Tehiskivide katsetamine - Laboratoorne töö 3 (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn  192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020


1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID  Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks  Kaal – katsekehade massi leidmiseks  Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine.  Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini
kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle
5g.   Proovikeha   mõõtmed   leitakse   kolme   mõõtmise   aritmeetilise   keskmisega.   Seejärel   on
võimalik   välja   arvutada   proovikeha   ruumala   kasutades   aritmeetilise   keskmisega   leitud
mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi  valemi abil:  ρ= m
V × 1000 Kus: ρ 0 – proovikeha tihedus (kg/m 3); m – kuivatatud proovikeha mass (g); V – proovikeha maht (cm3). 4.2. Veeimavuse määramine. Katsetuseks   võetakse   kolm   proovikeha.   Materjali   veeimavus   määratakse   proovikehade
immutamise   teel   vees   vähemalt   48   tunni   jooksul.   Proovikehad   asetatakse   vette,   mille
temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid


hoitakse vees vähemalt 48 tundi (meil oli 7 päeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse
niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass.  Veeimavus massi järgi arvutatakse  valem abil: w k= m 1−m m ×100 Kus: Wk – veeimavus massi järgi (%); m1 – proovikeha mass veega immutatult (g); m – proovikeha mass kuivatatult (g); Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga: w v= m 1− m ρv
V × 100 Kus: Wv – veeimavus mahu järgi (%); m1 – proovikeha mass veega immutatult (g); m – proovikeha mass kuivatatult (g); V – kuiva proovikeha maht (cm3); ρv – vee tihedus (g/cm3). 4.3. Survetugevuse määramine. Survetugevuse   katsetamine   viiakse   läbi   proovikehadega,   mis   on   moodustatud   kahest
teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive
asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades.  Proovikeha   asetatakse   pressi   alumisele   plaadile,   tsentreeritakse   ning   viiakse   sujuvasse
kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni.
Oma   katses   määrasime   me   esmalt   kuivade   silikaattelliste   survetugevuse   ning   seejärel   7
ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: ƒ s= F S Kus: ƒs – proovikeha survetugevus (N/mm2); F – purustav jõud (kN);


S – proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. KATSETULEMUSED 5.1. Tiheduse määramine Tabel 1: Tiheduse määramine Prk nr. Proovikeha mõõtmed, (mm) Ruumala V (m3) Proovikeha mass (g) Tihedus  ρ (kg/ m3) a b h 1 120.00 251.00 88.00 0.0026 5014.8 1900 121.00 250.00 87.00 122.00 251.00 86.00 Keskmine 121.00 250.67 87.00 2 118.00 248.00 88.00 0.0026 4953.2 1922 119.00 248.00 87.50 118.00 248.00 88.00 Keskmine 118.33 248.00 87.83 3 119.10 250.00 88.20 0.0026 5031.6 1925 118.90 250.10 87.00 119.10 250.30 88.10 Keskmine 119.03 250.13 87.77 4 118.00 248.00 87.50 0.0025 4933.0 1936 118.00 248.00 87.50 118.00 247.00 86.50 Keskmine 118.00 247.67 87.17 5 118.50 250.00 87.50 0.0026 5030.0 1949 118.00 250.00 87.50 118.50 249.00 87.00 Keskmine 118.33 249.67 87.33 6 118.00 250.00 87.00 0.0026 4977.0 1928 118.00 250.50 87.50 118.50 250.00 87.50 Keskmine 118.17 250.17 87.33 Keskmine tihedus 1927 keskmi
ne  118.81 249.38 87.41 5.2. Veeimavuse määramine. Tabel 2: Veeimavuse määramine Prk nr. Keskmised mõõtmed (mm) Ruumala Proovikeha mass, (g) Veeimavus, (%) Massi järgi Mahu järgi


