Youth. Identity Young, The Art of Youth Work - analüüs (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing

Pille-Riin Pruus Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing Autorist Kerry Yong on seotud Noorsootööga aastal 1977 kui eraldi Noorsootöötaja ja hiljem Riiklik Noorsootöö Büroos,Riiklik Assotatsioon ja Noorte klubi( nüüd Noorte Klubi UK) ja Riiklik Noorsootöötaja Agent. Nüüd on ta sõltumatu konsultant ja partner Noorsöötöö asjade üksuse De Monforti Ülikooli,Leicester. Kui sa soovid arutada ja esitada vastulauseid selle raamatu asjus või sinu mõtteid tuleviku suunal

Alternatiivpedagoogika

40

docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi

Pedagoogika

240

docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. • Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus. Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1979) Identiteet tuleb kuuluvusgrupist. Our social identity, a part of our identity is derived from the social groups that we belong to and that we do not belong to (defining who we are by who we aren’t). We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups (“us” and “them”) Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out- groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet

Sotsiaalpsühholoogia

90

doc

Nimetu

See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel.

Arengupsühholoogia

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

 Identifitseerumine identification - teise inimese alateadlik imiteerimine.  Regressioon - pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist.  Ülekompenseerimine overcompensation - isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks.  Fantaseerimine - vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine.  Intellektualiseerimine - emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs.  Eitamine -reaalsuse mittetunnustamine. V PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU STAADIUMID:  Oraalne staadium. Id saab naudingut suust ja huulte stimulatsioonist. a) Oraalne- erootiline (0-8kuud). oraalne – passiivne iksiksus. Söömine, suitsetamine, kuulamine. b) Oraalne – sadistlik (9-12kuud). Söömine, küünte närimine, sarkastiline. Üldine: nartisislik, sõltuv.  Anaalne staadium. a) Anaalne – erootiline. 1-2aastat.

Isiksusepsühholoogia

49

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

practical fields commonly engaged by social pedagogues are comprised by theories drawn from other concepts and theoretical frameworks - such as educational psychology and social work. Within the research field and academic subject labelled as social pedagogy, these tendencies easily harbour with a kind of relativism. To link nende tõlkimine together the current teaduskeelde practice and theory of social pedagogy, it is Erinevate essential for the Estonian vanuserühmade ja eelkõige

Sotsioloogia

69

odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus. Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1979) Identiteet tuleb kuuluvusgrupist. Our social identity, a part of our identity is derived from the social groups that we belong to and that we do not belong to (defining who we are by who we aren't). We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups ("us" and "them") Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet

Sotsiaalpsühholoogia

56

doc

Sotsiaalpsühholoogia

Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria ­ mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud ­ tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Tsiviliseeritus = normistatus. Sum: inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Normi internaliseerimine ­ välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi Tsiviliseerumine mõte ­ kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema Tsivilisatsiooni hind ­ paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress. Pinged. Väärtusruum

Sotsiaalpsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)