Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, parasvöötme mussoonmets
a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga
PORTUGAL Põhiandmed: Pindala: 92 080 km2 Rahvaarv: 9 803 000 Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: rooma- katoliku usk Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Lõunas aga tõuseb sademete hulk ja temperatuur, ent suved on siiski kuumemad ja talved külmemad Portugali rikkus: Kultuuripärand Merevallutuste ajalugu Mitmekesine loodus ja vahemereline taimestik Lissabon - iidne linn Kunst, käsitöö ja omapärane arheoloogia (keltibeer, Vana-Rooma, Germaani) Rahvusmuusika ja fado (rahvuslik muusikaviis) Peamised majandusharud: Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus
pohl, mustikas, samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kastan, kanarbik, sinilill Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher,
Inglismaal sellel ajal oli võimalik vinamarju kasvatama, aga Gröönimaa, oli kaetud metsadega ja heinamaadega, kuid praegu ta kattud jääga. Aga 13. sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt 1560. aastatel algas aga Euroopas väike jääaeg. Temperatuur langes märatavalt, talved muutusid külmemaks, ka kevad ja suvi olid keskmisest külmemad ja niiskemad. Rahvaarvu kõikumine Rahvaarv sõltub peamiselt kolmest tegurist: sündimusest, suremusest ja rahvatiku rändest. Neid omakorda mõjutavad sõjad, epideemiad ja näljahädad. Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes Euroopa rahvastik märgatavalt. Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama
Põllumajandus Mongoolias Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias. Piirneb põhjas Venemaa ja lõunas Hiinaga. Maa kasutus on mongoolias 73%, millest haritav maa hõlmab vaid 0.4% ja ülejäänud on püsirohumaad. Suurema osa Mongoolia põllumajandusest on karjakasvatused, enamjaolt kasvatatakse seal lambaid, kitsi ja veiseid. Mongoolia äärealad ja idaosa on niiskemad ja paremini haritavad kui kesk- ja lääneosa. sademetearv Vasakpoole on põhjapoolseim koht Mongoolias, kus mõõdetud sademete arvu ning temperatuuri, vasakpoole kõige lõunapoolsem. Põhjas sajab rohkem ja temperatuurid on veidi madalamad. Kuna rohkem sajab Mongoolia põhjaosas, on sinna kogunenud ka kõik farmid, karjakasvatused ja põllumajandustööstused - peamine toodang toimub kõik Põhja-Mongoolias. Lõunaosas on sademeid vähe, seal asuvad ka mägismaad ja Gobi kõrb.
püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris . • Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. • Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. • Ookeanite kohal tekkinud õhumassid on niiskemad ja seega tekitavad sademeid. • Sageli eristatakse 4 tüüpi õhumasse:ekvatoriaalset, troopilist, parasvöötmelist ja polaarset õhumasse. • Front-tinglik piir erinevate omadustega õhumasside vahel. • Enamasti eraldab front erineva temperatuuri ja niiskusega õhumasse. • Frondid jagatakse peamiselt väheliikuvateks, külmadeks ja soojadeks. • Frontidel toimub alati ilma muutumine – muutuvad õhutemperatuur, pilvisus ja õhurõhk. • Tsüklon- madalrõhkkond.
President- Aníbal Cavaco Silva Rahaühik- euro Aastatel 1139- 1910 oli kuningriik Lipp ja vapp Lipu põhivärvid on roheline ja punane. Roheline sümboliseerib lootust ja punane revolutsiooni ja vabariigi väljakuulutamist (1910). Värvide eraldusjoonel asub Portugali vapp. Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Söök ja jook Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite, populaarsemad road on sütel grillitud sardiinid ning piri-piri road. Veinid üllatavad suure valiku ning kõrge kvaliteediga. Populaarsemad on vinho verde ehk roheline vein ja Portugali port ehk kangestatud vein. Mõned Portugali vaatamisväärsused Lissabon seitsme mäe linn Alcobaca klooster - Portugali suurim kirik
Sega- ja lehtmets Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, sarapuu, Põllumajandus, tööstused, tihe Happevihmad, soojemad ja metsnugis, pesukaru, nulg, lepp, saar, pöök, asustus, kalapüük, maavarade olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits jalakas, kastan, kanarbik, kaevandamine metsade maharaiumine, sinilill liigasustus
Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, Põllumajandus, Happevihmad, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, tööstused, tihe asustus, olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kalapüük, maavarade metsade kastan, kanarbik, kaevandamine maharaiumine, sinilill liigasustus
