Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehiskivi katsetamine, praks 6 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?
  • Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
  • Millest valmistatakse silikaattelliseid?
  • Kuidas kivistatakse silikaattelliseid?
Tehiskivide katsetamine
  • Töö eesmärk
    Tehiskivide tiheduse, veeimavuse , survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine.
  • Katsetatud ehitusmaterjalid
    Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast.
  • Kasutatud töövahendid
    Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp.
  • Töökäik
    4.1 Tiheduse määramine
    Katsetuseks võeti 6 proovikeha . Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1.
    =(m/V)*1000 (1)
     – tihedus [kg/m3]
    m – mass [g]
    V – maht [cm3]
    4.2 Veeimavuse määramine
    Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette.
    Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3.
    Valem 2:
    Valem 3:
    wk – veeimavus massi järgi [%]
    wv – veeimavus mahu järgi [%]
    m1 – proovikeha mass veega immutatult [g]
    m – proovikeha mass kuivatatult [g]
    V – kuiva proovikeha maht [cm3]
    ρv – vee tihedus [g/cm3]
  • Survetugevuse määramine
    Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi.
    RS=F/S (4)
    RS – proovikeha survetugevus [N/mm2]
    F – purustav jõud [N]
    S – proovikeha ristlõikepind [mm2]
  • Paindetugevuse määramine
    Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4.
    Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5)
    Rp – paindetugevus [N/mm2]
    P – purustav jõud [N]
    l – tugedevaheline laius [mm]
    b – proovikeha laius [mm]
    h – proovikeha kõrgus [mm]
  • Katse tulemused
    5.1 Katsetatud proovikehade tihedus
    Tabel nr 1 – Tiheduse määramine
    Prk nr.
    Proovikeha mõõtmed [mm]
    Maht [cm3]
    Mass [g]
    Tihedus [kg/m3]
    a
    b
    h
    Üksik
    Keskmine
    1
    248
    119,5
    87,5
    2580
    4809,8
    1864
    1878
    248,5
    118,5
    87,5
    248
    118,5
    87,5
    2
    250,5
    119
    88
    2598
    4879,6
    1878
    251
    118,5
    87
    250,5
    118,5
    87
    3
    248
    118
    87
    2585
    4801,4
    1857
    249
    119
    88
    248,5
    119
    88
    4
    250
    118
    86
    2544
    4916,2
    1932
    250
    118
    86
    250
    119
    86
    5
    248
    118
    87
    2546
    4857,4
    1908
    248
    118
    87
    248
    118
    87
    6
    249
    120
    87
    2592
    4739,4
    1828
    249
    119
    87
    249
    120
    87
    5.2 Katsetatud proovikehade veeimavus
    Tabel nr 2 – Veeimavus
    Prk nr.
    Mass [g]
    Veeimavus [%]
    Massi järgi
    kuiv
    immut.
    üksik
    keskmine
    4A
    2426,6
    2754
    11,9
    9,7
    9,9
    4B
    2488,0
    2690
    7,5
    5
    4857,4
    5358
    9,3
    10,1
    6
    4739,4
    5320
    10,9
  • Katsetatud proovikehade survetugevus
    5.3.1 Kuivad kehad
    300 ühikut – 50000 kgf
    Manom. näit – x kgf
    Kujutegur k=0,91
    Tabel nr 3 – Survetugevus
    Prk nr
    Prk keskkond [7p]
    Muutuva suurusega küljepikkuse leidmine
    Purustav jõud survel
    Survetugevus, Rs
    Normaliseeritud survetugevus
    Laius 1 [mm]
    Laius 2 [mm]
    Manom. näit
    kgf
    kgf/cm2
    N/mm2
    N/mm2
    L1
    L2
    Ps
    üksik
    keskm.
    üksik
    keskm.
    üksik
    keskm.
    1
    Kuiv
    104
    103
    190
    31667
    316,7
    282,8
    29,6
    29,6
    26,9
    26,9
    2
    95,5
    97
    154
    25667
    256,7
    27,7
    25,2
    3
    93
    94
    165
    27500
    275,0
    31,5
    28,6
    4
    Immutatud
    118
    111
    180
    30000
    300,0
    281,7
    22,9
    21,9
    20,8
    19,9
    5
    118
    111
    156
    26000
    260,0
    19,9
    18,1
    6
    118
    106
    171
    28500
    285,0
    22,8
    20,7
    Pehmenemise koefitsent: Kpehm= Rimm /Rkuiv
    Rkuiv - kuiva materjali survetugevus [ N/mm2]
    Rimm - immutatud materjali survetugevus [ N/mm2]

