Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine (0)

Q: Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Q: Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Q: Millest valmistatakse silikaattelliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Q: Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Ehitus - Ehitusmaterjalid

4 HEA

Esitatud küsimused

Millest valmistatakse keraamilisi telliseid?
Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
Millest valmistatakse silikaattelliseid?
Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?

Tehiskivide katsetamine

Töö eesmärk
Tehiskivide tiheduse, veeimavuse , survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine.

Katsetatud ehitusmaterjalid
Katses katsetati silikaattelliseid.

Töökäik
3.1 Tiheduse määramine
Katsetuseks võeti 6 proovikeha . Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1.
=(m/V)*1000 (1)
 – tihedus [kg/m3]
m – mass [g]
V – maht [cm3]
3.2 Veeimavuse määramine
Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et vee tasapind oli üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoiti vees 2 nädalat, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutati valemist (2).
wk=(m1-m)/m*100 (2)
wk – veeimavus massi järgi [%]
m1 – proovikeha mass veega immutatult [g]
m – proovikeha mass kuivatatult [g]
Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3).
wv=(m1-m)/v/V*100 (3)
wv – veeimavus mahu järgi [%]
V – kuiva proovikeha maht [cm3]
vvee tihedus [g/cm3]

Survetugevuse määramine
Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi.
RS=F/S (4)
RS – proovikeha survetugevus [N/mm2]
F – purustav jõud [N]
S – proovikeha ristlõikepind [mm2]

Paindetugevuse määramine
Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4.
Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5)
Rp – paindetugevus [N/mm2]
P – purustav jõud [N]
l – tugedevaheline laius [mm]
b – proovikeha laius [mm]
h – proovikeha kõrgus [mm]

Katse tulemused
4.1 Katsetatud proovikehade tihedus
Tabel 4.1
Prk nr.
Proovikeha mõõtmed [cm]
Maht [cm3]
Mass
[g]
Tihedus [kg/m3]
a
b
h
üksik
keskmine
1
11,8
24,9
8,7
2556
4932
1929,6
1862
2
11,88
25,1
8,78
2618
4972
1899,2
3
11,9
25,07
8,8
2625
4984
1898 ,7
4
11,77
24,98
8,68
2552
4790
1877
5
11,95
24,85
8,77
2604
4922
1890,2
6
11,93
25,2
9,83
2955
4948
1674 ,5
4.2 Katsetatud proovikehade veeimavus
Tabel 4.2
Prk nr.
Mass [g]
Veeimavus [%]
Massi järgi
Mahu järgi
kuiv
immut.
üksik
keskm
üksik
keskm
4A
2402,5
2676
11,4
11,7
32,7
33,2
4B
2308,9
2654
14,9
32,9
5A
2493,2
2768
11
31,9
5B
2416,5
2684
11,1
31,1
6A
2425,7
2694
11,1
35,2
6B
2513,2
2784
10,8
35,6

Katsetatud proovikehade survetugevus
4.3.1 Kuivad kehad
Tabel 4.3
Prk nr.
Proovikeha ristlõike mõõtmed [mm]
Survepind [cm2]
Manomeetri näit
Purustav jõud [kgf]
Survetugevus
kgf/cm2
N/mm2
a
b
üksik
Keskm
keskm
1
83
118
97,9
165
27500
280,9
301,8
30,8
2
80,5
119
95,8
179
29800
311,4
3
89
119
105,9
199
33200
313,2
4.3.2 Immutatud kehad
Tabel 4.4
Prk nr.
Proovikeha ristlõike mõõtmed [mm]
Survepind [cm2]
Manomeetri näit
Purustav jõud [N]
üksik
Survetugevus
kgf/cm2
N/mm2
a
b
üksik
Keskm
keskm
4
117,7
117
13770,9
176
29333
213,0
216,3
22,1
5
119,5
111
13264,5
176
29333
214,3
6
119,3
112
13361,6
172
28667
221,6
Pehmenemistegur Kpehm = Rs(immutatud) / Rs(kuiv) =22,1/30,8=0,72

Katsetatud proovikehade paindetugevus
Tabel 4.4
Prk nr.
Proovikeha mõõtmed [mm]
Manomeetri näit
Purustav jõud [kgf]
Paindetugevus
[N/mm2]
kgf/ cm2
N/mm2
b
h
üksik
keskm
keskm
1
249
87
65
1083,3
10,5
10,5
1,1
2
251
87,8
67
1116,7
10,7
3
250,7
88
64
1066,7
10,2

Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks
Tabel 4.5
Kivi kõrgus [mm]
Kivi laius
[mm]
100
120
150
65
0,85
0,81
0,75
88
0,95
0,91
0,85
100
1
0,96
0,9
Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm²
Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm²

Järeldus
Katse tulemusena saadi tehiskivi tiheduseks 1862 kg/m3, brutokuivtiheduse alusel on nende katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%.
Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb.
Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2.

Vastused küsimustele

Millest valmistatakse keraamilisi telliseid ?
Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi.

Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni.

Millest valmistatakse silikaattelliseid?
Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva.

Kuidas kivistatakse siikaattelliseid?
Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid.

Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel?
Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
5

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 383 allalaadimist

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine #1

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine #2

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine #3

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

383 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tondike22 Õppematerjali autor

tehiskivi katsetamine tehiskivi Ehitusmaterjalid

Sarnased õppematerjalid

docx

Betooni katsetamine, praks 5.

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja

Ehitus

docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha

Ehitusmaterjalid

docx

Silikaattellis

1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde

Ehitusmaterjalid

doc

Tehiskivide katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid TEHISKIVI

TEHISKIVI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata silikaatkivi tihedus ja veeimavus ning määrata surve- ja paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m

Ehitusmaterjalid

pdf

EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020 (ARUANDED)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2020 Tehiskivi Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID  Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID  Kaal, täpsus 0,1g  Joonlaud, täpsus 0,5mm  Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha

Ehitusmaterjalid

doc

Tehiskivi katsetamine

Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7

Elektrimaterjalid

Rohkem sarnaseid