Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehiskivi katsetamine, praks 6 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?
  • Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
  • Millest valmistatakse silikaattelliseid?
  • Kuidas kivistatakse silikaattelliseid?

Lõik failist

Tehiskivide katsetamine
  • Töö eesmärk
    Tehiskivide tiheduse, veeimavuse , survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine.
  • Katsetatud ehitusmaterjalid
    Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast.
  • Kasutatud töövahendid
    Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp.
  • Töökäik
    4.1 Tiheduse määramine
    Katsetuseks võeti 6 proovikeha . Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1.
    =(m/V)*1000 (1)
     – tihedus [kg/m3]
    m – mass [g]
    V
  • Vasakule Paremale
    Tehiskivi katsetamine-praks 6 #1 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #2 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #3 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #4 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #5 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #6 Tehiskivi katsetamine-praks 6 #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor suduk Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Betooni katsetamine, praks 5.

    Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk ­ veeimavus massi järgi [%] wv ­ veeimavus mahu järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v ­ vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust

    Ehitus
    thumbnail
    7
    docx

    Ehitusmaterjalid labor 6.

    mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk ­ veeimavus massi järgi [%] wv ­ veeimavus mahu järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v ­ vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    4
    docx

    Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

    wk ­ veeimavus massi järgi [%] m1 ­ proovikeha mass veega immutatult [g] m ­ proovikeha mass kuivatatult [g] Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3). wv=(m1-m)/v/V*100 (3) wv ­ veeimavus mahu järgi [%] V ­ kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    9
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    9
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    5
    docx

    Ehitusmaterjalide praks nr 6

    immtust mõ mimm7p Wm WV 4A 2288 2492 8,9 17,0 4B 2704 2940 8,7 17,0 5 4970 5410 8,9 16,8 6 4894 5344 9,2 17,4 V4=2594,8cm3 V5=2613,2 cm3 V6= 2580,9cm3 Vee tihedus 1g/cm3 Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0% 3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    6
    docx

    Silikaattellis

    1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis ­ põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik ­ proovikehade mõõtmiseks Kaal ­ proovikehade kaalumiseks Press ­ survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    6
    doc

    Tehiskivi katsetamine

    Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp ­ proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F ­ purustav jõud [kgf] l ­ tugede vaheline kaugus [cm] b ­ proovikeha laius [mm] h ­ proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7

    Elektrimaterjalid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun