Laboris sees olid Eero ja amfetamiin. Tuli tuletõrje, sest leeke ei õnnestunud neil kustutada. Marius ja Karina põgenesid autoga. Eero oli keemiainsener, kes narkotsi valmistas. Ta lubas end juba enne õhku lasta. Karina palus Kääbusele tagasi sõita ja Marius taipas, et ta oli leidnud raha. Ta nõudis, et see pooleks jagataks. Marius ütles, et nad on ääremaal, ja võttis talt jõuga raamatu ära. Kord oli Marius Karina selllest raamatust juba ära päästnud. Poemees on kurat. Kuues sõrm on kuraditel. Ta tahtis müüa seda verehinna eest, sest Karinal oli tookord käsi kukkumisest verine. Käsiraamat õpetab, et armastust ei ole olemas. See raamat teeb inimese sõltlaseks ja hävitab lõpuks. Marius oli jõudnud viimase peatükini. Siis tuleb katuselt spiidi mõjul alla lennata ja tuul tiibadesse saada. Esimene kord ta kukkus ja murdis jalad, nüüd tahtis uuesti proovida. Ta tahtis treenida. Ilma kuradi käsiraamatuta poleks Karina Aapu maha jätnud. Kui
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses üht head kohvikut. Ta oli juba kohviku nurgal , aga siis ta
Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte...................................................................................................................
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Kõik kommentaarid