angerjaid. Natuke vähem marineeritakse silmusid. (joonis 9) Joonis 9. Marineeritud kala 23 Kala kaubanduses Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) · Norra Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Kala jaguneb: · -eluskala; · -jahtunud kala; · -jahutatud kala. Elusalt müüakse latikat,koha, ahvenat, forelli, angerjat

Kaubandus ökonoomika

21

docx

Kala ja kalatooted referaat

Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalalõhna Kõrvaldamine Paljudele on kalalõhn talumatu. Seda võib pehmendada, kui puhastatud kalale riputada suhkrut. Kui suhkur on sisse tõmbunud, hõõrutakse kala äädikaveega. Kala ei lõhna praadimisel, kui praadimisõlisse panna mõni viil toorest kartulit. Kala ei lõhna ka siis, kui teda enne valmistamist hõõruda sidruniviilu või tomatipastaga ja siis voolavas vees korralikult loputada. Heaks

Toiduainete õpetus

23

pdf

Sotsioloogia eksami konspekt

Rauda hakati tootma 2000 e.m.a. Eestis oli sepp võrdväärne nõiaga (müstiline valmistaja). Rahvaste rännu aeg 5-6.sajand Ilmuvad kindlused – Kagu-Eesti ja rannik Peiteaarded – geograafiliselt eristatud kohad (matusepaigad) Uus matusetüüp – kivivarekalme (kuningate hauakambrid) – hauapanus – vara, sh relvad Majandus arenes vaikselt, kihistumine süvenes. Eelviikingiaeg 6-8.sajand ja viikingiaeg 9-11.sajand Rootsi, Norra, Taani, Saaremaa • Nooremad pojad sulasteks enda/venna majapidamisse • Kes maad ei pärinud, hakkasid viikingiteks Viikingid – röövlid, kaupmehed, käsitöölised, kolonistid (Gröönimaa, Ameerika) Rootslased – Ida-Eesti, Läti, Leedu Norrakad – Šotimaa, Island Taanlased -Prantsusmaa, kuni Vahemereni Saarlased – Rootsi (põletasid maha Sikstuna) Vabadusvõitlus (1030-1060) – venelastega, tahtsid maad maksustadda, eestlased võitsid.

Maasotsioloogia

50

pdf

Leivanädala abimaterjal

põranda- ja vormileivapätsid on riiulil reas. Mõnikord ei oska valida, missugust võtta ­ kõigil on sisu ühtemoodi isuäratav ja lõhnav, koorik krõbepruun. Vanasti sooviti söögiajal leivale "jätku!". Nüüd muretsetakse sööja pärast ja öeldakse talle "head isu!". Kes vanasti leivatüki maha pillas, võttis selle jalamaid üles ja andis palale suud. Nüüd tuleb ette, et leiba loobitakse ­ terve käär või kannikas saadetakse jäätmehunnikusse. Ega toit meie päevil ometi nii odav ole, et ainult puudus ja tühi kõht inimesele leiva hinda meelde tuletaksid! 7  ET LAUAL LÕHNAKS VÄRSKE RUKKILEIB Eestlaste peamine toit läbi aegade on olnud rukkileib. Leiva vastu tundsid meie esivanemad sügavat austust, sest see sai lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Leib oli püha ja ta on meist vanem

Pedagoogika

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

5-15g maimudena või suuremate ­ aastaste kaladena. Eesti kalakasvatajad ostavad peaaegu kogu noorkala naabermaadest sisse ja ise ei paljunda. Aastatoodang maailmas üle 450 tuh 1 KALAKASVATUSE ERIALA tonni, Euroopas 300 tuh tonni, sellest 220 tuh tonni on väike (250g) kaaluv nn portsjonforell. Juhtivad forellikasvatusmaad: suur forell ­ Tsiili, Norra, Soome ja portsjonforell ­ Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania. 5. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. a. Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt kalajahust, millele lisatakse kalaõli, taimseid jahusid (soja, nisu) ja lisandeid ­ mineraalaineid ja vitamiine sisalda-vaid premikseid, gluteeni, punaseid pigmente, immunostimulantide segusid (Biofocus, Ergosan)

Kalakaubandus

34

docx

Biogeograafia

Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ö

Geograafia

72

docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)