    Kpehm = 21,9 / 29,6 = 0,7
    5.4 Katsetatud proovikehade paindetugevus
    300 ühikut – 5000 kgf
    Manom. näit – x kgf
    l=200mm
    Tabel nr 4 – Paindetugevus
    Prk nr
    Prk keskkond
    Purustav jõud paindel
    Paindetugevus
    Kuiv/Immutatud vees [7p]
    Manom. näit
    kgf
    kgf/cm2
    N/mm2
    Pp
    Rp
    keskmine
    1
    Kuiv
    64
    1067
    38,3
    3,8
    3,6
    2
    80
    1333
    36,6
    3,6
    3
    63
    1050
    33,7
    3,3
    4
    60
    1000
    37,9
    3,7
    5
    Immutatud
    32
    533
    22,3
    2,2
    2,1
    6
    25
    417
    19,1
    1,9
  • Järeldus
    Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1878 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0.
    Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 9,9%. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standardile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%.
    Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 26,9 N/mm2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25.
    Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 19,9 N/mm2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 15.
    Kuivas keskkonnas olnud proovikehade survetugevus on 26% suurem kui immutatud proovikehade survetugevus.
    Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm2 ja immutatud silikaattelliste keskmiseks paindetugevuseks tuli 2,1 N/mm2. Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2.
    Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus.
    Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Katsekehade 1-6 kehade kõrgused erinesid nimimõõdust rohkem, kui kirjanduslikus allikas lubatud.
    Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja paindetugevuse märkimisväärse vähenemisega.
    Silikaattellise pehmenemise koefitsendiks tuli 0,7. Kirjandusliku allika järgi materjale, mis lagunevad veega immutamisel s.o. kpehm
  • Vastused küsimustele
  • Millest valmistatakse keraamilisi telliseid ?
    Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi.
  • Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
    Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni.
  • Millest valmistatakse silikaattelliseid?
    Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva.
  • Kuidas kivistatakse silikaattelliseid?
    Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi , mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid.
  • Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel?
    Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
    8
  • Vasakule Paremale
    Tehiskivi katsetamine-praks 6 #1 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #2 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #3 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #4 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #5 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #6 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor suduk Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Betooni katsetamine-praks 5
    5
    docx

    Betooni katsetamine, praks 5.

    Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk ­ veeimavus massi järgi [%] wv ­ veeimavus mahu järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v ­ vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust

    Ehitus
    Ehitusmaterjalid labor 6
    7
    docx

    Ehitusmaterjalid labor 6.

    mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk ­ veeimavus massi järgi [%] wv ­ veeimavus mahu järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v ­ vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine
    4
    docx

    Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

    wk ­ veeimavus massi järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3). wv=(m1-m)/v/V*100 (3) wv ­ veeimavus mahu järgi [%] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust

    Ehitusmaterjalid
    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI
    9
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI
    9
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalide praks nr 6
    5
    docx

    Ehitusmaterjalide praks nr 6

    immtust mõ mimm7p Wm WV 4A 2288 2492 8,9 17,0 4B 2704 2940 8,7 17,0 5 4970 5410 8,9 16,8 6 4894 5344 9,2 17,4 V4=2594,8cm3 V5=2613,2 cm3 V6= 2580,9cm3 Vee tihedus 1g/cm3 Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0% 3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

    Ehitusmaterjalid
    Silikaattellis
    6
    docx

    Silikaattellis

    1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis ­ põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik ­ proovikehade mõõtmiseks Kaal ­ proovikehade kaalumiseks Press ­ survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde

    Ehitusmaterjalid
    Tehiskivi katsetamine
    6
    doc

    Tehiskivi katsetamine

    Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp ­ proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F ­ purustav jõud [kgf] l ­ tugede vaheline kaugus [cm] b ­ proovikeha laius [mm] h ­ proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7

    Elektrimaterjalid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun