(saadakse peeneteraline ferriitperliitstruktuur). Poollõõmutus: saadakse struktuuri terajad tsementiidiosakesed. Madallõõmutus: algstruktuur ei muutu; vähendatakse ainult sise- ning termopingeid. Normaliseerimine: jämedateralisest austeniitstruktuurist saadakse peeneteralisem struktuur. KOKKUVÕTE KATSETULEMUSTEST C35 Katsekeha 1.1: Katsekehale tehti täislõõmutus temperatuuril 850°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 75,3 HRB. Võrreldes normaliseeritud terasega on kõvadus väiksem. Katsekeha 1.2: Katsekehale tehti madallõõmutus temperatuuril 600°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 22 HRC. Võrreldes normaliseeritud terasega on kõvadus väiksem. Katsekeha 1.3: Katsekehale tehti normaliseerimine temperatuuril 850°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 20 HRC. Võrreldes täis- või madallõõmutatud terastega on kõvadus suurem, sest jahtumiskiirus on suurem ning austeniit laguneb kiiresti. Selle tulemusena
ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi
𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepind [mm²] 3 Survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm². Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus kujuteguriga. Vaata Tabelid 5.3.1.1 ja 5.3.2.1. 4.4. Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi järgi: 3𝐹𝑙
ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi
2 250,5 119 9 2476 2752 10,0 3 249 118 90,0 2458 2662 7,7 10,3 13,488 19,1 4 250 118 88,0 2394 2726 12,2 23,566 5 251 119 85 2062 2318 11,0 19,835 6 250 118 87,0 2588 2918 11,3 20,322 Tabel 5. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks. Kivi laius Kivi kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,94 0,90 0,86 100 1,00 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs= 0,90 * 29,9= 26,9 [N/mm²] Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs= 0,90 * 23,5 = 21,5 [N/mm²]
purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Toote partii survetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kuue proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületas enam kui 40% keskmist survetugevust. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutati survetugevus vastava kujuteguriga (antud juhul 0,91). Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm] c survepinna pikkus [mm] Näide: S = 119 * 105 / 100 = 124,95 [cm2] Valem 7: F = H * 125000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit [-] Näide: H = 88 [-] F = 88 * 125000 / 300 = 36666,67 [kgf]
2 Kuiv 117,3 85,7 1016,6 35,40 3 117,7 87,3 1016,6 34,0 34,1 3,41 4 118,0 87,0 1033,3 34,71 5 Immutatu 118,2 87,0 700,0 23,47 22,0 2,20 d 6 119,0 87,0 616,6 20,54 Tugedevaheline kaugus l=200mm Tabel 5. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Kivi kõrgus Kivi laius [mm] [mm] 50 100 150 200 =>250 40 0,80 0,70 - - - 50 0,85 0,75 0,70 - - 65 0,95 0,85 0,75 0,70 0,65
Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1] Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5. Valem 5: RSN normaliseeritud survetugevus [N/mm2] RS survetugevus [N/mm2] k kujutegur [0,91] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Proovikehade paindetugevus arvutatakse valemiga 6. Valem 6:
omadused ja säilitamisaeg pikneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse vastava rasvasuseni (2,5 või 3,2%) ja villitakse taarasse. Piima happesus peab olema 16-18 Th (Thörneri happekraadides) ja temperatuur 10C Piima sortiment Piima liigitamisel võetakse aluseks rasvasisaldust, töötlemis- ja pakkimisviisi. 1. Rasvasisalduse järgi: täispiim (kindla rasvasusega, pastöriseeritud, lisanditeta, normaliseeritud või taastatud) kooritud piim (saadakse piima separeerimisel ja on piima rasvavaene osa) 2. Töötlemisviisilt: pastöriseeritud piim (kindlal temperatuuril kuumtöödeldud) steriliseeritud ehk homogeniseeritud homoheniseerim (toimub spets. aparaadis, mille tulemusena omandab piim ühtlase ja kauapüsiva kontsistentsi) ja kõrgel temperatuuril (üle 100C) termiliselt töödeldud. 3. Pastöriseeritud piimade sortiment
mõõtmed [mm] Survepind Purustav jõud k [mm2] [kN] nr. a b üksik keskm. 4 250,7 119,3 29910 1158,7 38,7 5 249 118,7 29560 1110,9 37,6 36,8 6 247,3 118,7 29350 1000 34,1 Tabel 5. Normaliseeritud survetugevus. Survetugevu Survetugevus Normaliseeritud Normaliseeritud s (kuiv) [N/ (immutatud) survetugevus Kujutegur survetugevus mm2] [N/mm2] (immutatud) (kuiv) [N/mm2]
esitada arvväärtusi)? 11. Mis määrab ujupunktarvu diapasooni (ehk määrab suurima ja nullilähedaseima arvu, mida UPA formaat suudab esitada) ? 12. Mis määrab ujupunktarvu märgi ? 13. Kas negatiivse astendaja rakendamisel mantissile muutub mantiss suuremaks või väiksemaks? 14. Kas positiivse astendaja rakendamisel mantissile muutub mantiss suuremaks või väiksemaks? 15. Milline mantiss on normaliseeritud ? 16. Millised on positiivse normaliseeritud mantissi kõrgemad järgud (mõlemal pool koma) ? 17. Millised on negatiivse normaliseeritud mantissi kõrgemad järgud (mõlemal pool koma) ? 18. Milline hea omadus on normaliseeritud mantissil (normaliseerimata mantissiga võrreldes) ? 19. Millise toiminguga on alati võimalik mantissi normaliseerida ? 20. Kui normaliseerimisel on vaja mantissi nihutada n järgu võrra vasakule, siis kuidas peab
500 ºC 38 39 38 43,3 Kokkuvõte/järeldused: Termotöötlemata terase keskmine HRC kõvadus oli 14,83. Lõõmutatud(normaliseeritud) terase kõvadus HRC oli 26,3, mis on väike, kuid sellisel terasel on vähem sisepingeid. Karastatud teras oli jahutatud nii vees kui õlis ning vastavad kõvadused HRC olid 60,5 ja 58,5. Õli on parem jahutuskesskond kõvaduse tõstmiseks kui vesi. Noolutatud 300C terase kõvadus HRC oli 53,67 ja 500º C oli 43,3. Terast on parem noolutada 300º
18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)? Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)
Piim lõhustub kuumutamisel kergesti. Piima pastöriseeritakse, et hävitada haigust tekitavad mikroorganismid. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilimisaeg pikeneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse põhiliselt 3.5 või 2,5% rasvasisalduseni ja villitakse pakendisse. SORTIMENT Piima liigitamisalused 1) Rasvasisaldus: täispiim on kindla rasvasisaldusega pastöriseeritud lisanditeta normaliseeritud piim (2,5, 3,5%); rasvata piim s.o rasvane osa - 1%; väherasvane piim - 1% rasva. 2) Töötlemisviis: pastöriseeritud 72-75°C juures 15-20 sekundit; steriliseeritud ehk homogeniseeritud 100°C juures; kõrgpastöriseerimine (Milla piim) - piim on muudetud bakterivabaks ja puhtaks, säilib pikka aega; pole säilitusaineid ja piim sisaldab kõiki vajalikke vitamiine; kõrgpastöriseeritakse 135-140°C juures 2-4
Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid (grupid: 1, 2a, 2b, 3) et võtta arvesse õõnete ja uurete olemasolu ning suurusi kivides Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid (fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus) Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist faktorit)? Kivi survetugevus, mördi survetugevus, armatuuri olemasolu. Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus -
P plaat T toru Liite tüüp BW põkk - õmblus FW - nurkõmblus 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 4 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb 1.1 - Terased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir ReH 275 N/mm2 1.2 - Terased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir on 275 N/mm2 < ReH 360 N/mm2 1.3 - Normaliseeritud kvaliteetterased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir ReH Põhimetalli 360 N/mm2 grupp 1.4 - Ilmastikukindlad terased, millede lisaainete % kogused ületavad rühmas 1 toodud koguseid 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 5 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb nm lisametallita wm lisametalliga A happeline kate
ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4.
"0-llile lähedale" väikseks. 0110 3 2 0111 Selliselt korrutatud (nihutatud) mantiss ongi kogu ujupunktarvu väärtuseks. 4 3 1000 5 7 (normaliseeritud) 0DQWLVV RQ SXKWPXUGDUY $VWHQGDMD RQ WlLVDUY 1001 6 8 1010 7 4 0DQWLVVL MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVWlSVXVH HKN WYHQXPEULWH 1011 8 5 DUYX $VWHQGDMD MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVGLDSDVRRQL
"0-llile lähedale" väikseks. 0110 3 2 0111 Selliselt korrutatud (nihutatud) mantiss ongi kogu ujupunktarvu väärtuseks. 4 3 1000 5 7 (normaliseeritud) 0DQWLVV RQ SXKWPXUGDUY $VWHQGDMD RQ WlLVDUY 1001 6 8 1010 7 4 0DQWLVVL MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVWlSVXVH HKN WYHQXPEULWH 1011 8 5 DUYX $VWHQGDMD MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVGLDSDVRRQL
saadakse matemaatilisest mudelist või koormusandmetest otse. Esmasteks on näiteks koormuse matemaatiline ootus E(t), ruuthälve S(t), temperatuuri mõju R(t)(t) jt. Koormuse ja temperatuuri tegelikke väärtusi P(t) ja T(t) võib samuti lugeda esmasteks koormusnäitajateks (tabel 5.3). Mõnikord on esmaste näitajate leidmiseks vaja lisaparameetreid, mis koormuse matemaatilisse mudelisse ei kuulu. Temperatuuri imiteerimisel tuleb näiteks lisada imiteerimistingimused. 10.Normaliseeritud ja imiteeritud koormus Normaliseeritud koormus - tegelikest andmetest on eemaldatud temperatuuri mõju, vastab temperatuuri normile. Imiteeritud koormus - etteantud temperatuuri kohane. 11.Koormuse lühiajaline ja pikaajaline prognoos Kõige tuntumaks koormusega seotud ülesandeks on elektrisüsteemi või selle regiooni summaarse koormuse lühiajaline prognoosimine. Eesmärgiks on kas elektrisüsteemi talitluse plaanimine, sealhulgas tegutsemine elektriturul. Kuigi
valgemaks ning rasvakihivabaks Protsessis lõhutakse piimarasva loomulik struktuur Homogeniseerimine Homogeniseerimise protsessis surutakse 60o C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks Sel moel ühtlustub piima maitse ja talle ei teki rasvakihti Fermenteerimine Hapendamine Piimalevõi koorele lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja kutsutakse esile piimhappeline käärimine Normaliseeritud piim Pastöriseeritud joogipiimana 1,5% 0,05% 2,5% 3,5% 100 ml piimas Valgusisaldus kõigub olenevalt tootjast Süsivesikuid 4,7g Normaliseeritud piim Kõrgpastöriseeritud piimana 3,5% kohvipiim 1,8% Latte piim 3,5% Cappuccino piim Pastöriseeritud piimana 2,5% Alma kohvimeistrite piim Lisanditega piim Milla sokolaadipiim Vitaminiseeritud piim Laktoosivaba piimajook Organoleptilised näitajad Konsistents ühtlane, ei tohi olla sadet ega koore tükikesi
5 80 80 133 22167 346,35417 34,0 6 107 106 148 24667 217,48075 21,3 Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm² . Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus tabelis 4 toodud kujuteguriga. Laius - 120 Kõrgus - 88 Kujutegur - 0,9685714 Survetugevus N/mm2 19,2 23,2 21,7 19,8 32,9 20,7 Keskmine Kuiv Survetugevus: 21,4 Immutatud Survetugevus : 20,2 4. Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm
Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Purunemine tuleb kindlustada 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustatav jõud. Survetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 4 järgi. Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus läbi kujuteguriga. Rp = FS (Valem 4) Kus, F- purustatav jõud [kgf] S- proovikeha ristlõike pindala [cm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Proovikeha mõõtmed määratakse ning seejärel asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Iga üksiku proovikeha paindetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 5 järgi
Kuuendal normaalkujul kui relvarit pole võimalik kadudeta dekomponeerida. Relvar peab olema 5ndal normaalkujul, tal peab olema kandidaatvõti V ja 1 atribuut, mis ei sisaldu Vs. Kadudeta dekompositsiooni omadus: R1…Rn uhendamine annab tulemuseks R, kusjuures R taastamiseks on vajalikud koik relvarid R1…Rn. Milline on koige madalam normaalkuju, mille omamise korral voib relvari kohta oelda, et see on "normaliseeritud"? (esimene normaalkuju) Mida tahendab, et relatsiooniline andmebaas on ta ̈ ielikult normaliseeritud? (koik selles olevad relvarid on vahemalt viiendal normaalkujul) Kas normaalkujul N olev relatsioon on alati ka normaalkujul N+1? (ei) Kas normaalkujul N olev relatsioon on alati ka normaalkujul N1? (jah) Heathi ja Fagini teoreemid.
tööstusehituses. viimistlemisel võib vabalt valida mistahes pinnakattematerjali. ACO pinnal püsib nii värv kui ka tapeet. Seinu võib plaatida ilma mingisuguse kruntimiseta; niisketes oludes soovitatakse teha niiskusevastane töötlus enne pindamist. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 6 Gaasbetoonist vaheseinapaneelid ja plaadid Vaheseinaplaate (AEROC Element ) valmistatakse tihedusklassiga 450 kg/m3 ja normaliseeritud survetugevusega fb=3,5 N/mm2. Vaheseinaplaatide kõrgus on 400 mm ja pikkus 600 mm. Plaate toodetakse nelja erineva laiusega (150 mm; 100 mm; 75 mm;). AEROC vaheseinaplaadid on ette nähtud hoonesiseste mittekandvate vaheseinte ehitamiseks nii kuivades kui ka niisketes ruumides . Mitmekihilised AEROC Element vaheseinad rahuldavad ka korterite vahelistele seintele esitatavaid heliisolatsiooni nõudeid. Valmis seinad on lihtsad viimistleda kohe
nitriiditavad. Karbiidid – keemilised ühendid, mille moodustavad legeerelemendid terases oleva süsinikuga. (karbiide moodustavad: Mn, Cr, W; ei moodusta: Si, Ni) Kõrglegeerterased – ühe legeerelemendi sisaldus üle 5% Roostevabad terased – kroomi sisaldus üle 10,5% Kiirlõiketerased - püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse: Perliitterased – legeerelementide sisaldus 2...4%, õhus jahtudes ei karastu Martensiitterased – legeerelementide sisaldus 5...6%, karastuvad Austensiit- ja ferriitterased - kõrglegeerterased Värvlismetallid ja nende sulamid Liigitus tiheduse järgi: Kergmetallid, tihedus kuni 5,0 Mg/m3 (Mg, Al, Ti) Keskmetallid, tihedus 5,0-7,8 Mg/m3 (Sn, Zn, Cr)
% massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm 2 ja 34,1 N/ mm2 immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249.38 mm x 118.81mm x 87.41 mm. Silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabeli kohaselt on katsetatud kivid peeneteralise mördiga. Survetugevuse klass on 45. Brutokuivtiheduse klass on 2.0. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks on 0,75. Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest peaaegu kaks korda tugevamad. Samuti võib järeldada, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega. See tähendab, et hoonete projekteerimisel peab projekteerija olema ettevaatlik silikaattellise kasutamise tingimustes. 7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Keraamiline tellis on valmistatud savist.
SQL-andmebaaside korral. Tehke mõttes asendus: relvar tabel, relatsioon tabel, atribuut veerg, korteez rida. Normaalkujud: Relvar on mingil normaalkujul, kui see rahuldab kõiki selle normaalkujuga seotud tingimusi. Relvar, mis on normaalkujul N on ka kõigil madalamatel normaalkujudel. See ei pruugi olla kõrgematel normaalkujudel N+1, N+2 jne. Normaliseerimata andmed: 22. Esimene normaalkuju (teema 9) Relvar on normaliseeritud e. esimesel normaalkujul, kui selle iga legaalse väärtuse igas korteezis on iga atribuudi kohta täpselt üks väärtus, mis on selle atribuudi tüüpi. Relvar on alati normaliseeritud (esimesel normaalkujul) muidu see poleks relvar. Kõrgematele normaalkujudele viimine tähendab täiendavat normaliseerimist. Tabel on normaliseeritud ehk esimesel normaalkujul, kui see esitab otseselt ja täpselt relvari (st. selle puhul kehtivad kõik relvari omadused).
F Rs = (3) S kus F suurim jõud, mida proovikeha talus (N); S proovikeha ristlõikepindala (mm2). Telliste survetugevus leitakse tulemuste aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1 N/mm2. Spetsifikatsioonile vastavuse hindamiseks kasutatav survetugevuse väärtus võib olla teisendatud projekteerimisel kasutatavaks normaliseeritud survetugevuseks. Selleks teisendatakse saadud survetugevus õhkkuivale olekule vastavaks survetugevuseks. Teisendamisel kasutatakse tegureid vastavalt konditsioneerimise tüübile (õhkkuivad katsekehad 1,0; ahjukuivad katsekehad 1,0; 6% niiskussisaldusega katsekehad 0,8; vees immutatud katsekehad 1,2). Kui katsed on tehtud müürikivist murtud katsekehadega, kehtib nende tulemuste põhjal arvutatud normaliseeritud tugevus (Rsn) kogu tootele, millest katsekeha välja
pikendamine. Viiakse läbi 80 kraadi juures. Alaliik on kõrgpastöriseerimine kuumutamine 2...3 sek jooksul 140 kraadisel temperatuuril, et vältida maitseomaduste muutumist( ,, Milla" piim) · Normaliseerimine piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele, mis toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega · Pakendamine Piima liigid · Töörlemise järgi - pastöriseeritud - kõrgpastöriseeritud - normaliseeritud · Rasvasisalduse järgi - rasvata piim ehk lõss ( o,5% rasva) - väherasvane piim ( 1,0, 1,5; 2,0 ja 2,5%) - piim (3,0; 3,2; 3,5; 3,8; 4,0 ja 4,2%) - täispiim pastöriseeritud piim, mille rasvasisaldus vähemalt 3,5%, millel pole eraldatud koostiosi ega juurde lisatud · Lisandite alusel - lisanditeta valmistatud natur. Piima baasil
normaliseerimine – kuumutamine üle faasipiiri Ac3 (Acm) või nende lähedastel temperatuuridel, jahutus õhus; 3. karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis); 4. noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Terase kõvadus tasakaaluolekus (lõõmutatud või normaliseeritud olekus) sõltub otseselt terase süsinikusisaldusest, kuid ei ületa 330…350 HB. 2.Ülesanne: Määrake allpool toodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 2.1 Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C 40E. 2.2 Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Täitke ülesande (p. 2) lahenduse tabel:
chakka. Kohupiimast saadav energia on eriti oluline lastele ja vanematele inimestele, sest piimarasv ja piimhape on olulised aju arenguks ja mälu normis hoidmiseks. (Kohupiim. Maag Piimatööstus AS.) Erinevad kohupiimad Rasvata kohupiim on lõssi kalgendamise teel saadud piimatoode, mille kuivaine sisaldus on mitte alla 20,0%. Väherasvane kohupiim on rasvata kohupiima ja koore segamise või normaliseeritud piima kalgendamise teel saadud piimatoode, mille rasvasisaldus on 2,0% kuni 9,0% ja milles 2- protsendilise rasvasisaldusega tootel kuivainesisaldus on mitte alla 24% ja vastavalt 9- protsendilise rasvasisaldusega tootel kuivainesisaldus on mitte alla 27%. 4 Rasvane kohupiim on rasvata kohupiima ja koore segamise või normaliseeritud piima
Lenduvad gaasid aga eemaldatakse vaakumpumba abil koos õhuga. 39. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin: Piimatank, etteandepump,eelsoojendamine regeneratiivsektsioonis, separaator, normaliseerimissõlm (eraldub koore jääk), homogenisaator, ujukipaak, survepump, filter, plaataparaat, pastöriseerimine, termorakk, automaatne ringvooluklapp(past.temp), jahutamine regeneratiivsektsioonis, jahut.veega, jahut. nt soolveega, ringvooluklapp (jahut.temp), normaliseeritud piima väljutus. Lisaks kuumaveeseade ja automaatjuhtimiskilp. 40. UHT liin (Tetra Pak VTIS näitel) Toorpiim pumbatakse läbi ujukipaagi plaataparaati, kuumitatakse 80 C, suunatakse kõrgsurvepumbaga injektorisse, milles juhitakse tootesse puhastatud aur, toode momentaalselt 140 C ja hoitakse 3...4 sek termorakus, vaakumkambris aurutatakse injektoris tootesse viidud vesi välja, eralduvad ka gaasid, toote temp 80 C.
Ei ole printsipiaalset vahet noolutuse ja vanandamise vahel, kuid siiski noolutuseks tavaliselt nimetatakse karastatud terase kuumutamine, vanandamiseks aga sama protsessi värvmetallsulami või malmvalandi puhul. Viimasel (malmvalandi) juhul vanandamine on sama, mis I-liigi lõõmutus. Termotöötluse mõju terase omadustele Termotöötluse tulemusena muutuvad kõik terase omadused, kuid kõige rohkem mehaanilised omadused. Lõõmutatud või normaliseeritud seisus terase struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, viimane on tavaliselt plaatjane struktuur, kuid spetsiaalse töötlemismeetodiga -sferoidiseerimisega võib saada ka teraline perliit. Ferriit on madala tugevusega, plastne struktuuriosa, seevastu tsementiit- kõva ( 800HV) ja habras, terase tugevus lõõmutatud või normaliseeritud seisus sõltub karbiidiosakaste suurusest ja jaotusest pehmes ferriidi maatriksis.
pastöriseerimise sektsiooni vee valjutustoru ja reguleerimisventiil 37. Pastöriseerimisreziimi juhtimine rigvooluklapiga 38. Desodoraator 39. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin A-piima sisestus, B-normaliseeritud piima väljutus, C-jäävee ringvool, D-koore jääk, E...L-toote liikumisteed, 1-nivoopaak, 2-jahutussektsioon, 3,4-regeneratiivsektsioonid, 5-pastöriseerimissekstioon, 6-termorakk, 7-homogenisaator, 8-separaator, 9-normaliseerimissõlm, 10-esimene ringvooluklapp, 11- kontrollseade, 12-teine ringvooluklapp, 13-automaatjuhtimise kilp, 14-kuuma vee seade 40. UHT liin (Tetra Pak VTIS näitel)
Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 5 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Märkus. Mördid normeeritakse EN 998-2 'Müürimörtide liigid. Osa 2. Müürimördid" alusel. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientat- sioonile kivis. Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast ma- terjalist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Müürikivi normsurvetugevus: kindla arvu müürikivide 95 % tõenäosusega määratud surve- tugevus . Müürikivi survetugevus: määratud arvu müürikivide keskmine survetugevus. Märkus. Survetugevus määratakse EN 722-1, Müürikivide katsetamise meetodid. Osa I. Survetugevuse määramise alusel. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk
.............................................-käivitatakse pastöriseeritud piimale või koorele kasulike mikroobide või juuretiste lisamisega. Erinevate juuretistega antakse erinevatele toodetele (A-jogurt, hapupiim) soovitav maitse ja struktuur. PIIM Lehmapiim · Rasva sisalduse järgi............................................................................ · Valmistusviisi järgi Normaliseeritud piim.............................................................................. Taastatud piim....................................................................................... Valgupiim........................................................................................... Vitaminiseeritud piim............................................................................ RÕÕSK KOOR Piim .....................................................................
2) Kujufunktsiooni väärtuseks on l kujufunktsioonile vastavas sõlmes, st Ni = l sõlmes numbriga i, ning Nj = l sõlmes numbriga j. 3) Kujufunktsiooni väärtuseks on 0 ülejäänud sõlmedes. 4) Kujufunktsioonide summa on alati 1. 29. Mida kujutavad endast L koordinaadid? Lokaalsete koordinaati r ja s asemel kasutatakse palju sagedamini hoopis teistsuguseid lokaalseid koordinaate, nn L-koordinaate. Kahemõõtmelisel juhul on neid 3 tükki L1 , L2, ja L3, kusjuures nad moodustavad normaliseeritud dimensioonita koordinaatide süsteemi, L- koordinaat väljendab vaadeldava kolmnurga punkti suhtelist kaugust vastavast kolmnurga küljest. Selle suhtelise kauguse väärtused võivad olla vaid vahemikus [0; 1]. Vaatame näiteks kolmnurga suvalist punkti B joonisel 4.2a. Koordinaat L1 näitab vaadeldava punkti suhtelist kaugust kolmnurga küljest jk. Seda võib väljendada kui kahe absoluutse kauguse jagatist - vaadeldava punkti absoluutne kaugus küljest jk (s1 joonisel 4.2a) jagatud
ühiskonna- ja riigikorraldust. Mees hoolitses raha eest majapidamises ning rääkis naisele ja lastele, mida nad teha võisid või ei võinud. Nora oli oma mehe arvates tema jaoks põhimõtteliselt nagu nukk. Nora abikaasa Torvald kontrollis Nora valduses olevat rahasummat, keelas tal süüa mandlikooke ega lubanud Noral isegi posti kontrollida (Torvald hoidis postkasti võtmeid enda käes ega andnud neid Norale). Torvald ei teadnud, et Noral oli korda saatnud tegevusi, mis tollal ei olnud normaliseeritud. Nora oli isa nime võltsimisega ise raha laenanud, et päästa Torvald, kui ta oli ühel aastal väga haigeks jäänud. Nora pidi võla tagasimaksmiseks koonerdama ja vaeva nägema. Raha laenanud naine oli tollal ennekuulmatu ja tollal ei aktsepteeritud saladuste hoidmist abikaasa eest. Nora tegevus näidendi lõpus oli samuti vastuvõetamatu. Pärast seda, kui Torvald sai teada, et Nora oli reisiraha kokkusaamise viisist valetanud, sõimas Torvald Norat ning Torvald ei
olekusse. a,b → c (sisend, magasinist loetu = magasini pandu) ε - sisendist v magasinist ei loeta v ei kirjutata sinna Teoreem: Iga KV keel on aktsepteeritav mingi magasinmäluga automaadi abil. nt {0n1n | n>0 } vt üleval. Lõpliku magasinmäluga automaadi poolt aktsepteeritav keel on kontekstivaba. KV keelte hulk ongi see hulk keeli, mida pinuautomaadid aktsepteerivad. 12 Ühe olekuga pinuautomaatide ja Greibachi mõttes normaliseeritud KV-grammatikate ekvivalentsus. Teoreem: Iga pinuautomaadi M jaoks leidub ühe olekuga M′, nii et nad aktsepteerivad samu keeli. T: teeme palindroome (aiassadassaia) aktsepteeriva automaadi, kogu olekute loogika on asendatud magasini panemise ja sealt võtmise loogikaga. Teoreem: Ühe olekuga pinuautomaadi M jaoks leidub KV grammatika G, nii et L(M)=L(G). DEF: KV grammatika on Greibachi normaalkujul, kui tema produktsioonid on kujul A→aA1A2…An või
Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud Eestile olulise tähtsusega, selleks tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele (Ibid). 3 2 PIIMA JA PIIMATOODETE LIIGID Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. Põilised piimatoodete grupid on: Täispiimatooted Fermenteeritud piimatooted Juustud
Üheks suuremaks probleemiks kujunes asjaolu, et 19. sajandil mindi vanalt kirjaviisilt üle uuele ja seetõttu muutus ka nime kirjapilt, samuti hakkasid maalt linna kolinud inimesed oma vana nime kirjutama saksapäraselt . Nimede kirjapildi muutuste põhjused selguvad 3. peatükis, professor Must ja tema meeskond leidsid, et ainukeseks lahenduseks on nimede normaliseerimine ehk etteruttav häälduspärase kirjapildi esitamine(Must 2000: 76). Andmebaas andis võimaluse otsida nime normaliseeritud kujul, selle allikas esitatud normaalkujul, millises mõisas, kihelkonnas ja maakonnas nime esines ning levik Eesti kihelkondade kontuurkaardil(Must 2000: 78). Onomastika2 loodi selleks, et luua ülevaade 1918.40. a muudetud nimedest. Kuna Eesti Vabariigi ajal publitseeriti kõik nimevahetussoovid Riigi Teataja lisades ning avaldati samas ka juba muudetud perekonnanimed, oli selle andmebaasi koostamine mõnevõrra lihtsam.
Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95% tõenäosusega määratud müüritse tugevus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritse survetugevus üheteljelisese pngeolukorras. Müürikivid Müürikivi: müüri ladumisel kasutatav valmiskivi (telliskivi, väikeplokk, looduskivi). Müürikivi tugevusgrupp: müürikivide jaotamine tugevusgruppideks vastavalt avade hulgale ja orientatsioonile kivis. Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast materjlist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Õõs: vormitud õõs või ava, mis kas läbib müürikivi või mitte. Õõne välissein, -kest: materjal välispinna ja õõne vahel. Õõnetevaheline sein: tihe materjal õõne vahel. Ristlõikepindala: elemendi ristlõike brutopindala. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel.
See on põhjustatud lõunapoolkera passaattuulte nõrgenemisest (see on omakorda ookeani tsirkulatsiooni muutlikkuse efekt), mis nõrgendab Peruu ja Equadori lähedal apvellingut (termokliin on tavalisega võrreldes sügavamal). Kuivõrd tuuled sõltuvad õhurõhu gradiendist, on leitud korrelatiivne seos Vaikse ookeani veetemperatuuris kajastuva El Nino ja õhurõhu kaudu leitava ENSO indeksi vahel. ENSO indeks: õhurõhk Tahiitil, normaliseeritud tema standardhälbega; miinus õhurõhk Darwinis (Austraalia), normaliseeritud tema standardhälbega; nende vahe normaliseeritud tema standardhälbega; arvutatud kuu keskmistena; filtreeritakse libiseva keskmisega (näiteks 5 kuud). Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained Ookean reageerib muutuvale tuulele läbi (madalsageduslike) lainete. Ekvaatoril on madalsageduslikeks laineteks Kelvini ja Rossby lained. Kelvini lained:
Kivid on struktuurilt lahtiste pooridega ja nad imavad vett suhteliselt kiiresti. Maksimaalne veeimavus on 8%. Vastavalt SFS 5447 on täiskivide külmakindlus vähemalt 75 tsüklit ja plokkidel 50 tsüklit. Kivid ja plokid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Müüritises kasutatakse columbiakive ja -plokke vastavalt tehase poolt väljastatavale nomenklatuurile. Õõnesplokkide tihedus on vähemalt 2000 kg/m3, täiskividel vähemalt 2100 kg/m3. Arvutuste aluseks on normaliseeritud survetugevust Fb (määratakse 95 % tõenäosusega). Mördil peab olema ehitise projekteeritud kasutuseale ja konkreetsetele kasutamistingimustele vastav küllaldane kestvus. Nake kivide ja mördi vahel peab vastama müüritise otstarbele. Levinenumad on järgmised müüritise tüübid: Betooniga täidetud kahekihiline sein: kahekihiline sein, mille vahe on täidetud betooniga (vahe laius üle 50 mm). Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna.
Kahekordselt taandatud terased ehk Mn ja Si-ga taandatud terased - 2xMn,Si Kui Si % on mitte rohkem kui 0,2, siis neid nimetatakse poolrahulikeks terasteks. See on terase käitumine vedelas olekus. Kui Si % on kuni 0,5 (tavaliselt 0,37-0,4), siis sellist terast nimetatakse rahulikuks teraseks. Terase markeeringutes see tuuakse ära. Legeeritud terased liigitatakse veel struktuuri järgi. Sõltuvalt olekust struktuuri järgi lõõmutatud olekus (kas ferriitsed, perliitsed) normaliseeritud olekus nii et teil võib olla ferriit-perliit, martensiit, võib olla austeniit. Sõltuvalt sellest, milline oli terase keemiline koostis. Kroomteras on ferriit sajaprotsendiliselt, nikkelteras on austeniitteras. Üks suur liigitus on veel kasutusotstarbe järgi. Mis otstarbeks kasutatakse. Kaks suurt gruppi. Süsinikteraste puhul on piiriks 0,7% C-sisadust. 0,7% C-d on konstruktsiooniterased ja üle 0,7 on tööriistaterased. Legeeritud teraste puhul on see piir natuke ebamäärasem
andmestruktuuri igal konkreetsesse andmeobjektitüüpi kuuluval eksemplaril on konkreetse atribuudi jaokskonkreetne väärtus eksemplarid eristuvad üksteisest atribuutide väärtuste järgi igat eksemplari määratletakse üheselt võtmeomaduse või –atribuudi (või omaduste kombinatsiooni) kaudu 42. Andmete normaliseerimine- Andmemudelit, täpsemalt andmeobjektitüüpe iseloomustavaid atribuute on vaja viia normaliseeritud kujule, et tulevases realiseeritavas relatsioonilist tüüpi andmebaasis: oleks igasse andmetabeli lahtrisse salvestatud ainult 1 väärtus. Vastasel juhul ei saa selle väärtuse järgi teha korrektseid päringuid – päringute tegemine taanduks tekstiotsingule, mis ei võimalda vajadusel matemaatilisi operatsioone rakendada oleks samade väärtustega tabeli read salvestatud ühekordselt. N: ei oleks ühe ja sama
................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N.N 2011 2 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 1. Lähteandmed Seinad silikaadkividest, fb=25,0 Mpa (müürikivi normaliseeritud survetugevus) Mört M5-M10 (valin M5) Hoone on 11-kokkuseline. Seinade paksus muutub 6-ndal korrusel. Korruse kõrgus 2,8m Kasuskoormus 2,0 kN/m2 Hoone asub Narvas Aknade mõõdud 2,0x2,0 Tala T1 pikkus L=8,0m. Tala otsa laius 30cm. Tala otsa toetuspikkus lihttoetusel 25cm. Tala kõrguseks võtame h=480 mm Vahelae- ja katusepaneeliks valime HCE220, mille omakaal 340 kg/m2 => pk=3,4 kN/m2 Mõned andmed kivide kohta ressursist: http://www.silikaat.ee/ Tihedus 1850...1950 kg/m³
Plaatide mõõdud ja müüritise omadused on antud tabelis 1. Vaheseinaplaadi mõõtmed ja lubatud hälbed Mõõde Väärtus (mm) Nimimõõt Tegelik mõõt Lubatud hälve ± Laius, b 100 99 1,5 Kõrgus, h 600 596 2,0 Pikkus, l 600 596 2,0 Viimistletud müüritise omadused (pahtelduskihi paksus 2 mm) Parameeter Mõõtühik Väärtus Tulepüsivus min EI 120 Helipidavus dB 36 Materjali omadused Parameeter Mõõtühik Väärtus Tihedusklass kg/m3 500 Normaliseeritud keskmine survetugevus N/mm² 3,5 Soojaerijuhtivus, n W/mK 0,11 Niiskuse mahukahanemine mm/m . 0,3 Materjali kulu ja pakend Parameeter Mõõtühik Väärtus Transpordi kaal kg/tk 23,4 kg/alus 1430 Plokkide arv tk/alus 60 tk/m2 2,8 tk/m3 27,8 Plokiliimi kulu kg/m2 2,5 kg/m3 25 Aluse mõõtmed mm 1200 x 1200 AEROCi tehas on oma toodete nomenklatuuri arendanud, tänu sellele saab AEROCi toodetest komplekteerida terve maja. Ühest tehasest saab välis-
Uurimistulemuste põhjal tegi Galton kindlaks laste pikkuses massiliselt ilmneva „taandumise“ rahvastiku kekmisele pikkusele, nimetades seda regressiooniks. Sõna regerssioon kasutatakse ühepoolsete tõenäosuslike sõltuvuste iseloomustamiseks, mis tähendab, et ühte kahest muutujaks loetakse sõltumatuks ja see väljendab põhjust ning teine muutuja väljendab tagajärge. Väljundis on regressiooni statistika, R-ruut, normaliseeritud, standartne viga ja uurimine. Dispersiooni analüüsis on regressioon, jääk ja tulemus.
annaabi.ee 
