Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsevanemtaminetatudtamisel, lastekodu, tubli, vanemaks, käsiraamat, heast, perest, lapsevanemaksmise, olukordi, küsimusi, õnnelikum, vist, meelel, peresaade, kaugõpe, pereelu, peegel, arvamusi, oldi, erandeid, õed, moraal, tublid, imikueas, rikkas, ühesuguste, ühesugused, väärtushinnangud, taustad, juttu, pereisa...................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel ...............................................................
Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest. Umbes pool sajandit tagasi oli isa roll perekonnas kõige tähtsam. Paljusid, kui mitte kõiki asju tehti nii nagu isa seda ütles ja tahtis. Mees oli perekonna pea, kes vastutas pere toimetuleku eest, lahendas erinevaid perekonna probleeme ja küsimusi, vastutas perekonna heaolu eest, oli üks tähtsamatest isikutest peres. Isa oli lastele eeskujuks, keda nad imetlesid ning ta näitas neile teed kodust välja, elukutse juurde ja ühiskonda. Varasem elu ühiskonnas oli selgem ja kindlaks määratum. Elul oli selge suund ja piirjooned. Väärtuste maailm tugines paljuski kodule, usule ja isamaale. (Myllärniemi, J. 2010) Tänapäeval on austus vanemate ja autoriteetide vastu kadunud (Myllärniemi, J. 2010).
.......................................................................................................... 11 Adoptiivpere ............................................................................................................. 11 Lapsendamine............................................................................................................ 12 Asendushooldus......................................................................................................... 13 5. Lastekodu..................................................................................................................... 14 Kasvataja....................................................................................................................16 6. 1.4 Last ümbritsev keskkond....................................................................................... 18 Kultuuri keskkond....................................................................................................
Oluline on, et õpilane saaks korraldustest aru ja oleks võimeline neid jälgima. Õpilasi peaks suunama esialgu neid sõnu mõistma, mis on ka tema kodukeeles üpris sarnased. See aitab neil märgata, et keeled on vahel üpris sarnased. Õpilasi võib panna lugema teksti, mis sisaldab palju rahvusvahelisi sõnu ja lasta tal proovida arvata, millest tekst räägib. Valikküsimused, millele tuleb vastata ,,jah" või ,,ei", samuti võib esitada küsimusi, millele vastamiseks peab õpilane käe tõstma. Kakskeelse õpetuse alguses on väga tähtis vähendada õpilaste kohmetust ja lasta neil jõuda äratundmisele, et see tasub end tõepoolest ära ja võõrkeelne õppimine ei olegi nii raske. Õpilastele tuleb esialgu pakkuda eduelamusi ja äratundmist. Samas on oluline ka mõista, et edu ei ole enesestmõistetav, ka ebaõnnestumine kuulub elu juurde. (Eistert, Fünffinger, Lanbein, Ueberschaar, Szabone Virag, 2010, 15-18.)
Kuueaastane Pia mängib pidevalt kääridega. Kuigi ta oskab neid korralikult käsitleda, lõikab ta endale ühtelugu kätte- nii ägedasti ja kaua, kuni verd jookma hakkab. Kõnelustest perekonnaga selgub, et Piale pööratakse tähelepanu peamiselt siis, kui ta on haige, väga kurb või kui ta on ennast vigastanud- vanemad on väga hõivatud oma tööga j atihti ei märkagi tütre vajadusi ja soove. Mõnikord otsivad lapsed äärmuslikkr olukordi, et iseennast ja oma piire tunnetada ning suhteid luua. Lapsed, kes kogevad ükskõiksust, osavõtmatust ja üksindust, hakkavad kas teadlikult või alateadlikult mängima piiride ja äämuslike olukordadega ning riskivad võimalike ebaõnnestumistega. Ääretute piiririkkumiste taga peitub ka vajadus kindluse ja selguse järele. 2.1 Lapsed tahavad piire Lapsed tahavad, et neile kehtestatakse reeglid ja piirid. Nad vajavad selgust, mida neil oodatakse ja nõutakse; mis on lubatud ja mis mitte
põhjendusteta ja arusaamatuid töökorraldusi. Hoolimata tema isikust kulges siiski lasteaia argipäev heas töökliimas, kuivõrd lasteaia omanik ise väisas maja üksikutel kordadel kuus ning tema teistlaadi juhtimisstiilist ei lasknud keegi end sügavamalt häirida. Hoy ja Forsythi (Hoy & Forsyth, 1986) järgi liigitub selline käitumine „kaasava kliima“ alla, kus juhi käitumine on suletud, samas õpetajate oma aga avatud. Töökliima ei sõltu aga ainult õpetajate omavahelisest heast läbisaamisest ja üksteise toetamisest, hindamisest. Näiteks suletud olekuga omanik, kes jätab oma otsused õpetajatele piisavalt selgitamata, lõhestab oluliselt üldist töökliimat. Nii puudub õpetajatel juhipoolne selge reeglite süsteem ning arusaam, mida ja kuidas nendelt oma töös oodatakse. Kord näiteks püüdis lasteaiaomanik läbi suruda otsust, et laste vähenemise tõttu tuleb vähendada ka töötajate palkasid
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema
juhatust väljaspool soovivad nad ainult juhul, kui see on esitatud lugupidavalt ja siiralt. Aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema. Indigolapsed võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises. Nad lähevad väga kergesti endast välja, kui miski, näiteks vestlus, ei haaku. Nad naudivad spontaansust ning erutuvad väga kergesti ilma põhjuseta. On kolm probleemi, mida on täheldatud indigolaste juures: Nad nõuavad rohkem tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta lihtsalt sellel niisama kulgeda
MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist
võeti kõhe sülle ja talle anti rinda, nii öösel kui päeval. küllaltki ükskõikselt. Oodatud laps, ent ometi mitte "Antiautoritaarne hooletusse jätmine" tunnustatud Kuigi Ralf oli soovitud laps ning pärit nn. heast perekonnast, arenes ka Peagi pärast lapse sündi tundis Ralfi ema ülepingutusest tekkinud sisepingete temal sarnaselt Melanieie välja agressiivne sotsiaalne käitumisviis, seda tõttu beebi vastu vimma. Ta ei saanud enam Elu vastsündi- korralikult oma
tähendust kahekümne viie sajandi jooksul minetanud, vaid ka vabaduspedagoogika esimene laulik Rousseau "laulis sama laulu": on vaja loobuda ühekülgsest mõistuse kultiveerimisest; mõjutada tuleb lapse hingeelu, sest igas inimeses on headuse ja vooruslikkuse alged, mis eraldavad teda loomast. Hea ja kurja tundmise organiks on süüme. Tema otsuste eksimatuse tõestuseks on asjaolu, et kõigi rahvaste juures, vaatamata kommete tohutule erinevusele, esineb sarnane arusaamine õiglusest, heast ja kurjast. Pole olemas ainsatki rahvast, kelle juures sõnapidamist, halastust, heasoovlikkust või suuremeelsust peetaks kuriteoks ning austataks ebaustavat õiglase asemel. Mõistuse harimise ja iseloomu kasvatamise selgepiirilise eristuse leiame ka Jakob Hurdalt (1907), kelle arvates on vaimuvalgusel kaks poolt: /.../ teine pool annab mitmesugust tundmist ja teadmist see on teaduslik haridus, mis mõistuse asi on; teine õpetab saadud tundmisi ja
ülemäära. Nüüd on seega tööaeg, õppimisaeg, uurimisaeg see aeg on looduse poolt meile kätte näidatud. Alguses on lapsed ainult kehaliselt liikuvad, siis saavad nad uudishimulikuks ja see uudishimu on tõukejõud, kui seda äieti juhitakse just selles eas, kuhu me nüüd jõudsime. Vaimu esimeste toimingute juures peavad meeled olema juhtijateks. Juhtige oma kasvandiku tähelepanu looduse nähtustele, siis teete ta varsti teadmishimuliseks. Esitage tema arusaamale vastavaid küsimusi ja laske talendal leida vastus. Tema teadmised peaksid olema tema enese uurimuse tulemus. Ammutage teadmisi maailma kohta maailmast enesest ja teadmisi päikese kohta päikeselt eneselt. Ärge seadke asja asemele selle pilti, kui asja nitamine pole just võimatu. Pole nii tähtis lapsele teadmisi pakkuda, kui äratada temas huvi teaduse vastu ja lasta omandada meetodeid nende õppimiseks, kui huvi on juba küllalal arenenud. See on kindlasti iga hea kasvatuse fundametaalne põhimõte.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Miks on laste mõtlemises suured individuaalsed erinevused? 5.Kuidas mõjutab aju areng kognitiivset arengut? 6.Kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond kognitiivset arengut? MIS ON KAASA SÜNDINUD? Platon vs Locke. Platon inimene sünnib kandes endas kõiki jumalikke ideid, kõige kohta, mis olemas on ja olemas olla saab. Õppimine on tegevus, mis toob implitiivsed omadused välja elustuvad meie sisemised olemasolevad teadmised. Tema järgi on kõik maru targad, lihtsalt ei osata õigeid küsimusi küsida, et neid teadmisi kätte saada. Locke empiitik inimesed sünnivad puhta lehene, talle ei ole kaasa antud midagi, kõik mis omandame 11 tuleneb keskkonnast. Tekib küsimus, et kuidas me siis õpimine kui meile ei ole midagi kaasa antud. Chomsky keele omandamise võime on kaasa sündinud, meil pole küll keele teadmisi, kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika.
