Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõrkade õpilaste järelaitamise korraldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpilas, õpitegevus, teisega, passiivsem, aeglasem, kärsitum, psühholoogiline, motivatsioon, õpistrateegiad, orientatsioon, õpikultuur, eluruumid, kasvatusstiil, valitsema, vigade, järgnema, kannatlikkus, empaatia, järjekindlus, vältima, karistamineAgressiivne käitumine – on tahtlik teiste inimeste (asja) kahjustamine. Võib olla füüsiline ja psühholoogiline. Agressioon – akt, kus tehakse kehaliselt või vaimselt/hingeliselt kahju teisele. Vägivaldne käitumine – tähendab füüsilise jõu kasutamist kellegi vastu. Kiusamist iseloomustab 3 tunnusjoont: a) agressivne käitumine ehk tahtlik vale või kahju tekitamine teisele inimesele Füüsiline Psühholoogiline b) interpersonaalseid suhteid iseloomustab tasakaalutus võimu suhtes: Ohver on tegelikult kiusajast nõrgem Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana Kiustava tahtlik sotsiaalsest grupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete kuulujuttude /teadete rääkimine või saatmine Esineb arvuline esinevus Erinevus vanuses c) korduvus aja jooksul Arengu spiraal: 1 aste – vaatamine ja ootamine
probleemist kõneledes üleolevat, kõiketeadvat hääletooni, kuid nad on vestulspartneri suhtes võrdsed nt klatsijuttud, tagarääkimised. L-L ja L-L üks suhtleja ütleb teisele midagi sõbralikult ja võrdselt ning teine vastab samaga. V-L ja L-V üks käitub ülevalt alla positsioonilt ja ootab teiselt alistuvat suhtlemist nt Jälle on leib otsas! Oi, vabanda, ma tõesti ei jõudnud enam poodi minna. 2) Ristuvad : T-T ja V-L üks suhtleja püüab teisega asjalikut, võrdsena suhelda, kuid teine ei võta pakutud tasandit vastu ja vastab ülalt alla. T-T vältimine tähendab: soovitamatus teisega võrdselt tasandil suhelda, ukumine, et on olemas kindlad rollid, oma paha tuju teise peale väljavalamist ning isegi teatavat soovi sellisel viisil teisele haiget teha nt Rein tunneb end halvasti Ega ma kooliarst ole! V-L ja V-L (vanem-laps) mõlemad suhlevad üksteisega ülalt alla, tähendab tavaliselt võistlussituatsiooni nt Miks sa oled nii rumal
Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga. Rütmitaju on oluline välted. Arendamine Piirake esitatava materjali hulka. Kasutage mitmeid taju liike. Jälgige, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Jälgige, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Lastel taju olemas, aga vastsündinud veel maailma ei taju nagu täiskasvanu. Mälu
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
mõtlemisprotsesside vahendusel. KKMM-i abil saab õpetada õpilastele: kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Psühholoogiline diferentseerimine. Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Psühholoogiline diferentseerimine - inimeste tunnetustegevus osade ja terviku tajumisel. Niisiis psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma, kas tervikuna (globaalse tajustiiliga – väljast sõltuvad) või terviku osadena (analüütilise tunnetusstiiliga – väljast sõltumatud). Siiski pole psühholoogilise diferentseerimise võime nii ühetähenduslik. Käitume ju erinevalt afektiseisundis ja olukorras, kus on aega järele mõelda. Enamiku inimeste psühholoogilise
Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus
situatsioonid, mis nõuavad ühistegevust ja seega suhtlemist. Suhtlemiseks on aga vaja keele vahendeid ja nendega opereerimise oskusi, et ütlust mõista ja genereerida. Kollektiivne tegevus koolis on ühtlasi kõnesoovi (suhtlemisvajaduse) arengu eeldus. Seega ei ole kõne arendamine puhtalt verbaalne, vaid on esmalt abiõppelapse tegevuse kujundamise protsess. Kõne kõikide funktsioonide ja liikide arendamine. Arvesse tuleb psühholoogiline seaduspärasus: funktsioon (samalaadsete eesmärkide üldistus) vajab sobivaid keelevahendeid ja kõneoskusi. Spontaanses kõne arengus ongi funktsioonide kujunemine selleks stiimuliks, mis ergutab last uusi keeleüksusi ja kõneoskusi omandama. Abiõppes on järelikult vaja vastavad tingimused luua ning keeleüksusi ja nende kasutamist õpetada ning stimuleerida. Kõne funktsioonidest on arengus esmane
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. nt Lewin ja ta kolleeg jälgisid ettekandjaid, kes mäletasid, mis klientidel maksmata oli, kuid unustasid kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ..
oskustest kogu tegevus koosneb, ja siis alustatakse üksikoperatsioonide meeldejätmist. Reprodutseerimine - keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. Motivatsioon - mudeli jälgimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus. Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 7) Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetaja toime mudelina: õpetajad on pidevalt õpilastele eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi. Konventsionaalse moraali astmed
mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik
Väikestel lastel impulsiivsus domineerib. Üldjuhul muutuvad lapsed vanemaks saades reflektiivsemaks. 3) Metoodilised võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Ülemäärase tormakuse ohjeldamine. Nt õpetaja näitab õpilasele lahendusläiku etapiti. Kui ollakse liigselt tormakas siis näiteks õpilane võib teada valemit, tahab aga kiiresti valmis saaa, mistõttu võib tekkida viga. Õpetaja aga ju ei tea kas õpilane teab tõesti valemit ja oli lihtsalt tormakas. 4) Psühholoogiline diferentseerimine. Inimestel võib esineda kaks äärmuslikku tajumisviisi: • Väljast sõltuvad – ehk globaalse tajustiiliga inimesed näevad asju tervikuna. Neil on raske keskenduda erinevatele osadele. • Väljast sõltumatud - ehk analüütilise tajustiiliga inimesed tajuvad terviku osi ja suudavad neid analüüsida. Enamike inimeste stiil jääb kahe äärmuse vahele. 5) Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele.
suu avamist ja huulte prunditamist Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Sotsiaalne vastasmõju sh sotsiaalse kinnituse otsimine ehk juhised tundmatus olukorras reageerimiseks (Campos et al., 2000) Lahutusoleku rahutus Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Harry Harlow (1905-1981) Kiindumuse aluseks on psühholoogiline turvatunne Katse: kaks asendusema John Bowlby seotusteooria Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) o Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele
Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras! Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust. Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut.
ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 - 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) • K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. • Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel – mõttekeskus USA-sse. • Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum. • Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli … 20 sajandi II pool I • Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi!
suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla lapsevanemate enda varasemate sotsiaalsete kogemuste tagajärg, mis võib kaudselt mõjutada vanemate suhtumist lapsesse (ibid.). 1.2 Lapse emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine R. Maureri järgi hõlmab emotsionaalne vägivald tegevusi või nende puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule või funktsioneerimisele. Emotsionaalne hooletusse jätmine viitab täiskasvanu tegevusetusele lapse eest hoolitsemisel, tema toetamisel ja arendamisel. (Maurer 1998, 6) Emotsionaalne väärkohtlemine on lapse järjekindel halvasti kohtlemine,
o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist. II loeng Psühholoogia uurimismeetodid · Eksperiment tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine. · Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. · Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. · Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda. · (katse läbiviia uurija, eksperimentaator)
Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... Social Psychology Network: In these pages, you'll find more than 17,000 links related to psychology. http://www.socialpsychology.org/ 1. INIMSUHETE AJALUGU Evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid
Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“
ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne
tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib mitteadekvaatselt, ärrituse tähtsust üle- või alahinnates; võib esineda neuroose. Närviprotsesside tasakaal kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Närviprotsesside liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus. Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. 39 Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on
optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib mitteadekvaatselt, ärrituse tähtsust üle- või alahinnates; võib esineda neuroose. Närviprotsesside tasakaal kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Närviprotsesside liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus. Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele.
Psühhoteraapia ühe- või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse
2 või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse
Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs.
4. Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas. 5. Juhtumiuuring (case study): uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Subjektiivsus, ei saa laiendada üldisele populatsioonile. BIOPSÜHHOLOOGIA. Geenid avalduvad, kuid selleks on loodud sobiv keskkond. Tegurid, mis mõjutavad geenide avaldumist võivad olla nii sisemised kui ka välised. Genotüüp – organismi geenide täiskomplekt. Fenotüüp – organismi nähtavad tunnused. Kui mõni psühholoogiline omadus/käitumine oli kasulik ellujäämise ja/või järglaste saamise mõttes siis liigub see edasi ka järgnevatele põlvkondadele. Nt. naeratamine on kaasasündinud oskus, mis annab edasi inimese kavatsusi või hoiakuid. See on ära tõendatud läbi uurimuste, kus on uuritud nii tervena kui ka pimedana sündinud lapsi. Tulemusena saadi teada, et pole vahet kas laps on pime või terve – samal ajal (1.kuuselt) hakkavad lapsed naeratama
3+4. LOENG ri IDent on protsess, see ei käi kähku! Tal on 3 etappi: märkamine (mida märgata, kes kes peaks märkama ja millal?), hindamine (siin tpimub põhitöö ehk see on põhietapp, peab vaatma, mida kes ja kuidas hindab?) ja viimaseks sekkumise kvandamine (ehk mida nende lastega teha siis teisiti, mida ja kuidas ja kuskohas täpsemalt tuleb kohandada; siin on siiski tegu KAVANDAMISEGA, mitte sekkumisega, need on 2 eri asja). Sekkumine võib olla pedagoogiline, meditsiiniline ja psühholoogiline. Märkamine, MIDA? mis see on? : Keegi paneb tähele, et midagi on teistmoodi (selleks peab ka tegelt teada, mis on norm!) (Ei pea veel teadma mis on täpselt teistmood, vaid esialgu tuleb märgata, et midagi on teistmoodi). NT märgatakse erinevat käitumist (see on nt agressiivne), akonktaktsus (nt tunudb, et konktakt ei ole päris tavapärane, siis see võib viidata teatud erivajadustele), kõne (kõnearengus on ka teatud etapid, kõnest mahajäämus võib ka viidata erivajadustele)
lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut
õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
annaabi.ee 
