Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalid TEHISKIVI (0)

1 Hindamata
Punktid
 
TEHISKIVI  KATSETAMINE  
 

1. Töö eesmärk 
 
Antud​ töö​ eesmärgiks​ on​ määrata​ silikaatkivi​ tihedus​ ja​  veeimavus ​ ning​ määrata​ surve-​ ja 
paindetugevus
2. ​​ Katsetatud materjal 
Silikaattellis ​ on​ valmistatud​ lubja​ ja​ liiva​ segu​ kokkupressimisel.​ Järgnevalt​ kuumutatakse 
autoklaavis,​ veeaurus,​ nii​ et​ moodustub​ hüdrosilikaatidest​ sideainel​ põhinev​ tehiskivi.​ [1] 
3. Katsetatud vahendid 
Töökäigus​ kasutavateks​ vahenditeks​ oli​  nihik ,​ hüdrauliline​ press​ ja​ kaal​ (täpsusega​ 2g). 
4.​ ​​ Töö käik 
4.1​ ​​  ​​  ​​ Tiheduse määramine 
Katsetuseks​ võetakse​ 3​  proovikeha .​ Määratakse​  proovikehade ​ mass​ ja​ mõõtmed.​ Iga​ proovikeha 
mõõde​ arvutatakse​ kui​ aritmeetiline​ keskmine​ kolmest​ mõõtmistulemusest.​ Tihedus[kg/m​3​] 
arvutatakse​ valemi​ 1​ järgi. 
 
=
m
0
 
 
​ 1000​  ​ ​​  ​​  ​​  ​​ ​(​Valem 1​)
 
Kus,​ m-​ kuivatatud​ proovikeha​ mass​ [g] 
V-​ proovikeha​ ruumala​ [cm​3​] 
 
4.2​ ​​  ​​  ​​  Veeimavuse  määramine 
Katsetuseks​ võetakse​ 3​ proovikeha.​ Veeimavus​ määratakse​ proovikehade​ immutamise​ teel​ vees 
vähemalt​ 48​ tunni​ jooksul​ või​ 4​ tunni​ jooksul​  keetmisel .​ Proovikehad​ asetatakse​ 15-20ºC​ vette,​ nii​ et 
vee​  tasapind ​ oleks​ üle​ proovikeha​ 2-10​ cm.​ Proovikehad​ hoitakse​ vees​ vähemalt​ 48h,​ seejärel 
võetakse​ veest​ välja,​ eemaldatakse​ üleliigne​ vesi​ lapiga​ ning​ määratakse​ nende​ mass.​ ​​ ​Veeimavus 
massi​ järgi​ arvutatakse​ valemi​ 2​ järgi​ ning​ veeimavus​ mahu​ järgi​ arvutatakse​ valemi​ 3​ järgi. 
 
 
m
=
1
alem  2   
k
​ 
​ ​​ 
m
​ ​​  ​​ ​(
 
m
1
W
P v
=​ ​
​ ​​  ​​  ​​ ​(​Valem
V
 3​) 
 
  
  
Kus,​ m-​ kuivatatud​ proovikeha​ mass​ [g] 
m​ -1​​ proovikeha​ mass​ veega​ immutatult​ [g] 
V-kuivatatud​ proovikeha​ maht​ [cm​3​] 
P​ -v​​ vee​ tihedus​ [g/cm​3​] 
 
4.3​ ​​  ​​  ​​  Survetugevuse  määramine 
Survetugevuse​ katsetamine​ viiakse​ läbi​ proovikehadega,​ mis​ on​ moodustatud​ kahest​ teineteise​ peale 
asetatud​ tellisest.​ Proovikehi​ katsetatakse​ mitte​ varem​ kui​ 3​ ööpäeva​ peale​ mördi​ paigaldamist.​ Enne 
katsetamist​ määratakse​ proovikeha​ mõõtmed.​ Proovikeha​ asetatakse​ pressi​ alumisele​  plaadile
tsentreeritakse​ ning​ viiakse​ sujuvasse​ kokkupuutesse​ pressi​ ülemise​ plaadiga.​ Proovikeha 
koormatakse​ ühtlaselt​ kuni​ purunemiseni.​  Purunemine ​ tuleb​ kindlustada​ 20-60​ sekundit​ pärast​ katse 
algust.​ Pressil​  asetseva ​ mõõteriista​ abil​ määratakse​ purustatav​ jõud.​  Survetugevus ​ [N/mm​2​] 
arvutatakse​ valemi​ 4​ järgi.​ Toote​ partii​ survetugevus​ arvutatakse​ kui​ aritmeetiline​ keskmine​ 5 
proovikeha​ katsetulemustest.​ Normaliseeritud​ survetugevuse​ saamiseks​ korrutatakse​ survetugevus 
läbi​ kujuteguriga. 
 
R
F
=​ ​
 
​ ​​  ​​  ​(​Valem 4​)
 
Kus,​ F-​ purustatav​ jõud​ [kgf] 
S-​ proovikeha​ ristlõike​ pindala​ [cm​2​] 
 
4.4​ ​​  ​​  ​​  Paindetugevuse  määramine 
Proovikeha​ mõõtmed​ määratakse​ ning​ seejärel​ asetatakse​  tellis ​ kahele​ toele,​ mille​ vahekaugus​ on 
20cm.​ Koormus​ rakendatakse​ tellisele​ tugiava​ keskele.​ Iga​ üksiku​ proovikeha​ paindetugevus​ [N/mm​2​] 
arvutatakse​ valemi​ 5​ järgi.​ Tellisepartii​ paindetugevus​ arvutatakse​ kui​ aritmeetiline​ keskmine​ 5 
proovikeha​ katsetulemustest. 
 
R
3F l
=​ k​ 
​ ​​  ​​  ​​ ​(​Valem 5)
2bh2
 
 
Kus,​ F-purustatav​ jõud​ [kgf] 
l-​ tugedevaheline​ kaugus​ [cm] 
b-​ proovikeha​ laius,​ cm 
h-​ proovikeha​ kõrgus​ [cm] 
k-​ ülemineku​ koefitsient 
 
 
5.​ ​​  ​​Tulemused 
5.1​ ​​ Tiheduse määramine 
Katsetatud​ proovikehade​  tihedused ​ on​ toodud​ tabelis​ 1.​ Arvutused​ on​ tehtud​ valemi​ 1​ järgi. 
  
Tabel 1​. ​ Katsekehade ​ tihedused 
Prk 
Proovikeha​ mõõtmed​ [cm] 
Maht​ [cm​3​] 
Mass​ [g] 
Tihedus 
nr. 
[kg/m​3​] 



1. 
24,83 
11,85 
8,77 
2580,5 
4941,2 
1914 
2. 
24,81 
11,88 
8,76 
2581,9 
4935,4 
1911,5 
3. 
24,98 
11,92 
8,73 
2599,5 
5019,4 
1930,9 
4. 
24,83 
11,86 
8,80 
2591,5 
4972,0 
1918,5 
5. 
24,83 
11,90 
8,81 
2603,2 
5010,4 
1924,7 
6. 
24,86 
11,91 
8,92 
2641,1 
5076,2 
1922 
7. 
24,84 
11,92 
8,93 
2644 ,1 
5039,4 
1905,9 
8. 
24,82 
11,96 
8,87 
2633 
5027,6 
1909,5 
9. 
25,02 
11,86 
8,80 
2611,3 
5046,4 
1932,5 
  
Keskmine 
1918,8 
 
 
 
 
 
 
 
5.2​ ​​  ​​  ​​ Veeimavuse määramine 
Katsekehade​ veeimavus​ arvutati​ valemite​ 2​ ja​ 3​ järgi​ ning​ tulemused​ on​ toodud​ tabelis​ 2. 
Tabel 2. ​Katsekehade​ veeimavus 
Prk​ nr. 
Maht​ [cm​3​]  Mass​ kuivatatult  Mass​ veega 
Veeimavus​ [%] 
[g] 
immutatult​ [g] 
Massi​ järgi 
Mahu​ järgi 
4.1 
2594,96 
5027,60 
5535,00 
10,09 
19,55 
5.1 
2615,91 
5028,20 
5514,60 
9,67 
18,59 
6.1 
2624,62 
5010,40 
5507,60 
9,92 
18,94 
  
Keskmine 
9,90 
19,03 
5.3​ ​​  ​​  ​​ Survetugevuse määramine 
Katsekehade​ survetugevus​ arvutati​ valemi​ 4​ järgi​ ning​ tulemused​ on​ toodud​ tabelis​ 3.  
Tehiskivide​ survetugevusi​ iseloomustab​ joonis​ 1.  
Tabel 3.​ Katsekehade​ survetugevus 
Prk 
Proovikeha​ ristlõike 
Survepind 
Purustatav 
Survetugevus 
nr. 
mõõtmed​ [cm] 
[cm​2​] 
jõud​ [kgf] 
[kN] 
(kuiv)  b 

1. 
11,85 
24,83 
103,92 
1130 ,295 
3,84 
2. 
11,88 
24,81 
104,07 
1174,192 
3,98 
3. 
11,92 
24,98 
104,06 
1287 ,862 
4,39 
​ Prk 
 
 
 
Keskmine 
4,07 
nr. 
 
(vesi) 
4.1 
​11,90 
24,78 
294,88 
924,95 
3,14 
5.1 
​11,90 
24,98 
297,26 
938,85 
3,16 
6.1 
​12,00 
25,14 
301,68 
935,71 
3,10 
  
Keskmine 
3,13 
 
Joonis 1. Kuivade ja märgade tehiskivide survetugevused 
 
5. ​​ Järeldused 
 
Tehiskivide​ keskmine​ tihedus​ on​ 1918,8​ kg/m3​ (brutokivi​ tiheduse​ klass​ on​ 2,0). 
Tehiskivide​ veeimavus​ on​ massi​ järgi​ 9,90%​ ja​ mahu​ järgi​ 19,03%. 
Kuiva​ tehiskivi​ survetugevus​ on​ 4,07​ kN​ ning​ märja​ puhul​ 3,13​ kN​ -​ proovikehad​ kuuluvad 
survetugevuse​ klassi​ 35.​ Järeldub,​ et​ survetugevus​ (tõenäoliselt​ ka​ muud​ tugevused) 
vähenevad​ katsekehade​ veega​ immutamisel.  
6. Küsimused 
 
1.​​ ​​  ​​  ​​Keraamilisi​  telliseid ​ valmistatakse​  savist .​ 1000ºC​ juures​ põletamisel​ valmib​ looduslik​ tehiskivi, 
mille​ värvus​ ja​ omadused​ saavad​ alguse​  savis ​ leiduvatest​ mitmesugustest​ ainetest​ ja​ valmistamise 
tehnoloogiast.  
2.​​ ​​  ​​  ​​Keraamilisi​ telliseid​ kivistatakse​ kuivatades​ ja​ seejärel​ põletades. 
3.​​ ​​  ​​  ​​ Silikaattelliseid ​ valmistamisel​ pressitakse​ lubjast​ ja​ liivast​ koostatud​ muldniiske​ segu​ kokku 
tehis -kiviks. 
4.​​ ​​  ​​  ​​Silikaattelliseid​ kivistatakse​ autoklaavis​ veeauru​ keskkonnas​ temperatuuril​ 180​ ºC.  
5.​​ ​​  ​​  ​​Silikaattellis​ võrreldes​ keraamilise​ tellisega​ on​ suurema​ survetugevusega.​ Silikaatkivi,​ erinevalt 
keraamilisest​ tellisest,​ ei​ ole​ külmakindel​ ega​  tulekindel
 
 
 
Ehitusmaterjalid TEHISKIVI #1 Ehitusmaterjalid TEHISKIVI #2 Ehitusmaterjalid TEHISKIVI #3 Ehitusmaterjalid TEHISKIVI #4 Ehitusmaterjalid TEHISKIVI #5 Ehitusmaterjalid TEHISKIVI #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dapu2 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1.

Ehitusmaterjalid
Betooni katsetamine-praks 5
5
docx

Betooni katsetamine, praks 5.

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja

Ehitus
Tehiskivi katsetamine-praks 6
7
docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020-ARUANDED
8
pdf

EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020 (ARUANDED)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2020 Tehiskivi Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID  Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID  Kaal, täpsus 0,1g  Joonlaud, täpsus 0,5mm  Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI
9
docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp.  Nihik – täpsus 0,05 mm;  Joonlaud – täpsus 0,5 mm;  Elektrooniline kaal –

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI
9
docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp.  Nihik – täpsus 0,05 mm;  Joonlaud – täpsus 0,5 mm;  Elektrooniline kaal –

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - tehiskivi
5
pdf

Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - tehiskivi

1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal ­ täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi:

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid labor 6
7
docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun