missugune on nende ehitus (tee joonis) a) epidermis e. primaarses kattekoes b) seal toimub vee- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga c) see läbib tervet ühte epidermi kihti, õhulõhe ääres on 2 sulgrakku. 15.Milleks taimedel on vaja korgikude? Kas see on elus või surnud kude? Korgikoel on kaitsefunktsioon. See on surnud kude. 16.Tugikoe liigid? Kollenhüüm ja sklerenhüüm 17.Millistel taimedel tugikoed puuduvad või on vähe arenenud? Veetaimedel 18.Missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Millisteks tüüpideks kollenhüüm jaotub? Koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest, tavaliselt parenhüümsetest rakkudest. Jaotub: nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 19.Juhtkoed: a) mis on juhtkudede ülesanne: b) juhtkudede liigid; c) missugused neist kujutavad endast surnud, missugused elusaid moodustisi? a) ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud iseärasused iseloomustavad meristeemseid rakke? a) tagada kiire taimemassi juurdetootmine
Tugikoed · Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti · Puuduvad või on nõrgalt arenenud veetaimedel ja üheaastastel taimedel (neile annab tugevuse rakkude siserõhk e turgor) · Tugikoed koosnevad puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest · Asetsevad taimes mitmel pool muude kudede vahel · Tugikoed jaotatakse kahte põhitüüpi -kollenhüümiks ja sklerenhüümiks Kollenhüüm · Lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest rakkudest · Kollenhüüm on primaarne tugikude · Kollenhüümi rakukestad ei puitu (koosnevad tselluloosist, jäävad elastseks) ning ei takista seega taime kasvu · Kollenhüüm esineb vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena · Esineb noortes kasvavates taimeorganites Sklerenhüüm · Sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega rakkudest
eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul. Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu. Aastaringid: kevadel toodab kambium enamasti suuri trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet.
intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 2. TAIMEKOED Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Ehituslikult lihtsaim on ainult üht tüüpi rakkudest koosnev lihtkude (näiteks kollenhüüm, sklerenhüüm). Liitkude on keerukam, kuna koosneb mitut tüüpi rakkudest (näiteks epiderm, floeem). Koes esinevaid üksikuid teistsuguse ehituse ja ülesannetega rakke nimetatakse idioblastideks. Neid võib leiduda ka lihtkoes. Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval, vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Kuigi rakuvaheruumid on eriti iseloomulikud vanadele või vähemalt väljaarenenud kudedele, on neid leitud ka algkudedest
Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi - kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi: · Nurkkollenhüüm - rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. ·Plaatkollenhüüm - paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed)
oLõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude ·Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. ·Paiknemine varres. Kollenhüüm Sklerenhüüm Raku kuju Prosenhüümne, 1-2 mm Prosenhüümne, 1-1,5 mm pikad pikad Rakusein plastiline jäik Protoplasma Elus surnud Kasvamisvõime olemas puudub Meristemaatilisus olemas puudub
klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks.Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. *Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm(tugikoe rakud). Enamasti ei moodusta kollenhüüm lausalist rõngast, vaid esineb ribadena varre kantidel. Kõrrelistel ja mõnedel okaspuudel, harvem teistel taimedel, on esikoores esinevaks tugikoeks sklerenhüüm(tugikoe rakud). *Esikoore sisemine rakkude kiht erineb ülejäänud esikoorest: selle rakud on pisut väiksemad,
asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest
sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15.Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud
Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed toodavad tahkeid või vedelaid aineid piimanäärmed nektaariumid näärmekarvad SEENERAKK Seeneraku tunnused Eukarüoot tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga
Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks. Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke. Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed.
Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp. Lõved kui õhulõhed on lahti kogu aeg TUGIKUDE Õhukese rakuseinaga pisikesi taimi hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk ehk turgor. Jagunevad: 1. Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel 2. Sklerenhüüm - ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena Niinekiud otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis
kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Enamasti ei moodusta kollenhüüm lausalist rõngast, vaid esineb ribadena varre kantidel. Kõrrelistel ja mõnedel okaspuudel, harvem teistel taimedel, on esikoores esinevaks tugikoeks sklerenhüüm. Esikoore sisemine rakkude kiht erineb ülejäänud esikoorest: selle rakud on pisut väiksemad,
rebeneb. Korba rakud on deformeerunud ja surnud ning see koosneb mitmest korgikihist ja koore surnud osadest. Tema välimised kihid lagunevad järk-järgult ja kukuvad tükkidena ära; lõved mitmeaastaste taimede õhulõhesid asendavad lõved. Tugikudede ülesanded - toetavad taime, hoiavad murdumise ja rebenemise eest paiknemine - tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi. Kollenhüüm esineb telgorganites vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena; sklerenhüüm asub varre siseosas. Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse
tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool
· Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. · Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude · Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. · Paiknemine Varres. · Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks.
Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor. Paiknemine Varres. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad
Juhtkude Jaguneb vastavalt sellele, kas koosneb elus või eluta rakkudest a) Floeem – piknenud elusrakud b) Ksüleem – pikad torujad surnud rakud (trahheed, trahheiidid) 4. Tugikude Koosnevad paksenenud seintega rakkudest; rakud on pikenenud a) Kollenhüüm – rakuseinad ebaühtlaselt paksenenud; ainult noortel taimedel b) Sklerenhüüm o Puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega surnud rakud o Niinekiud – rakuseinad koosnevad tselluloosist; ei ole puitunud
haavameristeem KATTEKOED · Epiterm noortel taimedel, ühe kihiline, rakuvaheruumideta, läbipaistvad rakud, rakkude vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel. JUHTKOED · Floeemis sõeltorud ja saaterakud; piknenud elusrakud · Ksüleemis trahheed; ilma otsmiste rakukestadeta, pikad torujad rakud, surnud rakud · Trahheiidid eelmistest lühemad, torujad, tippudest ahenenud, surnud rakud. TUGIKOED · Kollenhüüm ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel · Sklerenhüüm - puidukiud, otstest teritunud, puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega, surnud rakud(niinekiud), rakuseinad koosnevad tselluloosist, ei ole puitunud(kivisrakud), jäigad tugevatest polüsahhariididest koos. rakk. PÕHIKUDE EHK PARENHÜÜM · Asub epidermi(kattekude) all, elusad tselluloosi seinaga rakud, jaguneb ülesande
Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem. Tselluloos 20...30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud seintega elusatest rakkudest, esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all, paikneb noores puutüves ja juurtes; sklerenhüüm niinekiud ja puidukiud, ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena, rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna. 18. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
3.Sooladlahustuvad vakuoolides. TP toorproteiin TKtoorkiud TTToortuhk NEAlämmastiku vabad ained KAkiudaine TRtoorrarvad II OSA Koed, kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm, epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud. Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis · Lihtkoed ühtetüüpi rakud · Liitkoed erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus:
Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport;
Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport; b)
Taimekudede tüübid ja taimeraku ehitus Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhesid ja karvu. Põhikude – toestav kude, kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. – a) Parenhüüm – elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest (käituvad ka kui tüvirakud). – b) Kollenhüüm – elusad, paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres. – c) Sklerenhüüm – valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Seemnete ja viljade kestas. Juhtkude e. vaskulaarkude - juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