See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on tegemist nt lõunastamisega, siis seda saab teha erinevates situatsioonides, erinevas ümbruses. Mis on need, mille alusel otsustada, mis olukord see on, mis selles keskkonnas teha saab. Kas see on kodu, restoran. Mis on need olulised tunnused, mille alusel otsustada. Selleks on vaja uurida. Tavaarenguga lastele see nii keeruline ei ole, suhteliselt kiiresti leiavad vihjed keskkonnast üle. Võõras keskkonnas süstemaatiliselt uurivad ümbrust ja saavad
Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? …. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond
ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab
Reggio Emilia hariduslikus lähenemises on oluline jagatud nägemus lapsest, koostöö ja suhete väärtustamine, aktiivne kuulamine, lastega nõupidamine, vanemate kaasamine ning suhted ja lähedaloleva kogukonnaga. Õueala peetakse oluliseks, et arendada laste erinevaid meeli. Õpikeskkond on õpetaja ja laste loovuse arendaja. Õpetajat nähakse, kui õppijat. Tavaliselt ei järgita õppeprogrammi, vaid lähtutakse laste küsimustest. Lapsed ja täiskasvanud uurivad erinevaid küsimusi koos, õppides teineteiselt ning luues oma arusaamised maailma asjadest koos. (Thornton, Brunton 2007, 14, 69). Reggio Emilias on eesmärk olnud luua õpikeskkondi, kus lapsed saavad väljendada oma potentsiaali; näha end projektide ülesehitajana ning kogu kooli ettevõtmise osalistena; arendada oma võimeid ja huvi; suhelda teistega, teada, et nende privaatsust ja identiteeti hinnatakse. (Rinaldi 2006, 87, 171). 21 2. EMPIIRILINE UURIMUS 2.1
mille puhul viljatu paari munaraku ja sperma ühendamisel saadud embrüo siirdatakse teise naise emakasse, kes lapse sünnitab. Hiljem bioloogilised vanemad adopteerivad selle lapse. Sel puhul pole asendusema, erinevalt loomulikust asendusemadusest, lapsega geneetiliselt seotud. Küsimus, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest, muutus aktuaalseks, kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi vastu, sest seda meetodit vaadati kui loomuliku soojätkamise edasiarendust, lisaks võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad. Alates 1990. aastatest on kunstliku viljastamise tehnoloogiad tugevalt edasi arenenud
ning mees isarolli. Iga laps saab õppida ja kogeda kõige rohkem kodust. Lapsed on koduse olukorra peegliteks ja täpseteks jäljendajateks. Kui noorel on probleemid tuleb suhelda ka vanematega, et sealt vastuseid otsida. Olen veendunud, et paljuski mõjutavad noort perekond ja sõpruskond selle noore ümber, samuti ühe või teise teguri puudumine. Kui kodus on probleeme sõltuvusainetega, võib olla tulevikus probleeme ka sealt perest sirguval noorel, kui puudu jääb armastusest ja hoolivusest on ka noor rohkem endasse tõmbunud ja püüab ise enda elu paika seada. Ehk keskkond meie ümber kujundab meie käitumist. Peredega tuleb teha tihedalt koostööd, vajalik on perenõustamine ja varajane probleemi märkamine. Meil on ka selliseid perekondi, kus ei osata, ega teata kuidas lapsi kasvatada. On vanemaid, kellel puuduvad vajalikud ja elementaarsed teadmised laste
Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota. Kuna neiu ei julgenud isale vastu hakata, paluski ta ema abi, sest teadis, et isa alati tema tahtmist teeb. Nagu õige tütar ikka, oli ka Maie tubli ja töökas ning aitas ja kuulas alati oma vanemaid. ......................17 On ka sõnakas pereema, kes oma rumalavõitu meest ohjas hoiab ja kelle sõna ikka peale jääb. Anne ise ütleb: ,,seni kui tarkust sõimab, seni ma ikka veel saan temast jagu, aga kui ta ise ka targaks hakkab, siis ei ole aru ega otsa enam" (Sõgel 1957: 299). Ta tunneb oma meest läbi ja lõhki ning armastab teda koos oma vigadega. Toetas tütart ja tema
jäämist loobus ema oma tütrest ning nende sidemed katkesid. Ema arvas, et Heidi teeb perekonnale häbi ja soovis, et tütar teeks aborti. Ta ei uskunud, et tütar saaks ilma tema toetuseta hakkama. Halvas läbisaamises olid süüdi mõlemad, kuna kumbki osapool ei üritanudki teist mõista vaid jäid kangekaelselt enda seisukohtadele kindlaks. Kiire elutempo ja muutunud ühiskond on tõepoolest vanemate ja laste vahelist lõhet suurendanud. "Kahjuks on tänapäeval palju selliseid olukordi, mil noored on täiesti tähelepanuta, kuna täiskasvanud on hõivatud oma karjääriga ning ei oska leida piisavalt aega nende jaoks. Selle tõttu pole noored harjunud oma probleeme vanematega arutama ning vanemad ei oska arvatagi, milliste probleemidega nende võsukesed silmitsi seisavad" (Delfi Noortehääl, 2010). Vanemad ei oska oma lastele läheneda, kuigi nad soovivad oma lastele head, võivad nende kasvatusmeetodid hoopis tõrjuvalt mõjuda. Mõistmise asemel loetakse
Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima
2. PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS Riskifaktorid seoses probleemide süvenemisega: Mitmekesisus Varane algus Sagedus Mitmekesine ümbrus + hüperaktiivsus. Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga, probleemid sagedasti, mitmekesises ümbruses ja saavad alguse varajases eas. Arenguliselt on teatud indiviidide puhul tegu käitumismustriga, mis varajases eas ilmuvad, vanemaks saades probleemid muutuvad tõsisemaks, nii ümbrus kui sagedus intensiivistuvad. Probleemid on nii, et kogu elu püsivad neid on läänekultuuris umbes 4-6%. Tõsised püsivad arengumudeli alla. 1. kulg tõsised probleemid, mis süvenevad, kui abi ei saa. Vanemate ebaefektiivne kasvatus praktikakäitumisprobleemid lapsel(madal enesehinnang)) tõrjutus klassikaaslaste hulgas või akadeemiline ebaedu(depressioon) lülitatus deviantsesse gruppi kuritegelik käitumine
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
Anima ja animuse teadvustamine on raske. a. Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. b. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism,
varastavad need, kes tahavad end staatuselt tõsta. Kleptomaaniast saame rääkida alates noorukieast. Anna lapsele võimalus ka endal taskuraha teenida mõne töö eest, see õpetab ka töö tegemist hindama. Õpeta juba varajases eas lapsele seda, et inimene ei saa kõike mida ta tahab. Kasutatakse käske, pole palun vms. Ei kasuta positiivset tagasisidet näiteks siis, kui laps, kes varastas teise lapse raamatu toob selle tagasi. Ei ole palun ja aitäh ja tubli oled, et tagasi tõid. Vargusele järgneb karistus. Tähelepanu tõmbav käitumine 1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada
8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi-
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
rahulolu soole tühjenemine päraku kaudu). *) 3. Faas: 3a 4a = falliline seksuaalsuse faas (avastatakse suguelundkond ja peamine huvi on teoreetiline ehk miks mul on erinev kui õel/vennal). *) 4. Faas: 4a puberteet = latentne seksuaalsuse faas (ükski kehaline piirkond ei domineeri). *) 5. Faas: puberteet+ = genitaalne seksuaalsuse faas (hakkab uuesti toimima genitaal- piirkond). -) Freud väidab, et lapse vanemaks saades läheb enamik faasidest edasi, kuid osa jääb siiski alles. * ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seal on lahti seletatud Freudi nägemus tungide teooriast. Nimelt Freud usub, et inimest juhib kaks põhilist kaasasündinud tungi: seksuaalsuse ehk elutung & agressiivsus ehk surmatung. -) Raamat ilmus 1920. aastal ning enne seda oli just lõppenud esimene Maailmasõda ja sel ajal sõnastab ta ühe mõtte: ,,Inimese elu eesmärgiks on surm." ning selle seletab ta lahti
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
arengu erinevatesse perioodidesse ja igal perioodil on oma kehaosa, mille kaudu naudinguelamust hangitakse. 1) Oraalne seksuaalsuse faas kuni 1,5 aastat , suupiirkond (sõrme imemine), libiido suunatud suupiirkonnale 2) Anaalne seksuaalsuse faas 1,5 3 esluaastat, pärakupiirkond (füüsiline vetsus käimine, moraalne õpib ise poti peal käima, saab ka protestida) 3) Falliline seksuaalsuse faas 3.-4. eluaastani, suguorganid (lugematul arvul küsimusi selle kohta, seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri 5) Genitaalne faas puberteedieast alates, suguorganid jälle Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
