Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tõsta tööviljakust?
  • Kuidas on omavahel seotud sport ja tööviljakus ning tööjaotus?

Lõik failist

Töö


  • Kuidas tõsta tööviljakust?
    Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulka. Selle tõstmiseks on mitmeid erinevaid viise.
    Tähtis on tööjaotus, et valitud tööd teeks õige õppega inimene. Pakkudes talle veel võimalust juurde õppida tõstab samuti tööviljakust. Mida targem on inimene, seda suurem on tema tööviljakus.
    Suur tähtsus on töötingimustel. Mida paremad on töötingimused, seda rohkem need töötajat rahuldavad ja tänu sellele tõuseb töötaja tööviljakus.
    Ka motiveerides annab tõsta tööviljakust. Üheks suurimaks motiveeringuks on hea palk. Kui töötaja saab väärilist tasu, siis ta teeb oma tööd tahtega ja see tõstab tööjaotust. Teiseks motiveerimise viisiks on preemiate maksmine . Preemia nimel tööline pingutab veidi rohkem. Preemia oleks ka see, kui firma korraldab firmale jõulupeo või suvepäevad.
    Mitte ainult inimesest ei olene tööviljakus. Soetades ja arendades firmas kasutatavaid
  • Nimetu #1 Nimetu #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor veljo Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Tööviljakus, tööjaotus

    Tööviljakus ja tööjaotus 1. Tööviljakus on majandustermin, mis näitab, kui palju ühe töötaja kohta tehakse käivet või kaupa ehk luuakse uut väärtust. Mida suurem on tööviljakus, seda parem on see riigi majandusele. Rohketesse ülesannetesse uppunud töölaud, vastukäivad tähtajad ning tööalaste heade tulemuste jaoks motiivi puudumine ei võimalda tööjõul tõhusalt töötada. Tööviljakus on seda madalam, mida vähem on inimesed motiveeritud. Tööviljakuse tõstmiseks on mitmeid erinevaid viise. Personali värbamise käigus tuleb tööandjal valida mitmete töökohale kandideerivate inimeste seast nõutava kvalifikatsiooniga isik. Tööle võetud personalile tuleb õpetada vastavate töökohustuste täitmist. Samuti aitab tööviljakust tõsta ka personalile erinevate kursuste ja loengute pidamine, mille käigus personal arendab oma teadmisi. Mida intelligentsem on inimene,

    Majandus
    thumbnail
    30
    docx

    Juhtimise alused

    Juhtimise alused vastused Üldist & sissejuhatus & ajalooline ülevaade 1) Mida tähendab Ringelmanni efekt? Võimalik vastus: Ringelmanni efekt tähendab vastutuse hajumist, mida rohkem inimesi ühes grupis töötab, seda tõenäolisemalt loodetakse kellegi teise panusele. Maximilien Ringelmann oli põllumajanduse insener, kes 20. sajandis alguses läbi katsete tuvastas, et mida rohkem inimesi on koos ühte asja ajamas, seda väiksem on iga üksiku liikme panus. Katsed olid lihtsad: ta pani inimesi tõmbama nöörist ja mõõtis siis tõmbamise jõudu. Ning lisas pidevalt “meeskonda” tõmbajaid. Tulemuseks tõdemus, et näiteks kui 8 inimeseline “meeskond” tõmbab nööridest, siis nad kokku tõmbavad sama jõuga, kui teeksid seda 4 eraldi üksikut inimest kokku. (Sirli) 2) Millised on kaudse juhtimise instrumendid? Kaudne juhtimine on läbi all

    Juhtimine
    thumbnail
    30
    docx

    Nimetu

    Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu �

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    30
    doc

    Loengukonspekt 11 klassidele

    Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14

    Majandus
    thumbnail
    12
    doc

    Meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimeerimine

    MEESKONNATÖÖ SÜNERGEETILISE EFEKTI MAKSIMEERIMINE Sissejuhatus Käesolev töö on vaatluse alla võtnud meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimiseerimise. Teemavalik sai selline, kuna kontoris töötades on see pidevalt probleemiks. Töötajad justkui töötaksid hästi, aga juhtkond ei ole ikkagi rahul. Nii saigi teoreetilist tagapõhja kasutades hakatud paberile panema, mida siis ikkagi teha, et tööst saadav kasu oleks võimalikult suur, et töötajad oleksid motiveeritud ja töö tulem efektiivsem ning ka juhtkond loomulikult rahulolevam (päris rahul ei saa nad kunagi olema, selleks nad ongi juhtkond, et pidevat arengut soodustada). Teoreetiline tagapõhi sai võetud EBSCOhost andmebaasist. Omapoolsed mõtted on oma kogemuste baasil pikaajalisest tööst mitmetest erinevatest organisatsioonidest. Võrreldes erinevaid organisatsioone, kus oled töötanud, tekib juba mingi üldistamisoskus, sest paljud aspektid toimivad nii siin kui seal, olenemata sellest, millise k

    Organisatsiooni psühholoogia
    thumbnail
    23
    docx

    Klassikalised, neoklassikalised ja kaasaegsed juhtimisteooria

    Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitööstuses ketru

    Juhtimise alused
    thumbnail
    42
    pdf

    Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus

    Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib

    Majandus
    thumbnail
    40
    docx

    Ehituse juhtimine

    A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg

    Ehituse juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun