Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalide praks nr 6 (0)

1 Hindamata
Punktid

1. Tiheduse määramine
Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha . Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt.
Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³.
Tabel nr 1 - Tiheduse määramine
Prk nr
Mõõtmed [mm]
Mass [g]
Ruumala [cm3]
Tihedus [kg/m3]
pikkus
laius
kõrgus
a
b
h
m
V

1
248
119
87,5
4916
2582,3
1904
248
119
87,5
248
119
87,5
2
249
119
87,5
4918
2589,08125
1900
249
119
87,5
249
118,5
87,5
3
248
119
88
4888
2600,546667
1880
249
119
88
248
119
88
4
248
119,1
88
4996
2594,783066
1925
248,7
118,5
88,1
248,1
118,3
88,2
5
248
120
89
4970
2613,213556
1902
248
119
88
247
118
89
6
250
118
87,5
4894
2580,905833
1896
249,9
118
87,5
250
118
87,5
2. Veeimavuse määramine
Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees 7 päeva jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 20oC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees 7 päeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass.
Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 3.2:
Tabel nr 4 - Veeimavuse määramine
Prk nr
Mass õhus [g]
Mass 7 päeva pärast immtust vees [g]
Veeimavus
[%]
Massi järgi
Mahu järgi

mimm7p
Wm
WV
4A
2288
2492
8,9
17,0
4B
2704
2940
8,7
17,0
5
4970
5410
8,9
16,8
6
4894
5344
9,2
17,4
V4=2594,8cm3
V5=2613,2 cm3
V6= 2580,9cm3
Vee tihedus 1g/cm3
Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0%
3. Survetugevuse määramine
Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades.
Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile , tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi:
Tabel nr 3 - Survetugevuse määramine
Prk nr
Prk keskkond
Survepinna määramine
Purustav jõud survel
Survetugevus
Kuiv/ Immutatud vees (7p)
Laius 1 [mm]
Laius 2 [mm]
Manom. näit
kgf
kgf/cm2
N/mm2
L1
L2
Ps
Rs
1
 
114
114
158
26333
202,62645
19,9
2
110
109
176
29333
244,64832
24,0
3
101
102
141
23500
228,11105
22,4
4
 
107
106
142
23667
208,66396
20,5
5
80
80
133
22167
346,35417
34,0
6
107
106
148
24667
217,48075
21,3
Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm² . Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse.
Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus tabelis 4 toodud kujuteguriga.
Laius - 120
Kõrgus - 88
Kujutegur - 0,9685714
Survetugevus N/mm2
19,2
23,2
21,7
19,8
32,9
20,7
Keskmine Kuiv Survetugevus: 21,4
Immutatud Survetugevus : 20,2
4. Paindetugevuse määramine
Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel.
Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 3.5 järgi:
Tellisepartii paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 N/mm² . Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest.
Tabel nr 2 - Paindetugevuse määramine
Prk nr
Prk keskkond
Purustav jõud paindel
Paindetugevus
Kuiv/Immutatud vees (7p)
Manom. näit
kgf
kgf/cm2
N/mm2
Pp
Rp
1
Kuiv
76
1267
41,70811182
4,1
2
81
1350
44,51441166
4,4
3
67
1117
36,35235086
3,6
4
75
1250
40,72609009
4,0
5
Immutatud
51
850
27,2566486
2,7
6
40
667
22,13766863
2,2
Keskimine Kuiv paindetugevus= 4,0 N/mm2
Immutatud paindetugevus = 2,4 N/mm2
5.Järeldus
Silikaatkivid sobivad kasutamiseks koos peeneteralise mördiga.
Nimimõõde ± 1
Nimimõõde ± 2
Nimimõõde ± 2
Proovi keskmine kõrgus ± 1
Proovi keskmine pikkus ± 2
Proovi keskmine laius ± 2
Survetugevus 21,4N/mm2
Survetugevuse klass 20.
Tihedus 1901kg/m3
Brutokuivtiheduse klass 2,0
Survetugevus
88 mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel – M25 (25N/mm²)
Tihedus
1850…1950 kg/m³
Veeimavus (massi järgi)
10…15%
Paindetugevus
4…5N/mm²
Vastab tiheduse, paindetugevuse ja veeimavuse nõutele, kuid survetugevuse klass on erinev.
(andmed www. silikaat .com)
Ehitusmaterjalide praks nr 6 #1 Ehitusmaterjalide praks nr 6 #2 Ehitusmaterjalide praks nr 6 #3 Ehitusmaterjalide praks nr 6 #4 Ehitusmaterjalide praks nr 6 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juhh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Betooni katsetamine-praks 5
5
docx

Betooni katsetamine, praks 5.

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja

Ehitus
Tehiskivi katsetamine-praks 6
7
docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid labor 6
7
docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1.

Ehitusmaterjalid
Silikaattellis
6
docx

Silikaattellis

1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis ­ põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik ­ proovikehade mõõtmiseks Kaal ­ proovikehade kaalumiseks Press ­ survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020-ARUANDED
8
pdf

EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020 (ARUANDED)

Veeimavust mõjutavad kehade erinevates olekutes kaalutud massid. Kui tihedus arvutada mahu järgi tuleb arvesse võtta veel keha maht ja vee tihedus (vee temperatuurist sõltuv). Antud katsel tuli veeimavus massi järgi 9,64% ja ruumala järgi 19,07%. Mahuline veeimavus ei ületa 100%, kuna mahuline veeimavus ei saa olla suurem kui pooride kogumaht. Survetugevus on katsekeha surumisel purustava jõu ja katsekeha pindala suhe. Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määrav näitaja. Katse tulemust mõjutab veel keha kuju. Meie katsel tuli kuivadel kehadel keskmine survetugevus 38,38 N/mm² ning immutatud kehadel 34,84 N/mm². Katse tulemustest võib järeldada, et kuivad kehad peavad suuremale survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu

Ehitusmaterjalid
Tehiskivi katsetamine
6
doc

Tehiskivi katsetamine

1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm ­ 40 tk/m²; kuiva mördi kulu ­ 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o ­ proovikeha tihedus [g/cm3] m ­ proovikeha mass [g] V ­ proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine

Elektrimaterjalid
Tehiskivide katsetamine
7
doc

Tehiskivide katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm ­ 40 tk/m²; kuiva mördi kulu ­ 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun