Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles
kalduvust teatud omadusi, võimeid, staatust tüdrukutega võrreldes kõrgemalt hinnata, sellega, et kõrgendatud enesehinnangud aitavad poistel kujundada endas neid omadusi, mida nõuab mehelikkuse stereotüüp. Analüüsi käigus ilmnes, et kõigist uuringus osalenud kasvandikest olid rahulolevamad need, kelle kodune atmosfäär oli stabiilsem, suhted vanematega noort enam rahuldavad. Armastatumate, rahulikumate ja edukamate tunnevad end need lastekodulapsed, kes käesoleval momendil omavad lähedast inimest, kellele oma muret kurta, kellega rõõme jagada ning kes kogevad seetõttu lastekodu turvalisemana, kasvatajaid mõistvamatena, toetavamatena, innustavamatena. Samas suunas mõjutavad enesehinnangut ka positiivsed suhted eakaaslastega: mida paremad need on, seda 8 kindlamana tajub noor iseenese väärtust
perekonnast. Sootuks teine olukord on perekondadega, kes lähvad laiali ja ei suhtle üksteisega. See on väga kurb. Mõnedel inimestel polegi muud peale sõprade ning mõnedel pole sõprugi. Sellist elu ma ei kujutaks ette ja see motiveeribki mind veel rohkem perekonda väärtustama. Igal juhul tahaksin ma, et inimesed mu ümber ja ka igal pool mujal hoiaksid neile lähedasi inimesi, eriti perekonda. Eriti sooviksin ma, et kõik lastekodulapsed saaksid ka kunagi õnnelikuks oma perekonnaga. Oma perekonda tuleb armastada nii nagu ta on. Merylin Tihomirova
Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Kodanike ja mittekodanike õiguste erinevused: *põhiõigused e. inimõigused kehtivad kõigile *Eesti kodanike kohustus-õigus on sõjavägi, mittekodanikel pole *tähtsates riigiametites võivad töötada vaid kodanikud *tollis, piirivalves, politseis ainult kodanikud *kodanikul on õigus välismaal olles riigi kaitsele *kodanik võib alati riiki tagasi pöörduda
panus just haridusega seotud valdkondades. Tema poolt asutatud heategevusfondi Dharma tegevus hõlmab aga kogu Eestit. Selle fondi eesmärgiks on aidata hättajäänud lapsi. Tema tegevusviis võiks olla eeskujuks nii ettevõtjatele kui ka teistele, kes hoolivad kaasinimestest ja kellele on tähtis meie rahva ja riigi tulevik. Dharma poolt kogutud toetuse sihtrühmadeks on kuus erinevat gruppi: lasterikkad pered, majanduslikes raskustes lastega pered, erivajadustega lapsed, lastekodulapsed, projekt ,,Aitame alustada elu" ja maakoolide lapsed. Abi osutatakse peamiselt kahel viisil: esiteks materiaalne abi, mis jõuab võimalikult otse abivajajani; teiseks koolitused, mis aitavad kaasa toimetulekuoskuste arengule. Minugi jaoks on kõik need valdkonnad, mis seotud hättajäänud lastega, hästi südamelähedane. Olen mõelnud, et kunagi tööle asudes ja sissetulekut juba omades, sooviksin kindlasti ka abivajajaid aidata
Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad. Kes peavad 1. eluaasta veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päristassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass.
Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad, kes peavad 1. eluaastal veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päris tassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane
1,5. eluaasta) 2. iseseisvushäbi (1,5.3. eluaasta) 3. initsiatiivsüü (3.6. eluaasta) 4. töökusalaväärsus (varane puberteet: 6.12. eluaasta) 5. identiteetidentiteedi segadus (noorukiiga: 12.18. eluaasta) 6. intiimsusisolatsioon (varane täisiga 18.24. eluaasta) 7. loovusstagnatsioon (keskiga: 25.50. eluaasta) 8. terviklikkusmeeleheide (vanadus: 50. eluaasta) Sotsialiseerumisprobleemid · isolatsioonis elanud lapsed · lastekodulapsed · keelt mitteoskavad inimesed 10 KOKKUVÕTE Iga laps, kes maailma sünnib, saab kaasa "oma kaasavara", milleks on · ARENGUEELDUSED esivanematelt · UURIMISE JA AVASTAMISE TUNG; · Arengu SOODUSAEGADE RIDA, mis on omavahel kindlal viisil seotud. Need on asjad, mida kasvatajad muuta ei saa. Iga laps on eriline, ainukordne. Samas sünnib laps KASVUKESKKONDA · Mis võib olla arenguks soodne
4. Ebakindel desorganiseeritud seotus (ei ole päris normaalne) * Laps on emaga uuesti kohtudes segaduses * Võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi (ea tagumine vastu põrandat ,,Katsumus" -Kristof) * Väga väike osa katses osalenud lastest 6 Ka võimalik, et lastel ei ole ühtegi lähedussuhet - selle näiteks olid Rumeenia lastekodulapsed Seotuse tüübi olulisus: On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme-poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Ikka veel vaidlustemaatika. Kui kiindumussuhe puudub võivad muuhulgas ilmneda mänguliste oskuste puudus, autoagressiivsus (isolatsioonis)
"Oi, oi, oi mis juhtus?" (Lund 1967) "Mahajätjad" (Tallinn 2013) Tunnustus *Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) *Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) *Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983) *Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) *Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) *Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001) 7 Kuues sõrm Kokkuvõte Lugu algas Pärdist, kes otsis oma õde Kerlit. Nad olid mõlemad lastekodulapsed. Pärt ja tema õde Kerli olid lapsendatud perekonda, kus neist tegelikult ei hoolitud. Taheti nende pealt saada ainult lastetoetust. Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast
mida tahad teha, hoida oma asju, mida teised ei või ära viia ega umber paigutada. Ometi ei või ka kodus keegi teha midagi sellist, millega ta kahjustaks perekonna teiste liikmete samasugust õigust tunda end oma kodus hästi (Vooglaid 1999). Lastekodu on orbude ja vanemliku hoolitsuseta jäänud laste asenduskoduks loodud hoolekandeasutus, mille töö eesmärgiks on kasvatada eluga toimetulev ja ühiskonnale vajalik kodanik (Gaikov, Kovalev, Kurbatov 1998). Lastekodulapsed elavad rühmadena ehk peredena. Ühes peres elab koos 8-10 eri vanuses poissi ja/või tüdrukut (arvestades laste vanust, tervislikku seisundit, omavahelist sobivust jne). Õed-vennad elavad ühes peres, va juhul kui see on vastuolus laste huvidega. Pere tööd juhib vanemkasvataja. Pere planeerib oma tegevust ise. Pere tegevusplaane arutatakse koos peres elavate lastega. Vastavalt võimalusele elab pere eraldi majas või
ruumilistes oskustes? • Ka immuunsüsteemi haigused, mida meestel ja eriti andekatel meestel, rohkem. • Teooriat testitud ka loomadel. • Lugemisoskuseta patsiendil anomaaliad rohkem vasakus poolkeras, aga ka taalamuses • Kõrged meessuguhormoonide tasemedprenataalselt → autism (Baron-Cohen et al 2014) Keskkondlik deprivatsioon • Peamine õpiraskuste põhjus. • Võivad olla pikaajalised mõjud nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. • Lastekodulapsed: füüsiline hool OK, sotsiaalne stimulatsioon ebapiisav – jäävad nii füüsil kui vaimses arengus eakaaslastest maha. • Nt. Rumeenia ca 1970 – sünnikontrollile keeld – massiliselt lapsi lapsekodudesse. Adopteeritud lapsed tegid kiiresti kasvus ja arengus järgi, kuid paljudel ikka õpiraskused ning psühhosotsiaalsed probleemid. Kui adopteeriti enne 6ndat elukuud, siis parem. • Kahjuks palju väärkoheldud lapsi bioloogilistes peredes… Sekkumised töötavad paremini enne 3.
Ärevalt on seotud umbes 1/3 lastest. Ebakindel desorganiseeritud seotus. Haruldane. Võib aga ei pruugi olla näitajaks, kas lapse arengus või kodus on midagi pahasti. Laps reageerib ema tagasitulemisele täiesti kohatult, nt kangestub, segaduses, stereotüüpilised liigutused rütmilised liigutused. Väga väike osa katses osalenud lastest. Nendel lastel kellel ei ole võimalik väikelaste eas turvalist seotust kohata ei arene ükski seotustüüp välja. Rumeenia lastekodulapsed ainult esmane hooldus, toit, mähkme vahetamine. Ei ilmne ühtegi seotustüüpi sel juhul. Seotuse tüübi olulisus: On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme-poole-aastaselt lasteaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud. Seotuse tüüp on ka oluline, et saaksime ära tunda need lapsed, kes abi vajavad; teiseks, et lasteaias teada, millised lapsed vajavad rohkem täiskasvanu poolset tuge, et olukorraga kohanenda. Need, kes
vatest koolidest. Laagrid asotsiaalsetest peredest ja õpiraskus- Laagri suhtluskeel oli eesti keel ja eesti keele õpe tega lastele toimus läbi huvitavate tegevuste. Nendes laagrivahetustes osalesid lapsed Ristiku Laagreid külastas Argo Bachfeldt, kes õpetas las- põhikoolist, kaasatud olid ka lastekodulapsed Tallinna tele seiklusmänge, samuti kunstiõpetaja, kelle Lastekodust (seega lapsed, kellel on suur oht täna- juhendamisel valmisid huvitavad käsitööd. vale sattuda). Palju toimus nendes laagrivahetustes 19 Noortelaagrite sisuline tegevus vestlusi ja ühisringe, kus põhilisteks teemadeks Kontaktandmed: olid narkomaania, alkohol ja perevägivald. Laagri Tallinna NNKÜ-NMKÜ
annaabi.ee 
