TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks
inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................
vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest. Kiusajateks võivad osutuda need õpilased kellel ei lähe koolis hästi, õpilased kes üritavad ennast sellega paremana näidata või õpilased kes ise on kokku puutunud vägivallaga kas seda nähes või enda peal tundes. Kiusamine ohver või selle pealt nägija peaks sellest rääkima täiskasvanule keda ta usaldab. Tähtis on, et see isik saaks midagi ette võtta. Ohver peaks vältima kiusajat ja neid olukordi ja kohti kus ta võib kiusajaga kokku puutuda. Hea oleks liikuda ka koos sõpradega, siis on julgem. 4 4.0 Kelle mure on koolivägivald? Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Pedaja on 24.aprillil 2007
haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel tekivad hirmureaktsioonid kojumineku ees. Ta väldib füüsilist kontakti ümbritsevate inimestega, kuid esineb ka kõrgenenud agressiivsust. Väljapääsmatu situatsiooni pärast võib laps ka kodust ära joosta. (Gough 2001, 20-21) 1.4 Lapse seksuaalne väärkohtlemine David Gough väljendab seksuaalset väärkohtlemist kui lapse või noore sundimist või ahvatlemist osalema seksuaalseis toiminguis olenemata sellest, kas laps mõistab ise toimunut või mitte
Sellistel väljasõitudel ilmnevad noorte materjaalsed erinevused taskuraha näol. Sageli noored võrdlevad, kui palju keegi taskuraha kaasa sai. Laste materjaalsed erinevused ilmnevad ka välimuses ja riietuses. Sageli tõrjutakse neid noori kes käivad kehvemini riides. Neid ei võeta grupitöösse ja vahetunnis on nad sageli üksi. Noortekeskuses olen kohanud noori, kelle jalanõud on räbalad ja talvejope varrukad lühikesed. Nooremas eas ei pööra nad ise sellele väga suurt tähelepanu, kuid vanemas eas noorte puhul olen märganud, et nad peidavad oma luitunud jope teiste riiete taha, ning katkised jalanõud lükatakse kaugele pingi alla. Vanemaks saades hakkab laps seostama oma välimust ja sotsiaalseid suhteid teiste lastega. Õppetööd mõjutab sageli õpilase kodune kasvatus või siis selle puudumine. Kui kodus õpetatakse teistsuguseid väärtusi kui koolis, tekitab see probleeme nii õpetajale, lapsele kui ka tervele klassile
Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone lääne kultuurist. Riitused. Kas läänekultuuris on sarnaseid või analoogseid riitusi? (Vana- Roomas- sõjaväkke astumine oli justkui täisealiseks saamine) *Riituste sisu on see et sotsiaalne staatus muutub. Riituste mõte on täiskasvanu staatuse kiire omandamine.
esimesest lahus, kuna varem või hiljem inimene peale õpinguid alustab tööd ja hakkab tegema karjääri. Paljudele oleks vaja seda vähest abigi , mis neid õigele teele suunaks ja vajadusel toetaks. 4 Olen kindel, et varajasel märkamisel ja inimese murega tegeledes on vastulööke ning abitustunnet elus vähem. Noore inimese jaoks on selline abi vägagi vajalik. Kui noorel on koolis varajases eas probleeme ja ajaga need üha enam kasvavad, võib murest õigel ajal rääkimata jätmine oluliselt spetsalistidele tööd raskendada. Selliste nõustamisteenuste näol ennetatakse aga igasuguseid raskusi edasises elus, mis noort võivad ümbritseda, nagu koolist välja langemine, probleemid õppimises, õigusvastased teod jne. Õppenõustamisteenuste roll on tagada, et noorele jääks võimalikult palju uksi tulevikus
4 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt primaarsest toetusringist. Z61.5 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt väljaspool primaarsest toetusringist Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves Füüsiline ja vaimne vägivald Füüsiline vägivald 4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud
kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise!
SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas, alkohol, narkootikumid. Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta, mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire. Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi. Mõnuained tekitavad väga kiiretsi endast sõltuvust ning kui sa nende küüsi oled kord sattunud on neist väga raske lahti öelda.
Kas siis pahanduse tegemisel vitsaga või rihmaga löömine, tutistamine. 1.8 Kiitus Kiitust võib käsitada kui tasu hea teo eest või kui positiivse kinnituse tingimust. Kiitust peaks siiski käsitlema kui esineb soovitud käitumine. Seda tehakse kui see aitab kindlustada häid harjumusi. Kiita saab naeratusega, kiitva sõnaga, julgustava märkusega, puudutusega ja miks mitte ka paremal juhul mõne kingitusega. KOKKUVÕTE Oma töö kokkuvõtteks võib öelda, et laps on enda kodu peegel. Paljugi meie kasvatusmeetoditest sõltub tegelikult sellest, kuidas on meid endid kasvatatud. Kui oleme kasvanud keskonnas, kus ei ole karstatud vita ja pole selleks ka õieti vajadust olnud siis, tavaliselt kasvatavad need inimesed enda järeltulijaid kas vabakasvatusena või siis autoriteedi-põhise kasvatusega. Kui on aga ise kasvanud vitsaga siis tunduvalt arvab selline vanem, et teisiti kuidagi ei saa ja selline käitumine ja lapse karistamine
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Vanemad ja sõbrad on lastel erinevad, televisioon aga kõigi jaoks üks. Seetõttu on ta mõju kergemini tuvastatav. (Veidenbaum, 2003.) 4. TARDUNUD PILGU FENOMEN Telepildi negatiivset mõju lapse füüsilise arengule aitab lahti seletada ,,tardunud pilgu" fenomen. Telepilt sunnib nägemisaistingu ebaloomulikku sundseisundisse, tekitades nö tardunud pilgu. Silmade tardumus kandub üle kehale ning ka vaimule, mille tulemusel surutakse alla aktiivsus, tahe, tunded ja mõte. Laps ei ole mitte mini- täiskasvanu, vaid samastab end jäägitult sellega, mida maailm talle pakub ja vormib end läbi suunatud tegevuste ja nende muljete, mida ta vastu võtab, ning meelemuljed vormivad lapsi vähemalt kuni kümnenda eluaastani. Sel ajal pannakse alus täiskasvanuea võimetele. Nende arenguks, vajab laps oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vaba ja spontaanset mängu. Kuid teleri ette tardunud laps ei saa
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
millessegi tavapärasesse ja see ei põhjusta seltskonnas või sõpruskonnas reeglina väljatõrjumist. Samuti saab uurimistöö ankeetküsitluse andmete põhjal järeldada, et vastanud 14-19-aastased koolinoored on teadlikud kanepi mõjudest, kuid see ei takista neil seda tarbimast. Antud vastuste põhjal leiab autor, et noored peavad kanepitarbimist inimese enda vaba tahte avalduseks ja isiklikuks vastutuseks. 3.3. Kanepi tarbimise põhjused Peamine eesmärk ja tahe noorte kanepisuitsetamisel on soov lõõgastuda. Noorte arvates muudab kanep tarvitaja meeldivaks ja rahulikuks kaaslaseks. Tihti eelistavad noored kanepit alkoholile, sest on veendunud, et viimane muudab agressiivsemaks (Võõbus 2008, 54). Ankeetküsitluses uuriti koolide õpilastelt, mis ajendab neid tarbima kanepit. 14 - 19-aastaste noorete vastustest selgub ja tuuakse välja kaks peamist põhjust: - tekitab hea enesetunde (50%) - sõbrad pakuvad (36%).
· tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad · limiteeritud aeg · limiteeritud arv õpilast kasuta mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid kasuta lähedust kasuta grupitööd pööra tähelepani kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat käitumist märgista käitumine, mitte õpilane anna valikuvõimalus kasuta mina-teadet Mina-teate valem (kehtestav käitumine) 6 · probleemi defineerimine: kui sa räägid vahele, ilma luba küsimata
tunnistavad üksnes oma võimetust uimastite leviku tõkestamises kooliõpilaste hulgas. Uimastid on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka maailmas. Uimastite alla kuuluvad alkoholism, nikotism, narkomaania ja toksikomaania. Autori suguvõsas on olnud alkoholismi ja tubakaga palju probleeme ning nende sõltuvuse mõjul on surnud mitu autori lähedast inimest, seetõttu see fakt saigi võetud uurimustöö teemaks. Ka koolinoortel ei ole teadmisi ja abi kusagilt loota. Noorukid, kes tihti uudishimust või kambavaimust johtuvalt on sattunud narkootilistest ainetest sõltuvusse, ei suuda oma probleemide lahendamiseks leida kompetentset abi ning jäävad enamasti oma muredega üksi. Hirm karistuse ees ei võimalda neil täiskasvanutele oma häda pihtida, anonüümseks abipalumiseks puuduvad aga võimalused. Narkomaania küüsi langenud noored ei ole oma
........ 19 LISAD.................................................................................................................... 21 Lisa 1................................................................................................................. 21 Lisa 2................................................................................................................. 24 2 3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks
imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Lasta õpilsatel rääkida oma murest ning sellele vastavalt kas vähendada koormust või lasta õpilasel puhata paar nädalat. Tuleks aru saada, et elus on palju olulisemaid asju, mille üle stressi tunda. Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel. 36 Ma ei usu, et hetkel on koolides liiga palju õppida või liiga pikad päevad või kõik muu, mille üle tihti kurdetakse. Võib küll juhtuda, et mõned, kellel on rohkem huvisid, loovad endale liiga tiheda iganädalase rutiini. Tuleks ennast paremini tunda, et stressiga paremini toime tulla. Võiks kindlasti olla rohkem
Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". M
................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................................16 2 1. Sissejuhatus Igal lapsel on täielik õigus elule ja tervislikule arengule.
1920 – 1070 hobusevarast. 1921 – 310 hobusevarast. 1922 – 161 hobusevarast. 1923 – 109 hobusevarast 1924 – 115 hobusevarast 1925 – 74 hobusevarast 1926 – 64 hobusevarast 1927 – 62 hobusevarast 1928 – 57 hobusevarast 1929 – 46 hobusevarast 1930 – 21 hobusevarast NB! 1937 – 27 hobusevarast 7. Enesetapmised kui tundlik sotsialsete suhete ja ühiskonnaelu näitaja. Enesetapmine on kui ühiskonna vaimse tervise peegel, ühiskonna väärnähtus, anomaalia, kõrvalekalle nagu kuritegevuski. Suitsiidikõveralt võib lugeda inimkonna vaimse tervise ajalugu. See näitab kuidas inimesed end riigis tunnevad – kui üksikuna, kaitstult või kas saavad abi Enesetapmise põhjusi on erinevaid: mitte kunagi ei tohi inimest kellegi teisega võrrelda (eriti siis kui teine inimene on temast parem), kungi ei või teada kuidas sellele reageeritakse. Osa
Mis on lähisuhtevägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Nt kuulub psüühilise vägivalla alla füüsilise vägivallaga või enesetapuga ähvardamine, ähvardus lapsed ära võtta või nendega "midagi hirmsat ette võtta", sihilik valestimõistmine jms. Üheks psüühilise vägivalla vormiks on nt sihilik hirmutamine mingi tegevusega, nt pöörase kiirusega autot juhtides, relvadega mängides jne. Kui naine räägib kellelegi kõrvalseisjale mingist eelpool nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool hooldus Hok11, Hop11 AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE Referaat Õppejõud: K. Adra Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………. 3 1. MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? ......................... 5 1.1. ATH definitsioon ………………………………………………………. 5 1.2. Ajaloolise käsitlus ………………………………………………………. 5 1.3. Tänapäevane käsitlus ……………………………………………………6 1.4. ATH tüübid …………………………………………………………….. 6 1.5. ATH põhjused ………………………………………………………….. 7 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDED …
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress ...........................
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................
kasvamise rohkuses. Mõtlemata, et see võib kahjustada ühe väikese inimese edaspidist saatust. Võib öelda, et loodus saastub ja hävineb inimese tegevuse tõttu aeglaselt, kuid paistab, et pöördumatult. Metsad hävitatakse, tuuled viivad mulla ja 21 mered reostuvad. See pole veel sugugi kõik ka inimeste maailm saastub, abielud lagunevad, lisandub juurtetus ning sellega koos tulevad ahistus, narkootikumid ja kuritegevus, mis jääb piinama elu lõpuni, juhul kui kuskilt ei ulatata abikätt. Iga inimene on elusolend ja vajab hoolitsust ning armastust. On väga oluline, et sündides oleks meie kõrval hoolitsevad vanemad, eriti ema kellega tekib koheselt ka kiindumissuhe, mis tugevneb imetamisega aina rohkem. Kui esimestel elupäevadel jääb see protsess vajaka võime rääkida kodukahjustuse tekkest. Vahel võib ette tulla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
