Täiskasvanute ootused selle suhtes, mida üks teismeline peaks olema saavutanud, on tänapäeval suuresti samad mis varem, näiteks: - mõnetine materiaalne sõltumatus; - oma isiklikud ammused perekonnavälised suhted; - koht haridussüsteemis või tööelu; - suhe vastassoost partneriga; - ühiskonna reeglitest ja normidest kinnipidamine; - võime tunda õnne selles maailmas, milles nooruk on kujunenud; - eksistentsi seostest ja mõttest arusaamine (Mangs ja Martell 2000). "Intrapsüühiliselt tähendab teismeiga muu hulgas isikliku ja sotsiaalse autonoomia saavutamist, samal ajal kui nooruk integreerub täiskasvanumaailma. Edasi kohaldatakse valitsevaid norme ja hinnanguid enda omadele, neid samal ajal ka mõjutades". "Püüdes täpsustada, mis teismeea psüühikas peab toimuma, saab võimalikuks püüda ka kindlaks määrata, millal saame pidada teismeiga lõppenuks" (Mangs ja Martell 2000).
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus.
.............................8 Seksuaalne areng...........................................................................9 Õppimine..............................................................................................10-11 Kokkuvõte..............................................................................................12 2 Sissejuhatus Referaat käsitleb noorukiiga ja sellega kaasnevaid muutusi. Noorukiiga on periood, mis juhatab sisse täiskasvanuea. Referaadist leiab vastuse küsimusele: millised füüsilised, vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt
(e hakkab pihta koosmõjust). Eelteismeline: Suurenenud rahutus, Ärritus, Kohanemisraskused, Täiskasvanutest sõltuvus väheneb, Vanemate mõju väheneb, Suhted eakaaslastega, Suhted omasoolistega on ülekaalus, Moraalinõuete küsitavaks muutumine (õige/vale). Helsen, Vollenberg, Meeus 2000 uurimus noortest ja vanemlikust hoolitsusest. Leidsid, et vanemlik toetus teismelise ja noorukiea perioodis on seotud ülemineku perioodi emotsionaalsete probleemide kergema ja vähese esinemisega. Seda ennekõike nooremas noorukieas. Madal vanemlik soojus ja toetus on seotud suuremate emotsionaalsete probleemidega. Paljud vanemad arvavad, et teismeline hakkabki iseseisvuma ja protestima, et vaadaku ise. Tegelikult on aga olukord selline, et eakaaslased ei asenda mitte kunagi vanemaid (aga vastupidi ka). Vanemlik soojus ja toetus on ka lapse korrale kutsumine
ka järelvaataja rollis mängu ajal ning assisteerivad otseselt nii, et säilitavad mängu teise lapsega *vimaldavad sotsiaalseid kontakte erinevas ümbruses Ruumiline piiratus – areng suurenemise poole Noorukiiga: Enamikul positiivsed suhted vanematega, nimetavad vanemaid kui eneseusalduse allikaid Noorte taju suhte kohta vanematega – ülehindavad erinevusi enda ja ema/isa vahel ning vanemad alahindavad erinevusi enda ja nooruki vahel Nooruki ja pere vaba aeg on kombinatsioon üheaeselt meeldivusest, lõbususest, usaldusest, konfliktidest, kontrollist, ängist, pingest Põhiline noorukiea ülesanne on identiteedi saavutamine ja autonoomia – pere roll selles: *laps idealiseerib oma vanemaid ja aktsepteerib neid tingimusteta *varajane noorukiiga- vanemate idealiseerimine puruneb – kõrge kriitika vanemate suhtes *hiline noorukiiga- realistlikum taju vanemate suhtes
Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Noorel hakkab kujunema oma identiteet, kus kontaktid samaealiste inimestega mängivad väga suurt rolli. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb
Carl Rogers- inimloomus positiivne, terve ja konstruktiivne. Hinnang humanistlikele teooriatele- puuduvad vastavad teaduslikud tõendid, kuid sellele vaatamata arengupsühholoogias aktiivseks ja tugevnevaks jõuks. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine. Näiteid ajaloost: Watering jagas analoogselt kreeka vana heptomaatide süsteemiga elu 10-ks 7aastaseks faasiks. 0-7 fantaasiaelu aeg 7-14 imaginatsiooni aeg 14-21 puberteet ja noorukiiga 21-28 elu aluste omandamine 28-35 väärtuste verifitserimine ja kinnistumine 35-42 teine puberteet, eesmärkide kujundamine töös 42-49 maniakaal-depressiivne faas 49-56 võitlus oma allakäiguga 56-63 tarkus 63-70 teine noorus Wijngaarden. Eristas 3 suurt perioodi: sise-ja välismaailma tundmaõppimine sise-ja välismaailma aktsepteerimine sise-ja välismaailma mõtestamine Moers. 1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani 2
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3.
