Tehiskivi protokoll (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine

1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja
vees   immutatud   proovikeha   puhul.   Saadud   survetugevuste   põhjal   hinnata   materjali
pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid:  Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN  Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika
4.1 Tiheduse määramine Iga tellise mõõt leitakse nihikuga kolmest eri punktist ning arvutatakse aritmeetiline keskmine
kolmest tulemusest. Saadud andmetega leitakse kehade ruumala valemiga 1: V =a ×b × h (1) kus V – keha ruumala [cm3]
a – proovikeha pikkus [mm]
b – proovikeha laius [mm]
h – proovikeha kõrgus [mm] Näide: Silikaattellise ruumala arvutamine V =250,7× 119,5×87,25=2613890[mm¿¿ 3]=2610[cm 3 ] ¿ Proovikehad kaalutakse ning arvutatakse tihedus. Tihedus leitakse valemiga 2: ρ= m
V    (2) kus ρ – materjali tihedus [ kg
m 3 ] m – proovikeha mass õhus [kg]
V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine ρ= 4,9717 kg 0,002610 m 3 =1900 kg m 3 4.2 Veeimavuse määramine Antud   töös   katsetati   silikaattellise   veeimavust   toa   temperatuuril   vees   immutamise   teel.
Tellised   peavad   sellisel   juhul   vees   olema   vähemalt   48   tundi.   Vee   tasapind   peab   olema
proovikehast   2-10   cm   kõrgemal,   et   keha   oleks   täielikult   uputatud.   Vähemalt   48   tunni

möödudes   võetakse   proovikehad   veest   välja   ja   eemaldatakse   pinnale   jääv   üleliigne   vesi.
Seejärel mõõdetakse kohe kehade mass. Silikaattellise veeimavuse määramiseks kasutatakse
valemit 3: w k= ( m1−m) m ∗ 100 (3) kus m – kuiva proovikeha mass [g] m 1 – proovikeha mass veega immutatult [g] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine massi järgi w k= ( 5541−5010) 5010 ∗ 100=10,6 Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga 3.1: wk= ( m1−m) ρ v V ∗ 100 (3.1) kus m – kuiva proovikeha mass [g] m 1 – proovikeha mass veega immutatult [g] ρ v – vedeliku tihedus, vee tihedus 20°C juures on ρ v=998 kg / m 3 V – kuiva proovikeha maht [g/cm3] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine mahu järgi w k= ( 5541−5010) 0,998 2630 ∗ 100=20,2 4.3 Materjali survetugevuse määramine: Silikaattellise   survetugevus   määratakse   nii   kuiva   proovikeha   kui   ka   veega   immutatud
proovikeha   puhul.   Proovikeha   asetatakse   hüdraulilise   survepressi   alla.   Proovikeha
koormatakse   ühtlaselt   kuni   purunemiseni.   Press   kuvab   ekraanile   purustava   jõu   suuruse.
Survetugevus leitakse valemi 4 abil: f s= F S (4) kus f s – proovikeha survetugevus [N/mm 2] F – purustav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepindala [mm2] Näide: Silikaattellise immutatud proovikeha survetugevus f s= 1158,7∗10 3 29910 = 38,7 4.4 Pehmenemiskoefitsiendi määramine
Pehmenemiskoefitsient leitakse valemiga 5:

K pehm= f s immutatud f s kuiv Silikaattellise pehmenemiskoefitsiendi arvutus: K pehm= 36,8
44,7 = 0,82 Tabel 1. Katsetatud proovikehade tihedus. Pr k nr . Proovikeha mõõtmed, [mm] Proovike ha mass [g] Ruumal a [cm3] Tihedus [kg/m3] a b h üksik keskmine 1 251.0 0 119. 40 87.35 4971.7 2614 1900 1908 250.0 0 119. 70 87.30 251.0 0 119. 50 87.10 2 250.0 0 119. 50 88.70 5066.2 2642 1920 250.0 0 120. 10 88.00 250.0 0 120. 00 87.80 3 250.0 0 119. 80 88.00 5031.3 2622 1920 249.0 0 119. 50 88.00 249.0 0 119. 40 87.90 4 250.0 0 119. 00 88.00 5010.0 2627 1910 251.0 0 120. 00 87.50 251.0 0 119. 00 88.00 5 249.0 0 118. 00 88.50 4966.1 2615 1900 249.0 0 119. 00 88.60 249.0 0 119. 00 88.40 6 247.0 0 119. 00 88.60 4950.3 2606 1900 248.0 0 119. 00 89.00

247.0 0 118. 00 88.80 Tabel 2. Katsetatud proovikehade veeimavus. Pr k nr . Proovikeha mõõtmed, [mm] Proovikeha mass [g] Veeimavus [%] a b h kuiv immut. Massi järgi Mahu järgi üksi k kesk m. üksi k kesk m. 4 250.0 0 119. 00 88.00 5010.0 5541 10, 6 10,7 20, 3 20,4 251.0 0 120. 00 87.50 251.0 0 119. 00 88.00 5 249.0 0 118. 00 88.50 4966.1 5509 10, 9 20, 8 249.0 0 119. 00 88.60 249.0 0 119. 00 88.40 6 247.0 0 119. 00 88.60 4950.3 5474 10, 6 20, 1 248.0 0 119. 00 89.00 247.0 0 118. 00 88.80

Tabel 3. Kuivade proovikehade survetugevus. Pr k nr. Proovikeha ristlõike mõõtmed [mm] Survepind [mm2] Purustav jõud [kN] Survetugevus [N/mm2] a b üksik keskm. 1 250,7 119,5 29960 1258,1 42,0 44,7 2 250 119,9 29975 1363,9 45,5 3 249,3 119,6 29820 1391,5 46,7 Tabel 4. Veega immutatud proovikehade survetugevus. Pr k nr. Proovikeha ristlõike mõõtmed [mm] Survepind [mm2] Purustav jõud [kN] Survetugevus [N/mm2] a b üksik keskm. 4 250,7 119,3 29910 1158,7 38,7 36,8 5 249 118,7 29560 1110,9 37,6 6 247,3 118,7 29350 1000 34,1 Tabel 5. Normaliseeritud survetugevus. Kujutegur Survetugevu s (kuiv) [N/ mm2] Survetugevus (immutatud) [N/mm2] Normaliseeritud survetugevus (kuiv) [N/mm2] Normaliseeritud survetugevus (immutatud) [N/mm2] 0,9 44,7 36,8 40,23 33,12

Graafik 1. Silikaattellise veeimavus massi järgi. Prk nr 4 Prk nr 5 Prk nr 6 3950 4100 4250 4400 4550 4700 4850 5000 5150 5300 5450 5600 10 10.1 10.2 10.3 10.4 10.5 10.6 10.7 10.8 10.9 11 Kuiv mass Immutatud mass Veeimavus immutatud proovikehad 4, 5, 6 M as s [g ] V ee im av u s [% ] Graafik 2. Silikaattellise veeimavus mahu järgi. Prk nr 4 Prk nr 5 Prk nr 6 2550 2570 2590 2610 2630 2650 19.6 19.8 20 20.2 20.4 20.6 20.8 21 Ruumala Veeimavus immutatud Proovikehad 4, 5, 6 R u u m a la [ cm 3 ] v ee im av u s [% ]

Graafik 3. Kuivade ja immutatud proovikehade keskmised survetugevused. Survetugevus 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Kuiv Immutatud S u rv e tu g ev u s [N /m m 2 ]

5. Järeldus Antud   töös   kasutatud   silikaattelliste   keskmine   tihedus   on   1908   kg/m3.   Silikaattellise
veeimavus   massi   järgi   on   10,7%.   Veeimavus   mahu   järgi   on   20,4%.   Survetugevus   kuiva
proovikeha puhul on 44,7 N/mm2. Survetugevus veega immutatud proovikeha puhul on 36,8
N/mm2.   Survetugevuste   suhe   ehk   pehmenemiskoefitsient   on   0,82.   Kandekonstruktiooni
materjalidele   kehtib   nõue  K pehm>0,8,seega   lähtudes   antud   töös   leitud   tulemusest   võib
kinnitada,   et   silikaattellis   sobib   kandekonstruktsiooni   materjaliks   [2].   Töös   kasutatud
silikaattelliste   survetugevuse   klass   on   kuiva   proovikeha   puhul   40   ja   veega   immutatud
proovikeha puhul 35 (vt allikas [1] tabel 2). Silikaattellise brutokuivtiheduse klass on 2,0
vastavalt tiheduse piirkonnale 1810-2000 kg/m3 (vt allikas [1] tabel 3). Võrreldes töös saadud
tulemusi allikast leitavate andmetega, võib kinnitada, et katsemetoodika töötab [3]. 6. Kasutatud allikad [1] Praktikumi juhend, Praktikum 6 „Tehiskivide katsetamine“ [2] Loengukonspekt, „Ehitusmaterjalid“, L-M. Raado, E. Liisma, M. Põldaru, T. Tuisk [3] Andmeleht, „Silikaattellis“ Bauhaus
URL: https://www.bauhaus.ee/media/attachments/60175540-
%20Silikkaattellis_teh.andmed.pdf

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ruudi1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Tehiskivide katsetamine - Laboratoorne töö 3

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID  Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks  Kaal – katsekehade massi leidmiseks  Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutad

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks v?

Ehitusmaterjalid

docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni katsetamine, praks 5.

5.5 Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Tabel 4.5 Kivi Kivi laius kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm² Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm² 6. Järeldus Katse tulemusena saadi tehiskivi tiheduseks 1862 kg/m3, brutokuivtiheduse alusel on nende katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb.

Ehitus

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

4.5 Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Tabel 4.5 Kivi Kivi laius kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm² Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm² 5. Järeldus Katse tulemusena saadi tehiskivi tiheduseks 1862 kg/m3, brutokuivtiheduse alusel on nende katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr-2 Tehiskivi katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 2 2022 Tehiskivi Rühm: - K. V ****** Tanel Tuisk 1. 20. OCTOBER 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivi (silikaattellis) tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja margi määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Töös katsetatud materjalide loetelu:  Tehiskivi (silikaattellis) 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – mõõtepiirkond 6000 g, skaala jaotis 0,1 g;  nihik – mõõtepiirkond 155 mm, vähim skaala jaotis 0,02 mm;  Metalljoonlaud – mõõtepiirkond 500 mm, vähim skaala jaotis 0,5 mm;  Digitaalne survepink – Matest. 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Katsemetoodika tehiskivi (silikaattellise) tiheduse määramiseks

Ehitusmaterjalid

docx

Silikaattellis

1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde

Ehitusmaterjalid

docx

Tehiskivi katsetamine

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid