1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogusest. · Kala · Sült ja pasteet · Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, jne. MAGNEESIUM · 70kg inimese kehas on 19-30g Mg · Kõrvitsa-ja päevalilleseemned, nisukliid,parapähklid ja kakaopulber · Mandlid, india, kreeka, pistaatsia-,pekaanipähklid,kookosehelbed,täistera,kaera,neljaviljahelbed,tatar, nisuidud, hirss, kama, oad · Täisteraküpsised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riis-ja odratooted, makaroinid, aprikoosid, banaanid, õunad, sinepipulber, karri, tomatipasta,lehtköögiviljad. · Merekalad ja vähilised. KAALIUM · 70kg inimese kehas on 130-170g · Leidub kõige rohkem rakkude sisekeskonnas. · Kuivatatud viljad, kaaliumiseemned,pähklid,värsked taimesaadused · Petersell, oliivid, seller, nisuidud, kartul,taised köögiviljad,leib · Kala piimatooted,pärm NAATRIUM
ületarbimisel Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime langus nakkushaiguste suhtes. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Valgurikkad toiduained nisuidud 26,6%; aedoa kaunad 3,4%; roheline hernes 4,2%; kuivatatud aprikoosid 4,2%; taine sealiha 13,9%; suitsusink 14,4%; veiseliha 15,2% kanaliha 18%; forell 20%; tint 27%; lehmapiim 3,3%; kanamunad 11,9%. 10g täisväärtuslikku valku annab: 60g kanaliha; 40g juustu; 300 ml piima;
Mis on foolhape? · Foolhape on B-grupi vitamiin, mis vähendab arengurikete riski - eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Seepärast peaks iga viljastumist planeeriv naine päevas toiduga saama vähemalt 400 µg foolhapet. Raseduse ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate Allikad · Parimad allikad folaatide saamiseks toidust on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted. Kuid tõenäoliselt ei ole maksimaalset toimet võimalik saavutada vaid foolhapperikka dieediga. Erinevad uurimistulemused annavad tunnistust, et arengurikkeid ennetav foolhappe annus on 800 µg, mida on raske saavutada vaid toitumist reguleerides. · Lisaks leidub apteekides veel järgmisi toidulisandeid, mille foolhappe sisaldus on 400 µg. Lisaks on neis erinevaid teisi vitamiine nagu näiteks raud, magneesium, D-,C-,E-
Vitamiin B6 2,1 mg Terved Vitamiin C, Närvisüsteemi Alkohol, kohv, (püridoksiin) täisteratooted, punalibled, pantoteenhape, häired, unetus, rasestumisvastase maks, igemed, niatsiin, masendus, d tabletid, õllepärm, veresooned, magneesium kaalukaotus, suitsetamine nisuidud, keskne roll banaanid aminohapete ainevahetuses Vitamiin B12 3,0 µ g Punaliblede Folaadid, Aneemia, Alkohol, kohv, (tsüaankobalamiin) maks, liha, tootmine, kasv, vitamiinid A, nõrkus, suitsetamine munad, kala närvikude B1, B6, kaalukadu,
füüsiline koormus või mõne aine puudus (magneesiumi, B-vitamiini defitsiit). Stressi toimel suureneb magneesiumi eritumine, väheneb imendumine ja kasvab organismi magneesiumivajadus. Seega on magneesiumi defitsiit stressifaktor. Kui on teada mõne organismile olulise aine, nt magneesiumi puudus, siis tuleks selle tase organismis taastada kui võimalik, siis toidu-joogiga. Magneesiumit sisaldavad kakao, pähklid, täisteraleib, puuviljad (banaan, avokaado), nisuidud jne. Kasutada võib ka magneesiumitablette, soovitatavalt koos B6-vitamiiniga, mis soodustab magneesiumi imendumist.
kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, ❏ petersell jt maitseköögiviljad, ❏ hapukapsas, esineda vere hüübivushäired. ❏ nõges, ❏ Võivad kergesti tekkida sinikad ja ❏ rooskapsas, verejooksud, nt. ninaverejooks ja ❏ spinat, ❏ nisuidud, veritsevad igemed. ❏ lillkapsas, ❏ Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ❏ sojajahu, ning maksakahjustused vähendavad K- ❏ spargelkapsas, vitamiini sünteesi. C-vitamiinid ❏ rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest,
Defitsiit põhjustab hemolüütilist aneemiat, spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheitega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pähklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K- vitamiin (naftokinoonid, antihemorraagiline vitamiin) Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida bakterid valmistavad inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad.