Kõigepealt on huvi enda vastu, küsimus kas olen nagu olen kaaslaste poolt aktsepteeritud, hakkavad kujunema esmased suhted. Romantilistele suhetele keskendutakse alles kolmas staadium. Neljandas staadiumis on pühendus välja kujunenud, emotsioone osatakse reguleerida, nii enda, kui partneri baasil. Alguse saab ikkagi sellest, et tahetakse endas selgusele jõuda. Maailma terviseorganisatsioon määratleb noorukieas emasid vanuses 15-19. Nooruki ea rasedust peetakse kõige tähtsamaks noorukiea probleemiks, üldiselt väga suur majanduslik kulu, seotud jätkuva puudulikkusega, leitud, et nooruki raseduse puhul tulevikuperspektiivud probleemised(nii käitumuslikud, kui karjääriga), lisandub ühiskondlik subjektiivne hoiak. Rasedus teismeeas Enamus planeerimata, tihti juhtub, kus vanemad lahutavad, või peres raske haigus, hakkavad otsima väljaspoolt tuge, arvavad, et saavad ise hakkama. Teismeea rasedus puhul, peab küsima, mis toimub peres. Lahutuse ajal mõelda
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
hästi tunda, sest siis saab planeerida efektiivsemat õpetust. Kriisietapid inimese arengus- 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega. Põhiline, mida näeb Võgotski. Hinnang: Lähima arengu tsooni mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides
o Autonoomsed: isikuid, kes suudavad meenutada oma varaseimaid seotussuhetega seotud kogemusi objektiivselt ja avatult, isegi kui need ei ole head. o Kõrvaleheitvad: isikud, kes omistavad seotussuhetele vähest tähtsust, või mõju o Takerdunud: isikud, kellel on kinnisidee oma vanematest sõltumise kohta ja soovivad jätkuvalt aktiivselt nende heakskiitu. o Lahendamata: isikud, kes on kogenud traumat või seotussuhete isiku surma ning, kes ei ole sellega leppinud või läbinud korralikult leina protsessi. · BOWBLY EMAST LAHUSOLEKU HÜPOTEES Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendajaga, ehk isikuga, kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimset ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut
Identifitseeritakse end sama sugupoole vanemaga. Saadakse üha teadlikumaks ka vastassugupoole soorollist. Omaks võetakse soostereotüüp. Põhiline seksuaalkasvatus kodus. Ole proaktiivne! Kui laps pole seksuaalsusega seotud küsimusi esitanud enne kooliiga, siis küsi ise. Ära muretse, kui oled närvis! Seksuaalsus on loomulik osa elust! Vasta küsimustele, kui laps neid küsib! - Noorukiiga sugulise küpsuse alguses keerlevad noorte mõtted seksuaalsuse ümber. See väljendub ka kõnepruugis. Kehalise küpsusega seonduvalt ei saa öelda, et kohe ollakse huvitatud ka seksuaalvahekorrast. Kõigepealt huviorbiidis suguline küpsemine, mis toimub suguelunditega jne. Siis, milline on romantilise armastusega seonduv vastassugupoolega üldse. Ja alles hiljem tekib huvi konkreetse inimese vastu. Alles pärast sugulist küpsemist on noor
Tähtis eduelamus, edu märkamine! Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. Identiteet või rollisegadus Noorukiiga Segadus kes ma olen , miks ma olemas olen ? jne Oluline kellega end samastan. Füüsilised muutused kehas. Distantseerumine vanematest, suhestumine eakaaslastega. Toimub üleminek lapsest täiskasvanuks. Rolli ähmasus ja identiteedi küsimused. Esmased enesemääratlused (kes ma olen? Kellega võrreldes?), mis on omased täiskasvanule. Otsitakse enese olemust läbi füüsiliste muutuste. "Mina" areneb seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma
Probleemid on nii, et kogu elu püsivad neid on läänekultuuris umbes 4-6%. Tõsised püsivad arengumudeli alla. 1. kulg tõsised probleemid, mis süvenevad, kui abi ei saa. Vanemate ebaefektiivne kasvatus praktikakäitumisprobleemid lapsel(madal enesehinnang)) tõrjutus klassikaaslaste hulgas või akadeemiline ebaedu(depressioon) lülitatus deviantsesse gruppi kuritegelik käitumine Lapseiga varane noorukiiga hiline noorukiiga (kaaslastega seotud) Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 2. kulg vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega seonduvaid ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80% suitsetamine, vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta
4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks 6. intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu Elukaaslase leidmine ja romantiliste suhete praktiseerimine; tuleks saavutada
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Tegemist on ühe käitumisprobleemiga. Arengupsühholoogiliselt avaldub lapseeas, kui lõhutakse asju. See käitumine on tahtlik. Materiaalseid asju lõhutakse tahtlikult. Murdeeas avaldub destruktiivne käitumine sõprussuhete lõhkumisega ja vanemas eas avaldub see näiteks suhete lõhkumisega ehk kokkuvõtvalt öeldes lõhutakse suhteid inimestega. Delinquent behavior - delinkventne ehk kuritegelik käitumine. Tegu on seadusevastase käitumisega. Õigusrikkumise terminit kasutatakse noorukiea kuritegude märgistamiseks. Distruptive behavior - distruktiivne ehk häiriv käitumine, mis on üheks probleemide liigiks. Kas õpetaja häirib last või vastupidi. Näiteks, kui laps ütleb jutule midagi vahele, siis see on häiriv käitumine, mis on iseloomult tahtlik ning kuulub antisotsiaalse käitumise alla. 2 Psühhiaater peab distruktiivse käitumise all silmas kolmediagnoosiga lapsi
üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes
tema koostöö teistega, reageeringud takistustele jms. võivad olla tingitud lapse sünnieelsest kogemusest või, teiste sõnadega, prenataalsest emotsionaalsest õppest. (Emerson, W. 1996). Traumaatiline sünnitus määrab paljuski iseloomu ja eluviisi. Teisiti öeldes, inimese sünni ajal kujunevad tunded, mis hiljem alateadvuse tasandil juhivad teda (Ray and Mandel). Ilmnes, et paljudel inimestel distress ja sünnitrauma jäävad allasurutuks ega avaldu enne noorukiea lõppu, täiskasvanu ea algust või isegi täiskasvanu ea keskpaika. Nad võivad ilmneda haiguse, suure psühholoogilise surutise ajal või stressisituatsioonis. Avastus, et meie põhilised, esmased tervisehäired saavad alguse embrüonaalses staadiumis, tähendab: selleks, et inimene võiks täielikult avada oma potentsiaali ja olla maksimaalselt efektiivne, peab teraapia toimuma tagasiulatuvalt samale algtasandile (embrüonaaltasandile). (Hanter, A., Uord, S.). (teadvuse olemasolu lootel)
Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi nõudvates valdkondades viib siis usinuseni või alaväärsuseni. Tahavad palju võistelda ja ennast proovile panna. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. aste - noorukiiga (12-20a). Identiteet või rollisegadus. Tekib üleminek lapsest täiskasvanuks. Sellest tulenevalt rolli ähmasus, identiteedi küsimused. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanule. "Mina" areneb jälle siin läbi tundliku arengufaasi, seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
- Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired Dementsus - Sündroom mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg - Põhjuseks on peaajuhaigus või kahjustus nt peaajutrauma II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED Pooled vaimsetest häiretest 14. eluaastaks kulmineerunud 15-19 aastaste seas suitsiid väga levinud Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad Tekitajad - Individuaalsed omadused - Sotsiaalne olukord - Keskkonnafaktorid Perede toimetuleku võimalikud riskid - Sotsiaalmajanduslik olukord - Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria
"kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis eelneva nelja staadiumi lahenduste konsolideerumine ühtseks enesetunnetuseks lntiimsus vs eraldatus Varane täiskasvanuiga peamine sotsiaalne kontakt intiimses suhtes vastassugupoole esindajaga täiskasvanu rolliga seotud kohustuste aktsepteerimine, sealhulgas enda sidumine teise inimesega
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
toimub. Alates neljandast eluaastast suudavad lapsed kasutada sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Asjad, mis saavad positiivse kinnistuse on alati tugevama mingi asja. Kiinitusmudel tagab positiivse käitumise. Skinner. Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Noorukiiga, murdeiga Biopsühhosotsiaalne mudel sellisena peaks noorukiea ps olema kirjeldatud. Toimub bioloogilisel ja psühholoogilisel tasandil 3-aastase kordus ehk hüppeline kasv. See on tingitud hormoonidest. Kui 11-12-aastasel on märgatavad sekundaarsed sootunnused (kehalised muutused, häälemurre jne). 9-aastaselt on hormoonid juba toodetud/olemas. Rasva- ja ka soorakke toodab hüpotaalamus ainult öösel. Kui ei magata korralikult, ei läbita puberteeti normaalselt. Lisaks
Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired Mis on norm? · subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/- SD · kliiniline norm - eksperthinnangud Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist. Arenguhäired kui tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire,puue) nooremale eale iseloomulik käitumine
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud . vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. kuritegevuse alged) VALETAMINE esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) ; teravdatud sotsiaalne taju, viha ; aktiivne kujutlemine (nooremad) .Valetamise tüübid :
Fantaasia toetab ülesaamist kognitiivsetel juhtududel. Suudad näha ennast suurema tervikuna. Märkab ümberringi, millest jõudu saaks juurde. Nt. Lapsed kes murravad puuoksi, keegi ütleb, et ära murra, et puul valus, aga mõni murrab ikkagi ja ütleb, et phäh, ei ole midagi valus. Puul ei ole tundeid. Need animistlikumad, kes arvavad, et puul on tunded. Muinasjutud puhas ainimism nt. 4. Formaalsete operatsioonide periood- noorukiiga kuni täiskasvanuiga . suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Rakendades kõigi potentsiaalsete võimalike kombinatsioonide süsteemi, millele järgneb erinevate võimaluste süstemaatiline testimine. Abstraktne mõtlemine !!!! Rakendades kõigi potensiaalsete võimalike kombinatsiooonide süsteemi, millele järgneb erinevate võimaluste süstemaatiline testimine. Ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
