TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021
Tehiskivide katsetamine.
Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614
Tanel Tuisk
17. oktoober 2020
1. TÖÖ EESMÄRK
Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine.
2. KATSETATUD MATERJALID
Silikaat telliskivi.
3. KASUTATUD VAHENDID
Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks
Kaal – katsekehade massi leidmiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud
vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 2.1 Valem 2.1: Wk = (m1-m)/m * 100 Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemiga 2.2 Valem 2.2: Wv = ((m1-m)/ v)/V * 100 , kus m1 proovikeha mass veega immutatult, [g]; m proovikeha mass kuivatatult, [g]; V kuiva proovikeha maht, [cm3]; v - vee tihedus, [g/cm3]. 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga
mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud
Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust
nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.
Kõik kommentaarid