kilpnäärme ületalitlus. Arvatakse, et magneesiumirikas toit avaldab vähivastastes Maades, kus kasutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Magneesiumirikkad on kõrvitsa ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid, kakaopulber, mandlid, India pähklid, kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, kookoshelbed, teraviljatooted (täistera-, kaera- ja neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama). Mõõduka magneesiumisisaldusega taimesaadused on täisteraküpsetised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riisi- ja odratooted, makaronid, aprikoosid, banaanid, õunad, toored lehtköögiviljad. Loomsetes toiduainetes on magneesiumi suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on parem. Magneesiumirikastest loomse päritoluga toiduainetest on soolas vees elavad kalad (Tuunikala, lõhe, makrell) ja vähilaadsed (homaar, krevetid), piima- ja lihatooted. Söödud magneesiumist
· defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium · defitsiidi põhjused: ühekülgne toitumine · allikad: kõrvitsaseemned, nisukliid, kakaopulber, lahustuv kohv, päevalilleseemned, mooniseemned, nisuidud Fosfor · makroelement · tähtsus: luustik, rakumembraan (fosfolipiidid), hambad, ATP koostises, nukleiinhapetes · rohkem taimses toidus · allikad: riisikliid, kaerakliid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, nisuidud, sojaoad, seesamiseemned Raud · mikroelement · inimese organismis esineb raud vaid seotud kujul; veres · tähtsus: vereloome, ensüümide koostises, vastupanu stressile ja haigustele, väsimuse vähendamine, normaalne nahavärvus
B1-vitamiini normid: Naised: 1,0-1,2 mg päevas Mehed 1,3-1,6 mg päevas Ohutu B1-vitamiini päevane üldkogus täiskas vanule: 50-75 mg (toit pluss mujalt saadu) Soovituslik päevane tarbimiskogus 1,1–1,4 mg sisaldub keskmiselt: 50 g päevalilleseemnetes, 250 g küpsetatud seafilees, 130 g pähklites, 600 g keedetud täisteramakaronides, 900 g keedetud täistertariisis, 2,54 liitris piimas. Parimateks B1-vitamiini allikateks on: seemned, pähklid, nisuidud, pärm, liha, kaerahelbed, tatar, täisterapasta, leib, maapirn, astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, kaunviljad, kama, muna. SÖÖGE MITMEKESISELT!
tabletid Tasakaalustab vere kolesteroolitaset; Vajalik luudele, hammastele ja igemetele; Soodustab paranemist; Antiosüdant, kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu; B1 Energia tootmiseks Avitaminoos, päevalillesee Teised B- Rafineerit aitab vabastada väsimus, mned, rühma ud süsivesikutest energiat; depressioon, nisuidud, vitamiinid, süsivesiku Närvisüsteemis, südame söögiisu langus pärm, vitamiin C tega ja lihaste tööks; seafilee, liialdamin Parandab õppimisvõimet; täisteratooted e, alkohol, Kasvamiseks; , kuivatatud kohv,
HELBED Kaerahelbed 350 35 5 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250 Kartulihelbed 620 60 Riisihelbed 300 30 6 2 Rukkihelbed 310 30 5 250 Nisuhelbed 310 30 5 285 Nelja vilja helbed 310 30 5 285 Nisuidud 300 30 4-5 RIISID Pudruriis 900 90 13 4 110 Pikateraline riis 800 80 12 125 Sõmer riis 900 90 13 4 110 Tume riis 850 85 12 118 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml
(5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. B6-vitamiin - veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme, vuntside hallinemine.
ületarbimistkui alatarbimist,sedanii toiduenergiakui üksikutekeemilisteainetesuhtes. Ka tippsportlastelon leitudmõneaine510-kordsetliigtarbimist,samutivastupidi. Oletagemnüüd,et memanustametäiendavalttoidulisandikujul samaainet,midavale toitumiseganiigi kümnekordseltületarbime.Spordiarstidon regulaarseltspordiga tegelejatelleidnudmassiliseltmagneesiumivaegust,samasei kuulu magneesiumirikkad toiduainedilmseltmeieigapäevasessetoidusedelisse: kakaopulber,sojauba,mandlid, nisuidud,oad.Magneesiumitähtsusorganismison vägasuur,alatessüdametööstja lõpetadeslihaskrampidega,kõik see,mis spordisja liikumisharrastusesoluline. Toidulisanditevajadusemäärabka kehalisepingutuseliik: millist treeningutmeteeme. Vastupidavustreeninguharrastajatelon olulineenergeetika,südamevereringesüsteem, jõualadeljälle lihassüsteem.Teadmapeamesedagi,et tugevtreeningei lõpeveel lõpuvilegavõi finisilindiga,taastumineallesalgab.Taastumisvahenditvalideson taas
Kookoshelbed 450 45 8 3 225 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250-285 Kartulihelbed 620 62 160(250) Riisihelbed 300 30- 6 2 250-335 Rukkihelbed 310 30 5 250 Nisuhelbed 310 30 5 285 Nelja vilja helbed 310 30 5 285 Nisuidud 30 4-5 1 Toiduaine nimetus 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g 6-7 spl g g ml g RIISID Pudruriis 900 90 13 4 110 Pikateraline riis 800 85 12 4 125
HELBED kaerahelbed 350 35 5 kookoshelbed 450 45 8 3 maisihelbed 150 15 3 1 odrahelbed 310 30 5 2 kartulihelbed 620 60 riisihelbed 300 30 6 2 rukkihelbed 310 30 5 nisuhelbed 310 30 5 nelja vilja helbed 310 30 5 nisuidud 300 30 4 -5 KERGITUSAINED küpsetuspulber 90 15 5 sooda 120 18 6 kuivpärm 45 7 2 presspärm 120 20 7 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g RIISID
seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. • Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. Biofunktsioonid • Osaleb verehüübimisel • Osaleb luukoe moodustamisel, parandab liigeste tööd. • Neerude ja platsenta valkudes • Glükoosi ainevahetuse protsessis vajalik Vaegus Liig vere hüübimise higistamine, vahel palavik aeglustumine sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast Verevalumid
Energiabatoonid Spordijoogid valgusisaldusega Ammoniaak kutsub esile väsimuse · Väsimus lihastes ja ajus · Tasakaaluhäired koormuse lõppfaasis · Kestval ja/või intensiivsel koormusel aitavad amoniaagisisaldust langetada Asparagiinhape, glutamiinhape ja arginiin Võtta kindlasti täpses koguses Min 10g lisaks tavatoidule 24t jooksul enne koormust · Aminohapete preparaadid, eri spordijoogid Nisuidud kõrge arginiini sisaldusega · Nisuidud 2,3 grammi 100g kohta · Võistluspäeva hommikul 50g nisuidusid · Lahjendatud lahjas piimas jogurtis puuviljamahlas Nisuidud - igapäevane toidulisand Aminohapped olulised just kestval koormusel · Kestval koormusel aminohapete ja süsivesikute puudumine Nende sisaldus veres ja lihastes järsult langeb · Mida vähem aminohappeid, seda suurem haiguste ja
kartul, leib, seened, kala nahakahjustused, verevaesus, närvivalud C Sidrun, kibuvitsa marjad, (kõik Skorbuut (igemed-hambad- hapu ja värske) surm) D Muna, piim, päevitamine, Rahhiit (luud pehmed) kalamaksaõli E Nisuidud, taimeõli, Potentsi mõjutab roh.köögiviljad K Maks, roh.ja pun.köögiviljad, Vere hüübimine
, munad Vitamiin B6 2,1 mg Terved Vitamiin C, Närvisüsteemi Alkohol, (püridoksiin) täisteratooted punalibled, pantoteenhap häired, unetus, kohv, , maks, igemed, e, niatsiin, masendus, rasestumisv õllepärm, veresooned, magneesium kaalukaotus, astased nisuidud, keskne roll tabletid, banaanid aminohapete suitsetamin ainevahetuses e Vitamiin B12 3,0 µ g Punaliblede Folaadid, Aneemia, Alkohol, (tsüaankobalamiin) maks, liha, tootmine, kasv, vitamiinid A, nõrkus, kohv,
Raud esineb inimorganismis ainult seotud vormis, lahustuva ja mittetoksilisena. Vaba raud on inimorganismile ohtlik, sest see oksüdeerub organismis kohe raskestilahustuvateks kahjulikeks aineteks. Aneemia ja toit: Imendumist soodustavad: Liha koos köögivilja või teraviljaga C vitamiin Loomaliha koos värske salatiga Guljass paprikaga Kaerahelbed värske puuviljaga Täisterahelbed apelsinimahlaga Keedetud muna ja apelsinimahl Nisuidud lehesalatiga Imendumist takistavad: Tee (sisaldab tanniini annab teele aroomi ja maitserikkust) Kaltsiumi preparaadid Piim Fosfaatsoolad Fütaadid teraviljatoodetes Pähklid, herned, oad Tärklist sisaldavad toiduained ( Nt:kartul, teravili, riis) Raua imendumine: RAUA IMENDUMIST SOODUSTAVAD CVITAMIINI RIKKAD TOIDUAINED: · Tsitrusviljad · Paprika ·Porgand
(5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7. Niatsiin---maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. 8. B6-vitamiin---veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üle erutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. 9. Pantoteenhape---köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juust, habeme, vuntside hallinemine 10
täispiim ja -jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi- ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega-3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega-6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates. Kaltsiumi ja fosfori tasakaal 1. * Fosfor koos kaltsiumi ja D-vitamiiniga aitab üles ehitada tugevad luud. * Neerupuudulikkuse süvenedes väheneb neerude võime vabaneda liigsest fosforist ehk
hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. ( http://www.toitumine.ee/k-vitamiin/ ) 9 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, mille ülesanded on: olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks;
valgustundlikkus Alkohol, kohv, suitsetamine, stress, rafineeritud süsivesikutega liialdamine Niatsiin (vitamiin PP) 18 mg -maks, liha õllepärm, täisteratooted, munad Nahk, närvikude, keskne roll ainevahetuses Vitamiinid B1, B2, B6, trüptofaan Naha kahjustumine, nõrkus, mälu nõrgenemine Alkohol, kohv, antibiootikumid Vitamiin B6 (püridoksiin) 2,1 mg -täisteratooted, maks, õllepärm, nisuidud, banaanid Terved punalibled, igemed, veresooned, keskne roll aminohapete ainevahetuses Vitamiin C, pantoteenhape, niatsiin, magneesium Närvisüsteemi häired, unetus, masendus, kaalukaotus, Alkohol, kohv, rasestumisvastased tabletid, suitsetamine Vitamiin B12 (tsüaankobalamiin) 3,0 µ g -maks, liha, munad, kala Punaliblede tootmine, kasv, närvikude Folaadid, vitamiinid A, B1, B6, niatsiin Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi häired
hapukapsas olulist rolli glükoosi fosforüülimises.(suhkru ainevahetus) Kestvad ninaverejooksud nõges K-vitamiini ja põletikumarkerite tase organismis on pöördvõrdelises Verevalumid rooskapsas seoses ning K-vitamiini võtmine langetab põletikumarkerite taset spinat nisuidud keskealistel ja vanematel inimestel. lillkapsas Lisaks eelnevale on kindlaks tehtud, et K-vitamiini tarvitamine rapsiõli vähendab ka haigestumist koronaarhaigustesse ning et meestel on kaer mais tarvitamine vähendanud haigestumist eesnäärme vähki. herned Vitamiin Q ubikinoon Koensüüm Q10 on elektronide transpordiahela komponent. Nimelt Väsimus
Samuti saab neist loote arenguks vajalikke tsinki, seleeni ja magneesiumi. 11. Raud - asendamatu nii loote vereloomeks kui piisavaks gaasivahetuseks raseda tõusnud vajadusi arvestades. Raua allikad: vere toidud, virsik, müsli, pistaatsiapähkel, lagritsakomm, maks, tailiha. 12. Foolhape - lapse närvisüsteemi arengu toetuseks peaks foolhappekapsleid võtma juba rasedust planeerides ja esimesel kolmel raseduskuul. Foolhappe allikad: nisuidud, keedetud uba, maks, porrulauk, värsked maasikad, värsked herned, lehtköögiviljad, värskekapsa-apelsinisalat. Imiku toitumine esimesel poolaastal Eriti kiire kasvamise periood on imikueas (0 - 12 kuud). Esimestel elukuudel võtab laps kaalus juurde 200 g nädalas, hiljem 150 - 100 g nädalas. Niisuguse kiire kasvamise tagamiseks peab laps sööma eakohast energiarikast ja hästi omastatavat toitu. Võrreldes
kalkuniliha, lahja looma- ja sealiha, vasikaliha, tuunikala omas mahlas, krevetid, lahja sink, kala (kõik värske ja külmutatud). · Vältida võiks kalapulki, suitsuvorsti, maksa, maksavorsti, viinereid, sardelle, peekonit, salaamit, kanatiibu. · Tärklisest, teraviljatoodetest ja putrudest on madala glükeemilise indeksiga odrajahu, pruun riis, tatar, oad, läätsed, aedherned, täisteramakaronitooted, täisterariis, nisuidud, kuskus, kaer. · Vältida tuleks aga kiirkaerahelbeid, kõiki hommikusöögihelbeid, kartulit nii keedetud kui ka praetud kujul, valgest jahust makarontooteid. Eriti ebasoovitatav on kartulipuder (glükeemiline indeks 100), valge riis (glükeemiline indeks 103), rääkimata kartuli- krõpsudest, soolapulkadest, kõikidest küpsistest. Üks kanamunasuurune keedetud kartul võrdub 3 spl glükoosiga. Kartulites, riisis ja putrudes sisalduv tärklis imendub verre sama
Paljudes taimsetes valkudes vähe mõnda asendamatut aminohapet - seda saab kompenseerida, kombineerides omavahel taimseid ja loomseid valke. Kui toit on peamiselt taimse päritoluga, tuleb rakendada koefitsienti 1,2.....1,4, et tagada vajalikke aminohappeid. Toiduenergiast on soovitav valkudega katta 10....15%. Liigne valgu kogus toidus on kahjulik, sest koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist. Näiteid valgurikastest toiduainetest: · nisuidud 26,6%; · aedoa kaunad 3,4%; · roheline hernes 4,2%; · kuivatatud aprikoosid 4,2%; · taine sealiha 13,9%; · suitsusink 14,4%; · veiseliha 15,2% · kanaliha 18%; · forell 20%; · tint 27%; · lehmapiim 3,3%; · kanamunad 11,9%. 8. Peatükk. TASAKAALUSTATUD TOITUMINE Toitaineid tasakaalustatakse toiduratsioonis energeetilise ekvivalendi alusel. Valkude, lipiidide ja süsivesikute optimaalne suhe: Valgud : Lipiidid: Süsivesikud
HELBED kaerahelbed 350 35 5 kookoshelbed 450 45 8 3 maisihelbed 150 15 3 1 odrahelbed 310 30 5 2 kartulihelbed 620 60 riisihelbed 300 30 6 2 rukkihelbed 310 30 5 nisuhelbed 310 30 5 nelja vilja helbed 310 30 5 nisuidud 300 30 4 -5 KERGITUSAINED küpsetuspulber 90 15 5 sooda 120 18 6 kuivpärm 45 7 2 presspärm 120 20 7 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g RIISID
Toiduaine da., g Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Nisukliid, köömned 38 Täisterahommikuhelbed 30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud 15 aprikoos Nisuidud, müsli, rukkijahu, 14 rukkihelbed Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, 10 täisterarukkileib Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, 8 kuiv.ploom
sidekoe talitlus; valusad liigesed, paprika, tsitrused immuunsüsteemi haavade aeglane tugevdamine; paranemine. peamine antioksüdant veres B1 Vesilahustuv Süsivesikute Defitsiit häirib Pole Pärm, nisuidud, lõhustamiseks, tugevasti glükoosi ehk seafilee, närvirakkude veresuhkru lõhustumist täisteratooted, talituseks, metaboolse energia kuivatatud herned, virgatsainete saamiseks, samuti kaerahelbed
õppimisvõime parandamiseks. B1-vitamiini puudust soodustab rafineeritud toiduainete kasutamine, seega kasutage täisteratooteid, sest need sisaldavad antud vitamiini tavatoodetest rohkem. Vitamiini pikemaajaline puudujääk põhjustab haigust nimega beri- beri ja toob endaga kaasa kaalulanguse, emotsionaalsed häired, nõrkuse ja valu lihastes. Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B2-vitamiini on vaja: • kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest, • silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks, • terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks, • antikehade moodustumiseks. B2-vitamiini puuduse
selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel. Seoses bioaktiivseid lisandeid sisaldavate kosmeetikavahendite populaarsuse kasvuga esineb üha sagedamini reaktsioone valkudele ning taimse ja loomse päritoluga ekstraktidele. Need komponendid võivad olla iseseisvateks allergeenideks, aga põhjustada ka õietolmu ja toiduallergia korral ristallergiat. TAIMSEID VALKE SISALDAVAD kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi jt. Sageli on allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetussi ning küüne- ja juukselaki valmistamisel. BIOAKTIIVSED EHK LOOMSEID VALKE SISALDAVAD:piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta, fermendid jt.
kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, · annavad toiduenergiat: 1 g rasva = 9,3 kcal,
Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma
(5-8). 4. E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15-19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. 8. B6-vitamiin - veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. 9. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme, vuntside hallinemine. 10. B12-vitamiin - maks, neerud, räimed
K (naftokinoonid) regul verehüübimisfaktorite mood maksas, osaleb oksüdatiivsel fosforüülimisel.*Avitaminoos vit puudusest tekkiv haigus. *Hüpovitaminoos vit väiksem või suurem vaegus. *Hüpervitaminoos tekib mõne vit liigtarvitamisest (eriti rasvaslahustuvaist vitamiinidest). Vitamiini rikkad toiduained: Vit A veise- ja seamaks, munarebu, või, kala; Povitamiin B-karotiin köögivili, spinat, till, petersell; Vit D kalamaksõli, pähklid, kalamaks, porgand, kapsas, nisuidud; Vit B1 teravili, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim ja piimasaadused; Vit B2 kanamunad, juust, piim, maks, kala, pärm; Nitsiin maks, lahja liha, kala, pärm, kuivatatud kaunvili; Vit B6 veisemaks, sea-, veise- ja kanaliha, riis, banaan, munakollane; Pantoteenhape köögivili, õllepärm, maks, piim; Vit B12 maks, neerud, räim, verivorst, seened; Vit C kibuvitsamarjad, mustsõstrad, punanepipar, hapukapsas. Pingelisel
Raud hapnikku lihaskoes läätsed, mooniseemned, kahvatumises, salvestava müoglobiini hematogeen, kamajahu, aneemia. tootmiseks tatar, rosinad, tomat, Suureneb punane vein piimhappe tootmine Immuunsüsteemi ja Nisuidud, nisukliid, naha epidermilise seamaks, normaalseks arenguks. päevalilleseemned, Tsink Organismi arenguks, veisemaks, pärm, Immuunsüsteemi kasvuks ja pähklivõi, juust, näkileib, nõrgenemine, paljunemiseks. Luude mandlid, sealiha, jõuetus normaalseks kasvuks, lambaliha, kalkuniliha,
hurmaa), maguskartul D kaltsiferool kalad, muna (kollane), maks, rikastatud piim ja piimatooted E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin seemned, pähklid, nisuidud, pärm, sealiha, kaerahelbed, täisterapasta, leib, ma astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, kaunviljad, kama, muna B₂ riboflaviin maks, pärm, mandlid, muna, lehtkapsas, juust, spinat, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid-ploomid, räim, avokaado, sealiha, kaunviljad, kalkun, pähklid, seemn
sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Vitamiin B Vitamiin Milleks on hea? Kust saab? Defitsiit B1 (tiamiin) Vajalik valkude, rasvade ja Pärm, kaerahelbed, Nõrkus, isutus, süsivesikute ainevahetuses, linnuliha, täisteratooted, ärrituvus, närvirakkude normaalseks nisuidud, seemned, meeleoluhäired. talitluseks. Edendab piim, muna, oad, Koordinatsiooni ja ajutegevust. Parandab suvikõrvits, seened, mäluhäired, tursed, seedimist. paprika, maks. lihasvalud. B2 Rakuhingamine, normaalne Piim ja piimasaadused, Nõrkus, depressioon,
Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kibuvitsamarjad 11 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Orgaanilised ühendid
Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kibuvitsamarjad 11 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Orgaanilised ühendid Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines:
Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kibuvitsamarjad 11 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Orgaanilised ühendid
igemed, pe, niatsiin, unetus, tased tabletid, täisteratoo- veresooned, magnesium masendus, suitsetamine ted, maks, keskne roll kaalukaotus, õllepärm, aminohapete nisuidud, ainevahetuses banaanid Vitamiin B12 3,0 g Punaliblede Folaadid, Aneemia, Alkohol, kohv, (tsüaankobalamiin) tootmine, kasv, vitamiinid nõrkus, suitsetamine närvikude A, B1, B6, kaalukadu, maks, liha, niatsiin närvisüsteemi
vitamiinpreparaate. Foolhape Foolhappe vajadus eriti raseduse alguskuudel on suurenenud. Piisav folaatide tarbimine juba enne rasestumist tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevale naisele. Raseduse ja laktatsiooni ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate (tavaline täiskasvanu soovitus on 300 µg). Parimad allikad folaatide saamiseks on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted. Foolhape on temperatuuri- ja oksüdatsioonitundlik, suures osas hävib keetmisel ja õhuhapniku toimel. 8 Foolhape vähendab arengurikete riski eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga pool rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400g foolhapet.
alles ning saadav kiudainete kogus on ainult 2 grammi. Greibimahl kiudaineid ei sisalda. Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta, mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas. Kiudainete sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine Kiuda., g Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Nisukliid, köömned 38 Täisterahommikuhelbed 30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6
Hirsitangud 307 10,6 2,9 0,09 0 58,5 0 3,2 0 0 0,26 0,26 0,14 4,6 0,75 0 - 0 1,1 0,4 220 9,5 100 240 16 4,8 Tatar 332 11,1 2 0,07 0 66,2 0 5,8 0 0 0,8 0,39 0,1 7 0,4 0 1,45 0 1,8 0,3 460 18 180 320 9 3,8 Nisuidud 348 25 7 0,48 0 45 0 14 10 0 25,7 1,7 1 9,3 1,82 0 1,2 0 4,2 2,3 1060 41 290 1000 4 8,9 Manna 323 9,3 1,4 0,05 0 67,1 0 3,5 0 0 0,28 0,1 0,1 1,4 0,09 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 1,1
Kaerahelbed 364,6 1525,4 12 12,5 6,5 1,88 0,8 Odrakruubid 335,7 1404,7 14 9,2 3,1 0,56 0,53 Hirsitangud 307,1 1284,9 14 10,6 2,9 0,61 0,48 Tatar 332,2 1390,1 14 11,1 2 0,47 0,42 Nisuidud 348 1456 14 25 7 1,2 1,16 Manna 323,1 1352 15 9,3 1,4 0,15 0,14 Täisteramanna 318 1330,7 15 9,8 1,6 0,19 0,17 Riis 352 1472,8 14 6,6 1 0,22 0,2 Riis, keedetud 122,2 511,2 70 2,2 0,3 0,06 0,06
KROOM, µg 1 2 2 2 5 10 FLUOR, µg 30 60 50 60 170 75 JOOD, µg 10 5 5 5 5 140 SELEEN, µg 14,2 5,2 13,2 14,2 17,2 26 ALUMIINIUM, mg 0,7 1,3 1 0,8 2,4 2,7 Neljaviljahelbed Kaerahelbed Odrakruubid Hirsitangud Tatar Nisuidud Manna Täisteramanna 335,6 364,6 335,7 307,1 332,2 348 323,1 318 1404,2 1525,4 1404,7 1284,9 1390,1 1456 1352 1330,7 13 12 14 14 14 14 15 14 10,2 12,5 9,2 10,6 11,1 25 9,3 9,8
annaabi.ee 
