Tööviljakus ja tööjaotus 1. Tööviljakus on majandustermin, mis näitab, kui palju ühe töötaja kohta tehakse käivet või kaupa ehk luuakse uut väärtust. Mida suurem on tööviljakus, seda parem on see riigi majandusele. Rohketesse ülesannetesse uppunud töölaud, vastukäivad tähtajad ning tööalaste heade tulemuste jaoks motiivi puudumine ei võimalda tööjõul tõhusalt töötada. Tööviljakus on seda madalam, mida vähem on inimesed motiveeritud. Tööviljakuse tõstmiseks on mitmeid erinevaid viise. Personali värbamise käigus tuleb tööandjal valida mitmete töökohale kandideerivate inimeste seast nõutava kvalifikatsiooniga isik. Tööle võetud personalile tuleb õpetada vastavate töökohustuste täitmist. Samuti aitab tööviljakust tõsta ka personalile erinevate kursuste ja loengute pidamine, mille käigus personal arendab oma teadmisi
1. Suhtlemisega seotud rollid on järgmised: neid rolle täites loob juht kontaktid, mille abil ta vahendab informatsiooni ● tseremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisga ja ametlike tähelepanu avaldustega töötajate suhtes ● eestvedaja roll-seisneb alluvate motiveerimises ja vjaduste ühitamistes ● sidepidaja roll hõlmab ühist tegevust teiste juhtidega organisatsioonis ja firmale vajalike inimestega väljaspool organisatsiooni 2. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised ● info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suhefldes, aruandeid jaettekandeid uurides ja mitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades ● info jagaja rollis korraldab teavet ● kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu 3. Otsustamisega seotud rollid:
Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu nonmaterial kasu või siis sotsiaalne kasu. Tuleb tunnistada, et meil on väike häda iseendaks olemaisega. Sissejuhatus juhtimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas teha koostööd? Üks koostöö tegemise põhjus on kindlasti efektiivsuse saavutamine. · Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2 · Inimesed on erinevad ja iga inimimene on millegis hea · Töö inimestega (administratiivne delegeerimine)/ töö ülesandega Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegtusedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel.
Käsitööline teeb tööd ja selle töö tagajärjel sünnib mingi asi, mida üks või teine inimene tarvitab, mida saab müüa ja saadud raha eest toitu, riiet ühe sõnaga , kõike seda, mida elus tarvis läheb endale muretseda. Sihitu jalutaja ja lapse töö ei aita valmistada ühtegi tarbeasja. Kui inimesed oma igapäevases elus aja vaid turnimisega mööda saadaksid, siis ei oleks neil võimalik enesele mingeid vajalikke asju muretseda. Nad ei teeks tootlikku tegevust. Lõpuks nimetame veel tööd, mida ei saa niisama majandusliku töö hulka nimetada nimelt vaimse tööd. Olete te töökojas adra ehk masina valmistanud, siis olete uue asja teinud, mida inimene uue töö tegemiseks tarvitada saab. Olete te vana adra parandanud, siis olete te tarvitamiseks kõlbmatu asja kõlvuliseks teinud. Olete teie koguni sellise asja valmistanud, mida ei ole tarvis ja millel ei ole mingit tähtsust, näiteks mänguasja, aga leidub inimene,
kasvab. Peamine on kõigil mõista, milleks nad koos on ja et nad mitte ei anna endast, vaid saavad ka vastu just seda, mida vajavad. Üht tüüpi meeskond võib väga vabalt aja möödudes ja tulemuste suurenedes kasvada kokku teist tüüpi meeskonnaks, kus on vajalik suurem koostöövalmidus ja pühendumine. Juhul, kui kumbki osapool vaatab konfliktile kui olukorrale, kus talle on antud ainult kaks võimalust kas võita või kaotada , siis on targem lasta neil omavahel võistelda. Kui seoses sellega on tekkinud konfliktsituatsioon, võib üks efektiivsemaid meetodeid selle lahendamiseks olla ka probleemi ignoreerimine mittemidagitegemine, mis annab osapooltele aega, võimaldades neil maha rahuneda ja lahendada konflikt hiljem, kui mõtted on juba selginenud (Thau, Bennett, Mitchell, Marrs, 2009, 79-92). Mõnikord laheneb probleem ka iseenesest või siis kolmandate osapoolte abiga, või lihtsalt
efektiivsuse tõstmiseks. Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule. Uuriti üksikuid töid, täiustati tööriistu. Tööliste ja töötajate vahelist majanduslikku vastuolu püüti lahendada tehniliste lahendustega. Põhitähelepanu oli käsitööl, juhtimist ennast uuriti vähem. Uurimise suunad olid: o töö korraldamine o töö lihtsustamine o töö planeerimine o tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus FREDERICK WINSLOW TAYLOR (18561915) Taylorit nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks" . Ta töö sooritamiseks paremate meetodite leidmisele. Põhiküsimus , millega Taylor töötas, oli , et töölised töötasid liiga aeglaselt ja juhtkond ei tajunud, et ülesannete täitmiseks on paremaid viise. . Taylor otsustas, et hoolika analüüsi ja katsetamisega on võimalik leida iga töö tegemiseks üks efektiivseim viis.
püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja j ... 2. ...firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev.
Tulemuseks täiustatud protsess. Inimene on süsteemi osa, kes reageerib materiaalsetele stiimulitele. Organisatsioon on huvitatud inimese õpetamisest ja arendamisest, et inimene oleks maksimaalselt kasulik organisatsioonile. Mõju juhtimiskorraldusele: Taylor töötas välja töö organiseerimise põhiprintsiibid. 2. Bürokraatia koolkond (rajaja M. Weber) Põhiidee: organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk. Selle tagab: selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab, tulemuste hindamise alusel toimuv edutamissüsteem. Mõju juhtimiskorraldusele: edutamissüsteemi kasutamine. 3. Administratiivne juhtimine (rajaja H.Fayol) Põhiidee: rõhutab juhtimise täiustamise osatähtsust ning efekiivset korraldust nii tööjaotuses kui ka juhtimises endas.(vt. küsimuse nr.4 vastust)
keskmisest ettevõttest. Et aga IKT sektoris genereeritakse 5,3 % müügitulust, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte müügikäive 43,2% [(5,3/3,7 1) * 100] suurem keskmisest ettevõttest. Et tööjõukulud on 6,7% kõigi ettevõtete omadest, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte tööjõukulud keskmise ettevõtte omadest 81,1% [(6,7/3,7-1)*100] võrra suuremad. Tööjõukulud ühe töötaja kohta on IKT sektoris 59,5% [(6,7/4,2-1)*100] kõrgemad kui keskmised tööjõukulud, see tähendab, et keskmine palk on IKT sektoris üle kahe korra kõrgem. Kuigi IKT sektori osakaal Eesti majanduses on suhteliselt väike, moodustavad IKT sektori teadus- ja arenduskulud kogu Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arenduskuludest aastal 2007 44,4% (Jürgenson et al: 10). See tähendab, et IKT sektoris on teadus- ja arendustegevus palju tähtsamal kohal, kui mistahes teises sektoris
Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics, ka cognitive engineering), mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide lahendamisega ja teadmistega ning on suurel määral kognitiivse psühholoogia rakendusala. Käesolevaks ajaks on tekkinud arvukalt firmasid, mille toodang on probleemide lahendused. Suhteliselt uus on ka osalusergonoomika (participatory ergonomics), kus uuringute tulemuste tarbija, näiteks uuritaval tööl töötaja, osaleb ise uuringuis, aidates leida lahendusi. Makroergonoomikat (macroergonomics) loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstus- harus või kogu riigis. Viimasel ajal on tekkinud mitmeid makroergonoomika laboratooriume. On
1. Kas on võimalik midagi parandada? 2. Missugused alluvad on pidevalt kõige rahulolematumad? Miks? 3. Missuguseid hoiakuid peale töörahulolu peaks veel uurima? 4. Missugune mõju on alluvate negatiivsetel hoiakutel? 5. Kuidas saada kõige paremini infot töötajate hoiakutest? 6. Kuidas kasutada neid teadmisi kõige paremini? Töörahulolu tase pole püsiv, vaid see oleneb peale varemkäsitletud motivaatorite ja väliskeskkonna ka muudest teguritest: töötaja vanusest, tasemest ja asutuse suurusest jm. Mida vanem on inimene, seda enam püüab ta rahul olla oma töö ja eluga. Ta on saavutanud oma võimetele ja võimalustele vastava taseme. Vanem inimene vähendab oma ootusi realistlikumale tasemele ja kohandub olukorraga. Ta talub paremini harva toimuvat edutamist ja on peagi silmitsi võimaliku erruminekuga. Sellest tulenevalt on vanemate inimeste töörahulolu suhteliselt kõrgem. Kõrgema tasemega töötajad on samuti oma tööga enam rahul
1.11 Frederick Taylor. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse? Millistes organisatsioonides ja mil viisil võib Taylori põhimõtteid tänapäeval näha? Tänapäevase juhtimise vanaisa, klassikalise teadusliku koolkonna rajaja, ,,Teadusliku juhtimise põhimõtted" autor. Taylor'i seisukohad: 1) tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2) Töötaja oskused ja võimed peavad olema tema tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida. 3) Töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4) töötajaid tuleb innustada töö planeerimisele, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust 5) õigused ja kohustused olgu kõigile selged
" (ibid., s.a, lk 43) Juhtumis näeme, et aktiivne, rõõmsameelne, hea huumorimeelega, aus ja otsekohene raamatupidaja on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks. Juhtkond hindab teda täpsete aruannete ja prognooside pärast, ta saab oma ülesannetega hästi hakkama. Kuid kas talle on antud tagasisidet tema tehtud töö(de) kohta? Kui tihti on Ullale öeldus, et ta on ettevõttele oluline ja väärtuslik töötaja? Juhtumist loeme välja, et Ulla on väärtuslik töötaja, sest tal on kogemused, pikk tööstaaz antud ettevõttes (12 a.) ning ta on hea töötaja. Ullal on plaanis muuta oma senist elukorraldust. Tal on mõttes kolida lastele lähemale ning leida uus töökoht. Kuidas peaks juht Ullat tööalaselt motiveerima, et ta jääks nende ettevõttese edasi ? 3 2 JUHTUMI ANALÜÜS 2.1 Millist Ulla käitumist oleks vaja muuta?
Puuduvad firma sisesed üritused väljaspool tööaega. (R. Harrison'i mudeli järgi on tegemist suhteliselt ülesande keskse organisatsiooniga, kus ei panda erilist rõhku töölisele kui isiksusele.) PEAMISED PROBLEEMID I suur probleem: Motivatsiooni puudus Sellega on kaasnenud suur tööjõu voolavus, pidevad pinged töökollektiivi sees ja vahetuvate uute töötajatega on raske harjuda või ei kohane uus töötaja antud organisatsiooni kollektiivi ja süsteemiga. Töö on üksluine ning päev otsa paigal istuda on väga väsitav, pidevad lisakoolitused võivad mõjuda halvasti, kuna koguaeg talletatakse uut infot ning lisaks võivad olla nad raskesti ülesehitatud või igavad. Puuduvad alternatiivsete tegevuste tegemise võimalus. Võimalik, et ei tunnustata piisavalt andmesisestajate rasket tööd ja inimesed on nördinud, sest
Delegeerimine toob kaasa töötajate oskuste arenemise võimaluse ning parandab sotsiaalset kliimat organisatsioonis. Delegeermine ei tähenda ebameeldivate või raskete ülesannete teiste kaela lükkamist. Kui aga nii tehakse, siis selline käitumine vähendab töötajate ja meeskonna motivatsiooni, usaldust ja juhi autoriteeti. Kui juht delegeerib töötajale mingi ülesande, siis ta ka annab automaatselt sellele töötajale otsustamisõiguse ning nii näitab juht ka usaldust oma töötaja vastu. Juhtidel on võimu ja võimalust teha valikuid ja vabastada töötajaid range kontrolli alt julgustades neid võtma vastu oma ideede, otsuste ja tegevuste eest ja avastades ning vabastades ressursse ja võimeid, mis muidu jääksid tundmatuks nii töötajale kui organisatsioonile. Suurema otsustamisõigusega tööjõud on kõrgema moraaliga, ettevõtlikum, loovam, pühendunum, usaldavam ja osalevam. Suuremate
saavutada tulemusi teiste inimeste abiga ja seista seeläbi kõrgemal aja ja muude vajalike vahendite puudumisest. Seetõttu on oluline teada, mida delegeerida, kellele delegeerida, kuidas delegeerida ja millised on raskused/probleemid delegeerimisel ja teistpidi, mida positiivset toob organisatsioonile ja selle inimestele efektiivne delegeerimine. Delegeerimine laiemas tähenduses on juhtimisprotsessi osa ehk töö vertikaalse jaotamise protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. See, kellele midagi delegeeritakse, on täitja. Delegeerimine annab täitjale võimaluse täiendada oma oskusi, areneda, saada kogemusi ja enesekindlust. Delegeerimine tähendab
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i
2. Igal liigutusel on tagajärg, dünaamika; iga otsus peab olema vaadeldud läbi kahe prisma: kuidas on täna ja mida annab pikas perspektiivis. Inimene on kõige väärtuslikum ressurss organisatsioonis. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. W. Taylor. Keskendus töötajale kuidas temast rohkem tulemust saada. Töötaja tuleb paremini tööle panna
3. konkurentsiedu valik kulu- liidri strateegia- kellel on kõige madalamad kulud diferentseerumisstrateegia-unikaalsus fokuseerimine- sihtgrupp kellele toode on suunatud kesktee strateegia- igast midagi 4. konkurentsiedu hoidmise strateegia patent, litsents, importtollid saavad need kes on konkurentsis edu saavutanud 15. iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seisukohti Klassikaline seisukoht- korraldused ainult ühelt juhilt, töötaja vastutab ainult tema ees. · Palju juhitmistasandeid · Kitsas juhtimisulatus · Tihe kontroll · Juhi igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist · Jõukohane ka suhtelislt madala kvalifikatsiooniga juhile · Rohkem juhte, rohkem kulusid · Suhtlemise ja koordineerimise probleemid 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus e juhtimisulatus? Miks? Efektiivsem on lai juhtimisulatus- väiksemad juhtimiskulud,info liigub paremini
tase ei pruugi olla soodne nende eesmärkide täitmiseks. 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID Rääkides töökorraldusest ettevõtte tasandil, siis on personalitöötajatel koostöös juhtidega paljugi ära teha. Vaadates asjaolusid, millest sõltub töö tootlikkus, algab kõik sellest, kas töötaja üldse oskab oma tööd teha. Personalijuht on suuresti seotud ametikohtade loomisega. Ametikohtade kujundamisest algab ka töökorralduse parendamine. (Tepp, M. 2011) Selle tõttu on personalitöötajatel võimalus palju ära teha. Näiteks ametikohtade loomine peaks põhinema töö analüüsil ning alati on õhus mitmeid küsimusi, millele vastused leida enne uue töökoha loomist. Kõige olulisem küsimus on, et kas loodav ametikoht ikka tasub ennast ära ehk kas ta
5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3.1 Personali värbamine 84 4.4.3.2 Personali valik 85 4.4.4 Personali hindamine 87 4
Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab suurenema tootmise potentsiaal, mida saab tõsta suurendades investeeringuid tootmisse. Küsimusega kuidas toota seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu väiksema alternatiivkuluga Suhtelise eelise mõiste pärineb algselt kaubandusteooriast, kuid seda on viimasel ajal laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus
1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad tootlikkus on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu - muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad - põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus - tehnoloogilised muudatused Tootlikkust on arenda välja usaldusväärne tarnijate võrk; võimalik tõhustada kui vähendada asjatuid operatsioone; luua täpisajastusega laokontroll;
unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrezhiimist.Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jm. Sekundaarsed vajadused on aga inimestel erinevad. Igasugused vajadused mõjutavad üksteist, mistõttu konkreetse töötaja hetkevajadustel on palju erinevaid allikaid. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimesele teadvustunud. See on nagu ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus, näiteks soov töötada pigem üheskoos kui üksinda. Sekundaarsed vajadused mõjutavad meie käitumist. Maslow vajaduste hierarhia teooria Esmajärgulised vajadused:· Füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni) · Turvalisus, mis on kehaline (kaitstus,ohutus) ja majanduslik (töögakindlustatus) Kõrgema astme
tunnetanud erinevaid atmosfääre, mõtlemise ja tegutsemise viise, energiatasemeid, isiksusi ja erinevat individuaalse vabaduse määra. Kõige selle põhjal liigitas Handy organisatsioonikultuuri järgmiselt: · võimukultuur, mille aluseks on juhi võimutäius, tugev kontroll, poliitilisus ja ettevõtlikkus; · rollikultuur, mida iseloomustab klassikaline bürokraatlik struktuur (täpne tööjaotus, protseduurireeglid); rollid on tähtsamad neid täitvatest inimestest; domineerib positsioonivõim, eksperdivõimu talutakse; · eesmärgikultuur: tähelepanu keskmes on lõpuleviidud töö põhimõttel: eesmärk pühendab abinõu; igaüks teab eesmärke, probleeme; tegeldakse strateegiatega, poliitikate 4
motiveeritud treenima meistrivõistluste nimel. Kuid selleks, et harrastusratsutajatele suunatud klasse oleks rohkem, tuleks treeneritel, harrastajatele ja võistluste korraldajatel pead kokku panna. Üks spetsialist täiendab, et: „Harrastajad ise peaksid initsiatiivi näitama-panema kokku initsiatiivgrupi, kes näiteks mingi vastava võistlussarja välja töötaks ja siis selle läbi viimiseks korraldajatega kokku lepiks ning nendega koos asja ära teeks.“ Sellisel juhul oleks tagatud kõigi osapoolte rahulolu korraldusega ning harrastusratsutajad saaksid nii otsustamises, kui korraldamises kaasa rääkida. „Kas te leiate, et harrastajatele võiks igal võistlused eraldi võistlusklass vastavalt tasemele olla?“ „ Kindlasti võiks harrastajatel oma klass olla, sest harrastaja ei ole sama tasemega kui seeniorid või juuniorid.“ Kuigi 8 ratsaspordispetsialisti leidsid, et
Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus.
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid
on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid
- Mida inimene teeb? - Miks ta seda teeb? - Miks eelistab ta üht tegevust teisele? - Millist tasu saab ta oma tegevuse eest? Nagu psühholoogias tervikuna, on siingi põhiküsimuses bioloogiline ja sotsiaalne vahekord vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada
töövahendid, töötajate motiveerimine, toimivate meeskondade kujundamine 3) töö produktiivsuse tõstmine: efektiivsuse suurendamine, oskuste arendamine, väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek. Kuidas oskusi arendada, koolitusi korraldada Motivatsioon ja tööga rahulolu: Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrgele sooritustasemele jõudmiseks peab töötaja tahtma oma tööd teha, ta peab ka selleks võimeline olema ja tal peavad olema vajalikud vahendid. Ainult motivatsioonist ei piisa, suutlikust ka vaja Sooritus: funktsioon (motivatsioon+suutelisus+keskkond). Motivatsiooni käivitajaks on vajadus (mis võib ajas muutuda) Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimete hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile (üks
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2