Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage.
tõusab 7080 kraadini, kuni jää moodustumiseni talvel, mis katust vaheldumisi paisutavad ja suruvad. Et seda materjali jätkuvalt nimetatakse papiks, tuleneb sellest, et esialgu oli tõepoolest tegemist papiga teatud liiki tselluloositoodega. Puitkatus Puit on vastupidavam, kui paljud arvavad, pealegi on alati olemas `tagavaraosade` hankimise või valmistamise võimalus. Puit talub väga hästi niiskust, kui vaid saab niiskumise vahel ära kuivada. Taimkatus, kõrskatus Vanasti oli ehitusel tavaks kasutada, kohapeal leiduvat materjale. Hinnakiri Katusekivid umber 13.99 EUR/m2 Plekkkatust umbes 510 EUR/m2 Puitkatus umbes 8 EUR/m2 Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: Kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; käsitsi teisaldatavaid 120, 240, 300 või 600 liitriseid kaanega ning haaratavaid astjaid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; kaanega varustatud konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; kompaktoreid.
Puidu Kaitse. Kahjutegurid: Puit on orgaaniline materjal , mis allub kergesti mädanikele ja teistele puitu kahjustavatele teguritele. Tänu puitu nõrgendavatele teguritele on puit nõrgem ja eluiga väheneb. Puidu riknemise kutsuvad esile: · Seened- Nende elutegevus põhjustab puidu mädanemise ja lagunemise, · Teatud liiki putukad- Närides puitu käikusid kahjustavad nad puidu mehaniilist tugevust. · Atmosfääri mõju- On puidu niiskumise ja kuivamise põhjus (toimub mitmekordselt). See tekitab pinnakihtide destruktsiooni ja aitab kaasa seente tekkimisele. Puidu eluea pikendamine: Et pikendada puidu, puittoodete ja puit konstruktsioonide eluiga on vaja neid kaitsta eespool loetletud mõjude eest. Kattes puidu ja puitkonstruktsioonide pindasid Puidu eluea pikendamine: Et pikendada puidu, puittoodete ja puit konstruktsioonide eluiga on vaja neid kaitsta eespool loetletud mõjude eest.
5.ventileerisid ruume küttlekolded, 5. soojustatakse põrandaid ja tekitades neis alarõhu põrandaalune on külm ning niiske 6. kasutati keldrit jaheda hoiuruumina 6. nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele Niiskuse liikumine Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna.Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madala puhul konvektsiooni või difusiooniga. Difusioon Veeaur nagu teisedki gaasid,liigub suuremalt rõhult väiksema poole, kuni rõhk ühtlustub.Levinud on arvamus,et veemolekulid liiguvad soojast külmema poole, st läbi seina hoonest välja. Tihti on seeka nii, sest soojas ruumis on tavaliselt rohkem veeauru kui väljas. Kui ruumi õhk on välisõhust kuivem, siis võib niiskus suunduda ka
pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk
alustamist. See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes. Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub. Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn.
Paljud ehitusmaterjalid nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid. Hallitusseentest hoidumiseks või lahtisaamiseks tuleb igal juhul kõrvaldada niiskumise põhjused. Kui korteris on juba paar m2 hallitusseentega kahjustatud pinda, pole mõistlik seda ise eemaldama hakata, vaid tuleb kohale kutsuda professionaalne hallitustõrjet tegev firma. Tõrjet tuleb alustada kohe, kui hallitusseened on avastatud. Ka niiskusekahjustused tuleks pärast nende avastamist kohe kõrvaldada. Meie kliimas hakkab hallitus tekkima juba pärast 48 tunni möödumist materjali niiskumisest. Lehtpuu hallitab läbi ja seda polegi võimalik puhastada ega taastada
Paljud ehitusmaterjalid – nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid – sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid. Hallitusseentest hoidumiseks või lahtisaamiseks tuleb igal juhul kõrvaldada niiskumise põhjused. Kui korteris on juba paar m2 hallitusseentega kahjustatud pinda, pole mõistlik seda ise eemaldama hakata, vaid tuleb kohale kutsuda professionaalne hallitustõrjet tegev firma. Tõrjet tuleb alustada kohe, kui hallitusseened on avastatud. Ka niiskusekahjustused tuleks pärast nende avastamist kohe kõrvaldada. Meie kliimas hakkab hallitus tekkima juba pärast 48 tunni möödumist materjali niiskumisest. Lehtpuu hallitab läbi ja seda polegi võimalik puhastada ega taastada.
