. 2 2.SUITSIID EESTIS Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga.
tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene, kelle pärast me muretseme, kaalub või pole äkki kaalunud enesetappu (Persaud 2007: 277). Seepärast ongi käesoleva referaadi eesmärk põgusalt tutvustada antud temaatikat ja eelkõige pakkuda välja lahendusi, kuidas saaks suitsiidide arvu noorte hulgas vähendada. Referaat on jaotatud kolmeks peatükiks, mis keskenduvad kolmele põhiküsimusele: miks? kes? kuidas? Lähemalt siis, miks sooritatakse enesetappe, missugune inimene kaldub sooritama enesetappu ja kuidas saaks enesetappe ära hoida. Kõige täpsemalt on lahti kirjutatud just esimene teema, kuna see on just kogu temaatika alus ja ülejäänud tegevuse algatav jõud. Referaadis on kasutatud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi eestikeelseid materjale, Lembit Mehilase materjale ning ka eesti autorite, Airi Värniku, Merike Sisaski ja Peeter Värniku, inglisekeelset raamatut ,,Baltic suicide paradox". 1
Ilma isata kasvanud tüdrukutel on madalam enesehinnang, nad alustavad suguelu nooremalt, rasestuvad, lasevad end partneril kolkida ja jätavad kooli pooleli. Sageli on vastassoost vanem võtmeisik kasvava lapse enesekindluse kujundamisel. Tüdrukutel aitab isa luua arusaama endast kui targast ja huvitavast inimesest ning võib õpetada neile erinevaid oskusi (kalapüük, autosõit jne.). Need poisid, kelle ema naudib nendega koosolemist, tunnevad end tüdrukute seltskonnas vabamalt. Õppimine on teatud tüüpi muutus teadmistes, hoiakutes, väärtustes, protseduurides, käitumisviisides, oskustes ning nende organiseerimise viisides. Teisisõnu on see mõtlemise ja tegutsemise tulemuse salvestamine mälus. Õppimine sõltub näiteks õppija olemasolevatest teadmistest, oskustest, motivatsioonist (Kikas, 2005). Oluline on arvestada, et nii õppimine kui arenemine toimuvad poistel ja tüdrukutel erinevalt.
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
• Esmatasandi meditsiinitöötaja on sageli see, kes suunab depressiooniga patsiendi spetsialiseeritud arstiabi etappi. Kokkuvõtvalt on esmatasandi meditsiinitöötaja alati kättesaadav, asjatund- lik ning kohustatud abi andma. ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired, eriti kui haiguspildis domineerivad impulsiivsus, agressioon ja sagedased meeleolukõikumised); • alkoholism (eriti noorukitel, eriti joomaperioodi järgselt) ja/või uimastite kuritarvitamine noorukite puhul); • skisofreenia; • orgaanilised psüühikahäired; • muud psüühikahäired.
sagedamini mõtlema nende soolise kuuluvuse ja sellega kaasnevate rollide üle. Oma füüsilise ja soolise kuuluvuse parem tundmaõppimine soodustab noorukitel nii nende eneseteadvuse arengut kui ka ajutist ebakindluse suurenemist. Viimane avaldub tavaliselt kahtlustena oma kehaliste omaduste ja võimete vastavuses kujutletavatele ideaalidele. Sooline küpsemine toob sel perioodil kaasa suured muutused suhtlemises vastassugupoolesse. Poisid ja tüdrukud, kes alles hiljuti olid üksteise vastu päris vaenulikud, leiavad korraga, et koos olla on meeldiv ja huvitav. Muutudes füüsiliselt täiskasvanumaks, hakkavad noorkuid üha enam otsima võimalusi täisealiste rollide täitmiseks. See väljendub nii suurema vabaduse ja autonoomia taotluses kui ka muutustes suhtlemisel vastassugupoole esindajatega. Identiteedi moodustumisega seostuv kriis toob peaaegu alati kaasa varem omaks võetud tõekspidamiste ja väärtuste ümberhindamise.
kannatavad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 10., 11,. ja 12. klassi õpilased. Selleks viisin nimetatud klasside õpilaste hulgas läbi küsitluse, mis pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Küsimustikus asetasin pearõhu just enamlevinud foobiate väljaselgitamisele. Rõhk oli asetatud järgmistele aspektidele: · Kui tihti tunnevad õpilased end pinges olevat? · Kui paljud õpilased tunnevat pidevat hirmu, et midagi võiks juhtuda? · Kas õpilasi haarab põhjendamatu ärevus? · Milliste foobiate all kannatavad gümnaasiumiõpilased? Uurimistöö empiiriline materjal on kogutud ja analüüsitud TFG 10.- 12. klassi õpilaste vastuste põhjal. Uurimuse materjal on saadud küsitluse (lisa 1) tulemustest. Küsitlusele vastas 80 õpilast. Töö koosneb kahest osast
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
(Akne armid, 2018) Joonis 2. Akne armide jaotus. (Akne tunnused, 2015) Vistrikud võivad põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Samal ajal kui tekib akne, kujuneb välja noore isiksus ja identiteet. Selles eas on ümbritsevate arvamus väga tähtis. Ollakse äärmiselt tundlik igasuguste kriitiliste märkuste suhtes, eriti kui need puudutavad välimust. Iga halvustav kommentaar võib põhjustada pahameelt ja muret, isegi stressi. Paljud häbenevad oma kahjustatud nahka ja loobuvad sellepärast oma hobidega tegelemisest või üldse teistega suhtlemisest. See tekitab omakorda stressi ja akne võib ägeneda, sest stressi all kannatav inimene ei hoolitse enam oma välimuse eest nagu varem või siis hoolitseb liiga palju ja sellega hoopis ärritab nahka. (Akne mõju..., 2015) 1.6. Nägu on tervise peegeldaja Akne seos organitega on tugev. Igale vistrikulisele näopiirkonnale vastab mingi organ, mille
Kompulsiivset söömishäiret esineb kõige sagedamini. Selle häirega inimesel on raske oma söömist kontrolli all hoida ning õgimishood vahelduvad tal dieedipidamisega. Tavaliselt on niisugused inimesed kergelt ülekaalulised. Ülesöömishoogude ajal kugistavad nad toitu väga palju ja kiiremini kui tavaliselt ega lõpeta enne, kui ennast halvasti tundma hakkavad. Pärast õgimishoogu valdavad neid masendus ja süütunne. Sageli vohmivad nad ka siis, kui kõht pole üldse tühi. Nad tunnevad ohtra söömise pärast häbi ja teevad seda tavaliselt üksinda. Kompulsiivse söömishäirega inimesed peavad tihti dieeti ja kerge ülekaal on neil tekkinud noores eas. Pooled neist on lapsepõlves stressi all kannatanud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus, igavus või masendus. Paljud kompulsiivse söömishäirega inimesed tunnevad end ebakindlalt ja võivad avalikke üritusi vältida. Abi saamiseks peaksid nad pöörduma psühhiaatri või psühholoogi poole.
kõrva-nina-kurgukirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Erineva geneesiga uneaegsed hingamishäired (parasomniad, rahutute jalgade sündroom, epilepsia) uneuuringud. See keskus on spetsialiseerunud uneaegsete hingamishäirete väljaselgitamisele ning ravile. 1.5.3 Pintmann Unehoiukeskused Koosneb kahest asutusest: Villa Pintmann Unehoiukeskus ja Kubija Unehoiukeskus. Pintmann Unehoiukeskused Tallinnas ja Võrus pakuvad abi kõigile, kes tunnevad, et uni pole täisväärtuslik. Patsiente võetakse vastu ka ilma arsti saatekirjata. Unehäirete ravimisel pakutakse nii lääne arstiabimeetodeid kui ka idamaade tuhandeid aastaid vanu ravivõtteid. Võimalik on ühendada unehäirete diagnoosimine ja ravi looduspuhkuse ning lõõgastavate protseduuridega. Arstiabi osutavad unearst, kardioloog, psühhiaater, kopsuarst, kõrva-nina-kurguarst ja taastusarst. Unekvaliteeti uuritakse kõrgetasemeliste seadmetega
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Toitumishäired Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse kaalu hindamiseks kehamassi indeks
Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 4 2. Andeka lapse tunnused Saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagner ja tema meeskond on koostanud andeka lapse omaduste jaotamise kolme liiki: 1) õppimise ja mõtlemise alal; 2) töössesuhtumise ja huvide alal; 3) sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult. Töössesuhtumise ja huvide alal Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on
Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
VIRTUAALNE KIUSAMINE (kiusamiseks kasutatakse arvuteid, internetti, mobiiltelefone jms.) VARA KAHJUSTAMINE (riiete katki rebimine, raamatute või muu isikliku vara lõhkumine, vargused) Sõnad teevad haiget. Narrimine võib kellelegi tõsiselt haiget teha. Kõik kiusamise liigid teevad haiget, ent verbaalset kiusamist, sealhulgas narrimist, esineb kõige sagedamini. Kiusamine teeb haiget kõigile. Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all. Mis ei ole kiusamine Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine. Kiusamine on varjatud, antud hetke ja olukorda ärakasutav alatu ning korduv tegevus, mille aluseks on jõudude ebavõrdsus
need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon, suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine (Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid). Sotsiaalsed ja keskkonnamudelid. Vastupidi psühhopatoloogilisele mudelile peetakse sotsiaalsetes ja
puudutab üle maailmset tarbimist , ühiskonna tekkimisest ja kes on selle (läänekultuuri) sihtgrupp. Need noored, kes on veel majanduslikult vanematest sõltunud. 15. a tagasi selle alases kirjanduses hakati kasutama „tekkiva täiskasvanuea“ terminit 18-25. a kohta. Selletõttu et need sotsioloogilised 3 rolli, nende rollide omandamist lükatakse edasi ja selles vahemikus toimub eksperimenteerimine nende rollidega. Omased kaks tendentsi : 1)alles üsna hiljuti teaduslikust kirjandusest välja toodud : a) Noorukitel on erinevad murdeea elustiilid (osad on vanematest autonoomsed, osad pole jne) (Ülikool- vanemate koju tagasi kuna pole tööd ja ei tea mida teha). Need trendid on erinevad, kas elada vanematega koos või üksi, puudutavad autonoomsust. 2) trend(modern. Ühiskonnas) saada haridus, töö ja saada lapsi. Nüüd on need haridus, töö ja perekond erinevalt. Käib mitmeid teid pidi. Erinevates kommetes nende erinevate mudelite läbimine
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
sagedamini kui noormehed. Selgus, et enamus noormehi tarbib alkoholi üks kord kuus, aga 3% 15-16 aastastest noormeestest pruugib ka Ülenurme Gümnaasiumis alkoholi rohkem kui 10 korda kuus. 18-19 aasta vanuste õpilaste hulgas tarvitatakse alkoholi valdavalt 2-3 korda kuus. Üle poolte 15-16 aastastest noormeestest tarbivad alkoholi sagedamini kui kord kuus, samas kui üle poolte 18-19 aastastest noormeestest tarbivad alkoholi ühe korra kuus. See tulemus on muret tekitav. Uurijates tekitas muret asjaolu, et neiud tarbivad alkoholi sagedamini kui noormehed. Kuna alkohool avaldab kohest mõju kõikidele organitele ja kudedele, on see eriti ohtlik neidudele kui tulevastele emadele (Alkohol ja tervis s.a). 3.3 Alkoholijoobes olnud õpilaste arv Joonis 3. Purjutajate osakaal Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste meeste (n=34), 18.- 19 aastaste meeste (n=24), 15-16 aastaste naiste (n=23) ja 18-19 aastaste naiste (n=25) seas. 15
2008. a osalesid 24 Läänemaa kooli uuringus "Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides". Uuringu aruandest kultuuriministeeriumile selgub, et 92,6% küsitletud koolidest on loonud enda kooli juurde lisaks spordiringe. Kuigi Läänemaa õpetajate arvates on nende maakonnas kehalise kasvatuse tingimused rahuldavad ning riiklik õppekava sobiv, on viimase 5-10 aastaga õpilaste oskused ja kehaline võimekus oluliselt halvenenud. Küsitluses osalenutele teeb muret noormeeste kehaline ettevalmistus kaitseteenistusse minekuks, mitterahuldavaks hindas seda 13% ja rahuldavaks 73% uuringus osalenud läänemaalastest. Kehalisest kasvatusest puudumise põhjuste kohta oli huvipakkuv Läänemaa õpetajate arvamus, mille kohaselt on 65% õpilastel selleks tervislikud põhjused, mida on üle kahe korra rohkem kui Põlva-, Järva- ja Hiiumaal ning üle 20% enam Eesti keskmisest (Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides 2008: 55).
enneaegsest surma põhjustavast riskitegurist (kõrge vererõhk, vere kõrge kolesteroolitase, suur kehamassiindeks, puu- ja köögiviljade mittepiisav tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus ning ülemäärane alkoholi tarbimine) seotud sellega, mida me sööme-joome ja kui palju me liigume (1: 9). Tänapäeval vajavad erilist tähelepanu sõnad ülekaalulisus ning rasvumine. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab hirmuärataval kiirusel terves Euroopas ning ka Eesti ei ole siin erand. Erilist muret tekitab rasvunud laste arvu suurenemine. Sellised elustiilitegurid nagu toitumisharjumused ja füüsiline aktiivsus kujunevad tihti välja lapsepõlves. Seni läbiviidud uuringud tõestavad, et ülekaalulisest lapsest kujuneb suure tõenäosusega sama eluviisi jälgiv nooruk ning seejärel ka samasugune täiskasvanu. Seetõttu on tähtis alustada tervisliku eluviisiga varakult (1: 9). Oluline on meeles pidada, et keskkond, milles me elame, on suuresti rasvumist ja ülekaalulisust soodustav
......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................................................................................ 4 1.2 Liigutuste kogum ................................................................................................................................ 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine ................................................................................................. 5 1.4 Muud liigutuste tõlgendamist mõju
mis inimesi iga päev läbi elu ümbritsevad. Tihti ei osata sellistele teguritele tähelepanu pöörata. Noortel väljendub stress halbades õpitulemustes, aga põhjused võivad olla hoopis sotsiaal- majanduslikus, elukeskkonnaga seotud, probleemid noorte omavahelistes suhetes ja suhtlemisel. Suhtlemise kompetentsus on oluline tegur, mis vähendab stressi, aga mida ka täiskasvanud omavahelistes suhetes ei oska väärtustada. Uurimismeetodiks oli küsitlus. Soovisin Parksepa Keskkooli 5nda, 8nda ja 10nda klassi õpilastelt teada saada, mis on nende arvates stress, millistel asjaoludel on neil tekkinud või võib tekkida stress, kas õppimine valmistab neile probleeme, mis võiks nende arvates koolistressi vähendada ja milliseid eneseabi võtteid kasutavad nemad stressiga toimetulekul. Teema on läbi aegade olnud aktuaalne ja meie kiires maailmas oskused sellega toimetulekuks on hädavajalikud. Töö lõpeb kokkuvõtte ja uurimistöös kasutatud kirjandusega.
Arutage, kuidas mõjutab teist inimest mis tahes alandus ja solvamine. Et vägivald jääb vägivallaks ka siis, kui keegi tehtust teada ei saa. Ja et teise alandamine muudab ka alandajat. · Arutlege lapsega, kuidas vältida küberkiusamist ja aidata neid, keda on kiusatud. Kiusamise tagajärjed (Siimets, 2008): · Enesetapumõtted · Söömishäired · Krooniline haigestumine · Kodust ärajooksmine · Depressioon, mis võib kesta veel täiskasvanueas · Ekstreemne vägivalla kasutamine füüsiline ründamine, tapmine, massimõrvad 7 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis Kui aluseks võtta Karin Naruskovi uurimustöö, mis keskendus Tartu kolme kooliga seotud küberkiusamise kohta, siis saame sealt erinevat infot. Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009).
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine TEISMEIGA Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.TEISMEIGA............................................................................................................................4 2.EELTEISMEIGA.....................................................................................................................5 2.1. Eelteismeline tüdruk........................................................................................................... 5 2.2. Eelteismeline poiss............................................................................................................. 6 3.VARAJANE TEISMEIGA......................................................................................................7
Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele …………………………………………�
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus k
Tavaliselt on tegemist kas: üledoseerimisega (on juhtumeid, kus see on lõppenud surmaga) liiklusõnnetustega (narkouimas isiku poolt sõiduke juhtimine või ise sõiduki ette sattumine) üleloomulike võimete tajumise tõttu tekkinud õnnetusjuhtumitega (nt. kõrgusest surnuks kukkumine, kuna mingi hallutsinatsioone tekitava aine mõjul on tekkinud tunne, et suudetakse lennata). Narkootikumidega seonduv kuritegevus. Uimastitega seonduvast noorsoo kuritegevusest rääkides tekitavad suuremat muret narkomaaniaga seotud probleemid, sest selles valdkonnas meil vastav eelnev kogemus puudub. Väga lühidalt alaealiste õiguserikkumiste olukorda iseloomustades võib konstateerida, et alaealiste kuritegevus muutub järjest vägivaldsemaks ja nooremaks. Alaealised õiguserikkujad narkootikumide tarvitajad (toksikomaanid). Käesoleval ajal võime ütelda, et politseil on olemas ülevaade probleemi olemusest, kuigi see pole täielik. Enne 1994.a
mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
