teiste tulevik 3. Turunduskommunikatsiooni strateegia Kooli turundamine toimub palju messide kaudu, kuna seal on koos palju muude koolide õpilasi ning ka inimesi, kes alustavad alles õpinguid ning on ideaalne võimalus leida endale uusi õpilasi. Veel räägib EHTE kooli juhataja Toomas Undusk, et koolis ei koolitata juhte,vaid alustatakse madalamalt mis sugugi ei välista et nende vilistlastest ei võiks kord tippjuhti saada. Kuna peamiseks sihtgrupiks on noored siis peab turundus toimuma noortele meelepärases keskkonnas, nagu näiteks facebook, kus noored veedavad enamus aja oma päevast ning saavad palju info sealt samast ka juba kätte. 4. Sihtgrupp EHTE sihtgrupiks on noored, kes on alustamas karjääriteed ning soovivad omandada vajaliku eriala suundumaks edasi juba tööle. Ka on sihtgrupiks veel põhikooli lõpetanud
Kutsevalik millega arvestada? 8. klassi klassijuhatajatund Olles 8. klassi õpilane, on sul just õige aeg hakata mõtlema selle peale, mida teed pärast 9. klassi lõpetamist. Valikuid on palju: jätkata gümnaasiumis ja astuda ülikooli lõpetada gümnaasium ja valida sobiv kutsekool astuda kohe pärast põhikooli kutsekooli Et saada hea töökoht, on tarvis ennast harida! Kuigi Eestis on tööpuudus, leidub ometi erialasid, kus napib tööjõudu, kuna puudub kvalifitseeritud tööliskond. Tänapäeva ühiskonna märksõnaks on elukestev õpe (pidev enesetäiendus). Ka omandatud erialal töötades tuleb end pidevalt täiendada. Millest lähtuda kutsevalikul? Valitud töö peab meeldima (lähtu oma huvialadest, hobidest jne). Valitud kutse peab olema jõukohane nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse. Kui ei ole võimalust või on mõni muu põhjus gümnaasiumisse mitte minna, mõeldakse palju ka kutsekoolide või keskeriõppeasutuste peale. Sealt võib omandada keskeri haridusee. Seal õpitakse enamasti ära mingi konkreetne amet või elukutse. Peale keskkooli või kutsekooli võib minna ka ülikooli, et saada kõrgharidus. Kõrgharidus on kõrgeim haridus mida Eestis võimalik omandada ja seda haridust hinnatakse väga. Kõrgharidusega inimesel on
MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Mis mind motiveerib õppima? Raamatupidamist oli mul suur soov õppida juba peale põhikooli
koosolemisest, arvutis surfates ja kinos käimisest ning lõpetades laagris olles, töö või sporditegevusega. Vaba aja sisustamise viisi valik saab alguse noore enda huvidest, eelistustest, võimalustest aga ka saadud informatsioonist. Kuna peagi on käes õpilaste aasta pikim puhkuseaeg, siis otsustasin valida teema, mis aitaks leida erinevaid võimalusi, millega on võimalik tegeleda suvevaheajal. Samuti soovisin teada saada, mida koolinoored suve sisustamiseks teevad ja kus käivad. Hüpotees uurimistööl oli et koolinoorte suvi on tihedalt sisustatud ning meeldivate ja taskukohaste ürituste seast on võimalik oma valikud teha. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust, kolmest lisast. Tööl on 18 lehekülge ning tööd illustreerivad kaks tabelit, kus on ära toodud sellel suvel toimuvate tegevusloaga noortelaagrite
,,Mida edasi õppima minna ning kuhu?" Erialade valik on lai ning valikut teha on keeruline. Esile kerkib küsimus, kas jätkata õpinguid koos sõbraga või minna oma rada ning millistesse koolidesse üldse kanditeerida. Olen üsna kindel, et paljud noored valivad sama eriala sõber või selle, mis vanemad neile soovitanud on. Noored, kes ei taha aega raisata, lähevad peale põhikooli kutsekooli. Kutseõppe läbimine annab head teadmised ja oskused, et tööturul hakkama saada ja sobib hästi praktilise loomuga noorele, kes teab, millise erialaga ta oma tulevikku siduda tahab. Enne, kui kuhugi kanditeerida, on abi, kui uurida põhjalikult kõiki erialasid ning mõelda, millisted ametikohad tulevikus kõrgelt hinnatud on. Abiks valikute tegemisel on kindlasti ka Rajaleidaja.ee lehekülg. Sellelt lehelt saab abi nii kutse- ja kõrgkooli mineja kui ka kooli lõpetanud noor, kes soovib oma elu alustada.
kus maailm ei tundu just eriti tore ja rõõmus. Sellisel hetkel on vaja võtta aeg maha. Just see on see, mis minu puhul toimib. Võtta aeg maha ja panna oma sihid paika, mida ma oma elus tahan, mida peab selleks tegema, ning võtma aega iseendale. Selle juures aitavad tihti lähedased, kes mind on toetanud läbi elu. Nendega vestlemine on kui hommikune äratav pesus käimine, see aitab emotsioonid kontrolli alla saada ning uuesti optimistlikuks saada. Tähtis on end vahel maha laadida rääkides lähedastega näiteks oma elukaaslasega või vanematega, jagada nendega oma rõõme ja muresid. Takistused on üldse üks suur ressursside kulutamis allikas, see osa mis sinust sellel ajal välja läheb on suur ja väärtuslik ning sellepärast tuleb ennast peale pingelisi aegu alati maha laadida ja samuti enne nende tekkimist. Selleks ei pruugi alati just vaja minna ka jutuajamist lähedastega, vahel on hea
Esialgu see ei pakkunud mulle väga suurt huvi, aga mida rohkem ma seda õpin seda rohkem see mulle huvi pakub. Võib- olla see pole just see, mida ma tahaksin kogu oma elu teha, aga vähemalt ma saan juurde tarkusi ja elukogemusi. Minu erialas on nii valu kui vaeva, õnne ja rõõmu. Sekretäritööd õppides peab arvestama sellega, et see töö ei kuulu elukutsete hulka, millega tuleksid kõik inimesed ilma pingutamata toime. Et saada heaks sekretäriks, peab hoolega õppima ja vaeva nägema. Nõudmised sekretärile on alati kõrged. Väga palju peab tundma erinevaid arvutiprogramme. Vajalikke arvutiprogramme oskab kasutada tänapäeval suur hulk inimesi, aga sekretäritöös peab oskama neid rakendada oma töös. Samuti on sekretäritöös vajalik kahe või kolme võõrkeele tipptasemel valdamine, kuna sekretär on see, kes suhtleb asutusega seotud isikutega, olgu ta siis kaasmaalane või välismaalane
Kõik kommentaarid