a b h kuiv immut. Üksik Keskm. Üksik Keskm. 4 118 247.67 87.17 2547.55 4933.0 5463.6 10.8 10.3 20.8 20.0 5 118.33 249.67 87.33 2580.03 5030.0 5521.6 9.8 19.1 6 118.17 250.17 87.33 2581.7 4977.0 5496.8 10.4 20.1 5.3. Survetugevuse määramine. Tabel 2: Survetugevus (kuiv) Prk nr. Proovikeha ristlõike mõõtmed, mm Survepind, cm2 Purustav
jõud, kN Survetugevus, (N/mm²) a b Üksik Keskm. 1 121 250.67 303.3 1304 43.0 43.1 2 118.33 248 293.5 1253 42.7 3 119.03 250.13 297.7 1298 43.6 Tabel 3: Survetugevus (immutatud) Prk nr. Proovikeha ristlõike mõõtmed, mm Survepind, cm2 Purustav
jõud, kN Survetugevus, (N/mm²) a b Üksik Keskm. 4.0 118 247.67 292.3 956 32.7 34.1 5.0 118.33 249.67 295.4 994 33.6 6.0 118.17 250.17 295.6 1064 36.0 6. JÄRELDUSED Silikaattooted on valmistatud lubjast ja kvartsliivast ning kivistunud kõrge rõhu all oleva auru
keskkonnas (allutatakse autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C
ja rõhul 8-12 atm.). Ehitajate poolt hinnatud, kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning
väga   vastupidav   ehitusmaterjal.   Projekteerijatele   annab   telliskivi   piiramatuid   võimalusi
isikupäraste   nägemuste   teostamisel.   Tootja   poolt,   AS   Silikaat,   on   määratud   järgmesi
karakteristikuid: nominaalmõõtmed – 250 x 120 x 88 mm, kaal – 5200 g, tihedus – 1850 ...


1950   kg/m3,   survetugevus   –   M25   (25N/mm2),  veeimavus   10-15%   massi   järgi   (EÜ
toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2). Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3
% massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm2 ja 34,1 N/
mm2  immutatud   proovikehal.   Silikaatkivide,   nominaalmõõtmetega   250   x   120   x   88   mm,
katseliselt keskmised mõõtmed olid 249.38 mm x 118.81mm x 87.41 mm. Silikaatkivide
mõõtmete   tolerantside   tabeli   kohaselt   on   katsetatud   kivid   peeneteralise   mördiga.
Survetugevuse   klass   on   45.     Brutokuivtiheduse   klass   on   2.0.   Kujutegur   normaliseeritud
survetugevuse arvutamiseks on 0,75.  Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest
peaaegu kaks korda tugevamad. Samuti võib järeldada, et survetugevus väheneb kui kivi on
kokkupuutel   veega.   See   tähendab,   et   hoonete   projekteerimisel   peab   projekteerija   olema
ettevaatlik silikaattellise kasutamise tingimustes.  7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Keraamiline tellis on valmistatud savist. 2) Keraamiliste   telliste   saamiseks   lastakse   toored   tellised   pidevates   ring-   ja tunnelahjudes. Savi hakkab küpsetama temperatuuril 800–1000 ° C. 3) Silikaattellis on valmistatud lubjast ja kvartsliivast. 4) Silikaattellis   on   kivistunud   kõrge   rõhu   all   oleva   auru   keskkonnas   (allutatakse autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C ja rõhul 8-12
atm.). 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) https://silikaat.ee/toode/silikaattellised/     4) EÜ toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2

Document Outline

• 1. Töö eesmärk
• 2. Katsetatud materjalid
• 3. Kasutatud vahendid
• 4. KATSEMETOODIKA
  • 4.1. Tiheduse määramine.
  • 4.2. Veeimavuse määramine.
  • 4.3. Survetugevuse määramine.
• 5. Katsetulemused
  • 5.1. Tiheduse määramine
  • 5.2. Veeimavuse määramine.
  • 5.3. Survetugevuse määramine.
• 6. Järeldused
• 7. Kordamisküsimused
• 8. Kasutatud kirjandus