10. NIISKUSE LIIKUMINE. Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Seepärast on oluline määrata kindlaks, missugune niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskuse hulga korral on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madalama puhul konvektsiooni või difusiooniga. 11. Kapillaarne imendumine. Kui peenike toru asetada vette, siis tõuseb vesi mööda toru seinu ülespoole. Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus. Nähtust nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. Niiskuse kapillaarsele
· mädanevatele haavadele asetatud soolalahumähised on väga efektiivsed, kuigi tekitavad valu · väliskirjandus soovitab pohmeluse ("kassiahastuse") vältimiseks juua nõrka soolvett (üks dessertlusikatäis ühe liitri vee kohta). Koduabiline sool o et sool ei niiskuks, hoida teda puuanumas o kui sool soolanõus niiskub, lisada mõni tera riisi (marlikotikeses) või tükike kuivatuspaberit; veidi katulitärklist hoiab samuti niiskumise eest, maitset see ei muuda o kui linasest riidest kotti keeta 20 min. soolvees, ei tule selles hoitavale toiduainele sisse kahjureid o sogaseks muutunud taimeõli muutub selgeks, kui lisada soola o poti või panni saab põhjakõrbenud toidust kergemini puhtaks, kui puistata sellesse soola, jätta paariks tunniks seisma ja pesta o uut praepanni (teflonpanni kohta andmed puuduvad!) tuleb enne kasutamist tingimata
niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Külmakindlus: Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme. Soojuserijuhtivus: o kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK o niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK 8 o õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk Erisoojusmahtuvus: silikaattellised ja -plokid c=0,9 kJ/kgK Paindetugevus: 4...5 N/mm2 Tulekindlus: mittepõlev (euroklass A1) Tulepüsivus: o 1-kivisein 120 min
Paljud ehitusmaterjalid – nagu näiteks liimid, polümeerid või tselluloosi sisaldavad materjalid – sisaldavad ka hallitusseentele vajalikke toitaineid. Hallitusele sobivaks pinnaseks on pidevalt märguv sein, torude lekkekohad, vee läbijooksukohad katusel, pidev lillemulla ülekastmine, märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp ja kipsplaadid. Hallitusseentest hoidumiseks või lahtisaamiseks tuleb igal juhul kõrvaldada niiskumise põhjused. Kui korteris on juba paar m2 hallitusseentega kahjustatud pinda, pole mõistlik seda ise eemaldama hakata, vaid tuleb kohale kutsuda professionaalne hallitustõrjet tegev firma. Tõrjet tuleb alustada kohe, kui hallitusseened on avastatud. Ka niiskusekahjustused tuleks pärast nende avastamist kohe kõrvaldada. Meie kliimas hakkab hallitus tekkima juba pärast 48 tunni möödumist materjali niiskumisest.
..2 mm, ristsuunas aga on muutused suuremad. Laastplaatide ladustamine ja transport Harilike laastplaatide puhul tuleb meeles pidada, et niiskus rikub plaadi valmistamisel kasutatud liimi omadusi. See tuleneb sellest, et niiskus lahustab liimi ja eraldab plaadist formaldehüüdi. Formaldehüüdi ilmumine ruumide õhu koostisse on enamikul juhtudel vale ladustamise vi vale pinnatöötlemise tagajärg. Transportimisel on tähtsamaks ülesandeks plaatide hoidmine niiskumise eest. Laastplaate tuleb säilitada kuivas kohas, eelistatavalt katuse all, varjus vihma ja niiske õhu eest. Plaadid ladustatakse lapiti vi püsti. Esimesel juhul tuleb kasutada piisaval hulgal tugipuid. 3.5. Laeva ettevalmistus metsalasti laadimiseks Trümmid tuleb puhastada eelmise lasti jäänustest, ära koristada poordilauad. Laeva kandevõime paremaks ärakasutamiseks võetakse kuni 1/3 lasti tekile. Piisava püstuvuse
Seinapaneelid: - Suletud paneel, kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid. - Avatud paneelid, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd vähe võitu tavaliselt platvormmeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta. Paneelid montaaž ehitusplatsil käib kiiresti ja tarindi niiskumise oht on väike.7 Ruumelementidest puitkarkassmajad Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse. Mooduli suurust piisavad vadi transporditingimused: - Laius kuni 5,3m - Pikkus kuni 13,5m - Kõrgus kuni 3,8m - Kaal on 8 – 16tonni KÜSIMUSED 1) Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi.
Roostevaba terased, mis sisaldavad legeeriva elemendina kroomi ja niklit, kaotavad korrodeerumisel vähe massi, kuid nende tugevus ning plastsus vähenevad kiiresti. Põhjuseks on kristallidevaheline korrosioon, mille tagajärjel metallis tekivad mikropraod. Roostekihi kaitsvad omadused Nii üllatav kui see ka ei tundu on rooste, kui see tekib suvekuudel kuival ajal, metalli kaitsekiht korrosiooni vastu. Vähese niiskuse puhul jäävad roosteproduktid tekkimiskohale, perioodilise niiskumise ja kuivamise tagajärjel tekivad roostekihi sisemuses üha uued ja uued roosteproduktide kristallid ning see omakorda põhjustab kihi tugevnemist, tihenemist ja pooride hulga vähenemist, seega kihi kaitseomaduste paranemist.Tihti kasutavad konservaatorid just seda korrosiooni eripära ära, et peatada või aeglustada eseme hävimist. Küll aga tuleb tõdeda, et sel juhul jäävad kaitseomadused suhteliselt nõrgaks, sest
paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1). 12 7. Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus.
Niiskuse pääs vundamendist seintesse tuleb tõkestada hüdroisolatsiooniga. Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol. Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis. Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm. Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. (kivikbetoonist postvundamendi min. paksus 400x400 mm) 16
Hoonete ebapiisav ja ebaõige hooldus Kõige levinum viga hoonete hooldusel on vundamendis olevate tuulutusaukude aastaringne sulgemine ettekäändel, et põrandad on muidu külmad. Selle tulemus on põranda alla koguneva niiskuse puudulik väljapääs ja seega majaseente teke. Samuti tuleks märkida, et niiskunud põrand on oluliselt külmem kui kuiv. Hoonete hoolduse juurde kuulub regulaarne konstruktsioonide kontroll ja vajadusel remont. Majaseened tekivad konstruktsioonide pikaajalise niiskumise tulemusena ja seega avastades puuduse varakult ja kõrvaldades selle väldite majaseente teket. Keldrite kasutamise lõpetamine Üllatuslikult on olnud üheks sagedaseks põhjuseks majavammi tekkeks ning arenguks ka majaaluste keldrite kasutamise lõpetamine. Arvatavasti põhjustab keldri mittekasutamine seal leiduvate puitkonstruktsioonide niiskumist ning majaseente levikut. KOKKUVÕTE Kõik eelpooltoodud konstruktsioonilised vead ja avariid on põhjustanud ulatuslikke seenkahjustusi
• seinte soojuspidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone niiskumise eest. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe asub näiteks välisseina voodri taga ning katuses katusekatte all. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasseina taga peab olema tagatud tuulutus. Tuleb arvesse võtta hoone paiknemist ilmakaarte suunas, kuna suured klaaspinnad võivad päikese käes tõsta sisetemperatuuri.
• Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD • Konstruktiivsed – kaitsta puitu niiskumise eest, teha konstruktsioonid tuulutatavad; • Keemilised - sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali; • Füüsikalised - kuumtöötlus, vette uputamine, gaasitamine, suitsutamine; KEEMILISED PUIDUKAITSEVAHENDID Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega – antiseptikutega, mis peaksid rahuldama järgmisi nõudeid: • Peab olema mürgine seente ja putukate suhtes
Hoonete ebapiisav ja ebaõige hooldus Kõige levinum viga hoonete hooldusel on vundamendis olevate tuulutusaukude aastaringne sulgemine ettekäändel, et põrandad on muidu külmad. Selle tulemus on põranda alla koguneva niiskuse puudulik väljapääs ja seega majaseente teke. Samuti tuleks märkida, et niiskunud põrand on oluliselt külmem kui kuiv. Hoonete hoolduse juurde kuulub regulaarne konstruktsioonide kontroll ja vajadusel remont. Majaseened tekivad konstruktsioonide pikaajalise niiskumise tulemusena ja seega avastades puuduse varakult ja kõrvaldades selle väldite majaseente teket. Keldrite kasutamise lõpetamine Üllatuslikult on olnud üheks sagedaseks põhjuseks majavammi tekkeks ning arenguks ka majaaluste keldrite kasutamise lõpetamine. Arvatavasti põhjustab keldri mittekasutamine seal leiduvate puitkonstruktsioonide niiskumist ning majaseente levikut. Kokkuvõte: Referaat on 10 lehekülge. Kõik eelpooltoodud konstruktsioonilised vead ja
See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes. Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub. Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn. "õhukuiva"
laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaat- tellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme, võtkem näiteks ,,Estonia" teater, mis ehitati silikaat-kivist 1913. aastal, kui kivi toodeti märksa algelisema tehnoloogiaga. Otsustanud silikaattellisest fassaadi kasuks, pole kunagi muret tema remontimise ega värvimisega. Silmas aga tuleks pidada, et ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse
Toodete kvaliteet määratakse organoleptilisel ja laboratoorsel teel. 4 Majapidamisseebid peavad olema õige kujuga, kõvad, pragudeta, mitte kleepuma ja soolakirmeta. Seebil ei tohi olla hallitust. Ei tohi esineda kõrvalisi tootele mitteiseloomulikke lõhnu. Pulbrilised vahendid ei tohi olla paakunud. Ei tohi esineda kõrvalisi lisandeid. Pakend peab olema terve ja ilma niiskumise jälgedeta. Pastad ei tohi olla kihistunud ega omada kõrvalist lõhna. Vedelad pesemisvahendid peavad olema ühtlase konsistentsiga ja neile iseloomuliku lõhnaga. Aerosoolid peavad väljuma pudelist tõrgeteta. Jälgida tuleb kaupadele kehtestatud realiseerimisaegu. 7. Tarbekeemiatoodete märgistus Kemikaali märgistusel peavad olema esitatud järgmised andmed: 1) aine või valmistise nimetus käesoleva määruse § 2 ja § 3 järgi;
• Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus. • Näiteks: puidu tasakaaluniiskus on 12-15%, harilikul tellisel 0,2-0,5% MATERJALIDE SORPTSIOON • Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi – õhu niiskusesisalduse vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev: ▪ puit ja kipsplaadid võivad sisaldada sorptsioonniiskust enam kui 150 kg/m3, ▪ betoon ja silikaattellised 100 kg/m3, ▪ punased tellised 20 kg/m3, ▪ kergkruus ja vahtplastid ca 2 kg/m3 ja ▪ mineraalvill vähem kui 0,5 kg/m3
Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga. Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus – 215 cm; silluste kõrgus on 40cm. Plokkide laius on 90, 120 ja 150 cm. Toodeti veel aknaaluseid madalaid 115 cm plokke. Plokkide suurus on ühtaegu nii eeliseks kui ka puuduseks. Eeliseks see, et vähem vuuke, vähem tööd ja vähem ka külmasildu
Not to be tipped Keep try Handle with care või hoiatusmärgid. Tükklasti pakendamiseks kasutatakse kotte, kaste, tünne. Kotid valmistatakse linasest riidest, dzuudist, jõu- või harilikust paberist ja nad on kergesti mehaaniliselt vigastatavad: kärisevad katki, lõhkevad õmblustest. Kotid hoiavad ära neisse pakitud kauba laialivalgumise, kuid ei kaitse niiskumise eest. Seepärast kasutatakse niiskumist kartvate kaupade, nt. suhkru veol kahekordseid kotte, millest sisemine on veekindlast materjalist, tänapäeval reeglina plastkilest. Tsement pakendatakse 5 6-kordsetesse jõupaberist kottidesse. Kottidesse pakitud kauba lastimisel-lossimisel tuleb jälgida, et ei kasutataks konkse, et kotte ei loobitaks, kasutada tuleb haaratseid, mis ei vigasta kotte. 2 Kastid valmistatakse laudadest, vineerist või kartongist
kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu. 30. Kirjelda puidu enamlevinumaid kahjustusi ning nende likvideerimise viise. Päikese sooja- ja uv-kiirgus, bakterid, hallitus, sinistus- ja mädanikseened, putukad ja nende vastsed, Likvideerimine, ennetamine: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine; konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse; ekspluateerimise tingimused; värvkatted; keemiline töötlemine, võõpamine (kreosoot, ligno, pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jne.); sügavimmutus (nii õlipõhjalised - kreosoot, ligno, kui soolade lahused - CCA jne.; Esimesena tuleks alati kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist, et tagada õhutus jne. 31. Lamekatustel esinevad kahjustused ja renoveerimisettepanekud.
o leida külmasildasid ja hinnata nende suurust o leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust o hinnata ehituskvaliteeti; o leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. 37. Materjali niiskussisaldust mõjutavad tegurid. Materjali niiskussisaldus sõltub: · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; · temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on materjalide niiskussisaldus väiksem); · kas on tegemist niiskumise voi kuivamisega (kuivavas materjalis on alati rohkem niiskust sama õhuniiskuse juures); · materjalist ja tema omadustest. 38. Probleemid, mis võivad kaasneda materjalide niiskumisega. · suureneb tihedus ja soojusläbivus; · võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid);
Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Puudused : Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 23. Tsemendi eriliigid- aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement, räbutsement Aluminaattsement - valmistatakse boksiitidest ja alumiiniumitööstuse jääkidest . Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes.
36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks · õhumüra summutamiseks Nõuded · Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne · Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded · Peab tõkestama sammu- ja õhumüra · Põrand peab olema niiskumise kindel · Põrand peab olema soojakindel · Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad · Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav · Veetihe ja niiskuskindel saunas, wc-s, dussiruumis · Kulumisel vähe tolmav · Odav ehitada ja ekspluateerida, nägus · Köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soojapidavus R0 2,77 m2K/W, välisõhu korral R0 4,54 m2K/W 38
Telliste pust- ja rohtvuugid peavad olema mordiga taidetud. 1.Puudulikult taidetud vuugid norgendavad muuritist. Valisseintes niiskumise oht. 2.Vuugi pind voib olla tellise pinnast max 3 mm sugavamal. 3.Vuukide nominaalpaksus on 12-15 mm. Rohtvuugi korvalekalle 3 mm, pustvuugil max 8 mm. 43. Nimetage tooriistad muuritoodel,
Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, 18 et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme, võtkem näiteks ,,Estonia" teater, mis ehitati silikaat-kivist 1913. aastal, kui kivi toodeti märksa algelisema tehnoloogiaga. Otsustanud silikaattellisest fassaadi kasuks, pole kunagi muret tema remontimise ega värvimisega. Silmas aga tuleks pidada, et ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on
püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini. Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. 3. REASTADA KAPILLAARTÕUSU KÕRGUSE SUURENEMISE SUUNAS: LIIV, KRUUS, SAVI. KUS ON OLULINE? Kapillaartõus: kruusal 0,04 ... 0,06m jämeliival 0,12...0,18 keskliival 0,15. ..0,35m peen- ja tolmliival 0,3. . . 1,2m saviliival 1,5m liivsavil 1,5...3 m savil kuni 8 m. Mida suuremad on osakeste vahelised tühimikud, seda väiksem on kapillaartõus. Ja vastupidi. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi
Need meetodid põhinevad mikroorganismidele toksiliste ainete kasutamisel eesmärgiga tappa puidus esinevad mikroorganismid või luua ebasoodne keskkond nende eluks. (Kapsi materjalist http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Puidu_immutamine.pdf). Üheks põhiliseks ja kõige lihtsamaks puidukaitse meetodiks on puidu niiskuse alandamine tema kuivatamisega. Kuivatamine on väga kindel meetod pikaajaliseks puidu kaitseks tingimustes, mis välistavad niiskumise. Kõrgendatud niiskuse printsiipi kasutatakse lühiajaliseks puidu kaitseks. Näiteks materjali vihmutamine või säilitamine vees. (CCA , Pentakloorfenool , Kreosoot). 38. Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte? Mille poolest see erineb puidu immutamisest või katmisest pinnakatte materjalidega? Reaktsiooni-võimelise ainega, või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. 39
poolt suletud ja soojustus paigaldatud. Vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid. Avatud paneeli, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd vähe võitu tavalise platvormmeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta. Majade tehases tootmise eeliseks on suure osa tööde tegemine mitte ehitusplatsil, vaid kontrollitud tehaselistes tingimustes. Maja montaazh ehitusplatsil käib kiiresti ja konstruktsiooni niiskumise oht on väike. Oluline on ka kõrgem tööviljakus, sest häid ehitustöölisi napib. Puuduseks peetakse majade ühetaolisust, ent kaasaegsete masinprojekteerimismeetodite juures võib iga maja olla erinev. Tasapinnalisi suletud paneele kasutatakse ka välisseinapaneelidena majades, kus vahelaed ja siseseinad on betoonist või muust materjalist. Põhjuseks asjaolu, et puitkarkass-sein on sama soojapidavusega seintest kõige õhem, arvutuslikult saab samale vundamendile kuni 3%
2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid
kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga,
oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub: ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; temperatuurist; kas tegemist on niiskumise või kuivamise protsessiga; materjalist ja tema omadustest. Hüsterees - keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Hüstereesi nähtus põhjustab materjali niiskussisalduse erinevust, kui on tegemist niiskumisega või kuivamisega. Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Kapillaarsus - mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute
36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks ruumi kõrguse vähendamiseks õhumüra summutamiseks Nõuded Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded Peab tõkestama sammu- ja õhumüra Põrand peab olema niiskumise kindel Põrand peab olema soojakindel Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav Veetihe ja niiskuskindel saunas, wc-s, dussiruumis Kulumisel vähe tolmav Odav ehitada ja ekspluateerida, nägus Köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soojapidavus R0 2,77 m2K/W, välisõhu korral R0 4,54 m2K/W 38
9 Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi kui õhu niiskusesisaldus väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev (nt.kergkruus 2 kg/m3, min.vill 0,5 kg/m3). Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused. Tasakaaluniiskus: Niiskusesisalduse (abs.niiskuse) väärtus, mille materjal saavutab aja jooksul mingi kindla suhtelise niiskuse ja temperatuuri juures.
puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 2.4 Puidu kaitse Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: · veeslahustuvad antiseptikud, · õliantiseptikud, · antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained: · naatriumfluoriid (NaF), · naatriumsilikofluoriid (Na2SiF6), · naatriumdinitrofenolaat C6H3(NO2)2ONa.
Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem. Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6...8% niiskusega puitu. Sisevoodrilaua niiskus peaks olema alla 14%, välisvoodril alla 18% ning karkassimaterjalil alla 20%. Puitu, eriti tema otsapinnad, tuleb niiskumise eest kaitsta konstruktsiooniliste võtetega, samuti peab olema hoolikas otste värvimisel. Kui seda ei saa teha, tuleb niiskusele anda võimalus puidust uuesti väljuda (vt foto 58, vahe soklilaua ja voodrilaua alumiste otste vahel). Abi on ka otste või isegi horisontaalse alumise voodrilaua alumise serva lõikamisest 45- kraadise nurga
samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist ja tagada õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate?
- Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides - Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte - Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 6.4. PORTLANDTSEMENT Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet
kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 16. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist ja tagada õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 17. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate?
lastud, lüüakse laevakella, kui kaks seeklit märgi. mennikuga immutatud takku. 8 Pilet vees siis kaks korda. ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja Lastiruumides on kauba niiskumise madalamale vööris paiknevast ringtulest. ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise 1) Milline on IALA-A 2) Lastiruumide hooldamine Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad
Seinapaneelid: suletud paneel, kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid. paneeli, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, avatud paneeli, tootmine annab sedavõrd vä vähe võitu tavalise platvormmeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta. Paneelide montaaž ehitusplatsil käib kiiresti ja tarindi niiskumise oht on väike. Tasapinnalisi suletud paneele kasutatakse ka majades, kus vahelaed ja siseseinad on betoonist või muust materjalist: puitkarkasssein on sama soojapidavusega seintest kõige õhem, arvutuslikult saab samale vundamendile rohkem elamispinda. 87 Ruumelementidest puitkarkassmajad Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases
Puidu tihedus ja eritihedus: • Eritihedus- 1500kg/m3 • Tihedus(mahumass)- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest • Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta) Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu. Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%. Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on C= 1,350kJ/kg , see on kll märgatavalt suur, kuid seda ei saaks kasutada soojasalvestajana, kuna tema tihedus ei ole piisav. Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj Temperatuuripaisumine- temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsendiga
annaabi.ee 