1. TASANE MULLATEKKE TINGIMUSED ÜHTLASEMAD a. MULLAD ÜHTLASEMAD SOOJUS, NIISKUS, TOITAINED JAOTUVAD ÜHTLASELT b. TUULE-EROSIOONI ESINEMINE SUURTEL LAGEDATEL PÕLDUDEL KANNAB TUUL VILJAKA PINNASE ÄRA 2. EBATASANE VEE, SOOJUSE EBAÜHTLANE JAOTUMINE a. MITMEKESISED MULLAD JALAMIL ON PAKSEMAD JA NIISKEMAD MULLAD. LÕUNANÕLVAL KIIREM SOOJENEMINE b. VEE-EROSIOONI ESINEMINE VESI KANNAB TOITAINED NÕLVALT JALAMI SUUNAS II. AKTIIVSED MÕJU KIIRE JA MULLA OMADUSTELE MÄRGATAV A. KLIIMA MÄÄRAB MURENEMISE LIIGI, TAIMKATTE TÜÜBI, ELUSTIKU, MULLAPROT- SESSID 1. SOOJUS SOOJUSE JA SADEMETE VAHEKORD MÄÄRAB MULLAPROTSESSIDE KUJUNEMISE a. MURENEMINE TAIMKATE
hiljem. Uued tulnukad asusid elama põliselanike vahele või asusid maadele, mis põliselanikele näisid elamiseks mitte kõlbavat. Ühel hetkel kodustati hobune ning peagi hakati teda kasutama ratsaloomana. Selgus, et hobune on hindamatu abimees ka lahinguväljal. Mehed kasvasid maast madalast hobustega kokku ja neist said osavad ratsaväelased. Ratsaväelased hakkasid hiljem vallutama rahvaid, hävitati ja loodi riike. Ilm sundis inimesi liikuma idast läände. Kui stepivööndis olid niiskemad aastad, siis oli loomadel palju süüa ja palju poegi. Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega. Lääne pool aga oli kliima niiskem ja seal leidus paremaid karjamaid. Inimesed on muutnud oma elupaika ja lahkunud esivanematest sellepärast, et nad otsivad paremaid elutingimusi. On olnud ka teisi põhjuseid (vägivald, sunnitöölised). Tänapäeval on põhjuseks välismaa kõrgemad palgad ja parem elutingimus. Välismaal on
taimeliigid, pärandkultuurmaastik Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute kaudu Mahepõllundus Maaparandus Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedane maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel kannatab kõige enam niiskemad kasvukohad Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada oodetavaid kemikaale tolmuosakesten. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt lokaalne. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e
MAURITIUS Mauritius on saareriik India ookeanis. Mauritiuse saar asub 900 km Madagaskarist idas. hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 km idas), Cargados Carajose saared (u 300 km põhjas) ja Agalega saared (1100 km põhjas). Kliima Mauritiusel on läbi aasta troopiline kliima. Temperatuur varieerub kogu saare ulatuses tõustes 25- 30ºni suvel ja 18-24ºni talvel. Saare kõrgemad osad on niiskemad ning platood jälle jahedamad. Tänu kagutuultele on saare idaosas temperatuur juulis-augustis jahedam. Floora ja Fauna Taevalikult kaunis on saart kattev lopsakas taimestik. Suured lõhnavad lilleõied ja lugematul hulgal kirkavärviliste sulgedega linde. Mauritiusel on esindatud mitmeid harvaesinevad liigid nagu must papagoi, roosa tuvi ja mauritiuse hiidkilpkonn. Maastik Mauritiusel on vulkaaniline ja
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik:
eriti rikkalikult närilisi, väikesed närilised leiavad kaitset rohus, urgudes; mõned neist elavad kolooniatena (näiteks suslikud, rohtlahaukurid, kes head mulla kobestajad) palju madusid ja sisalikke linnud, mitmeid röövlinde kotkad, pistrikud Osata nimetada 6 looma/lindu vt esitlused, mis eelmise tunni faili alguses 2. INIMTEGEVUS Asustus hõre ehk rohtlates elab vähe inimesi. Nüüdseks on rohtlad suuremas osas haritud põldudeks. Miks? niiskemad rohtlaalad üles haritud põllumaadeks, kuivemaid kasutatakse karjamaadena, eelkõige lihaveistele, vähem lammastele rohtlad maailma ,,viljaait", mida see tähendab? nn. maisivöönd Põhja- Ameerikas preerias; nisuvöönd Euraasia steppides sagedased on ikaldused kuiva (põua) tõttu peamised kultuurtaimed (teada 6) nisu, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, raps, lina kauboi, gautso - kes need on? (Nn ,,Metsik Lääs" Põhja- Ameerika
tõkestab patogeensete mikroobide pääsemist samale territooriumile. Naha mikrofloora on rikkalik ja mitmekesine. Nahal ja tema sekreetidel (rasul, higil) on tugev antibakteriaalne toime, mistõttu sinna sattunud juhuslikud mikroobid hukkuvad 20-30 minuti jooksul. See on võimalik tänu naha happelisusele, mille pH on tavaliselt 5,6 ning marrasnaha rakkude pidevale uuenemisele. Nahk, eriti käed on pidevas kontaktis mikroobidega. Niiskemad naha pinnad- peopesad on tihedamalt kaetud mikroobidega kui käevarred. Naha residentmikrofloora asub näärmetes ja karvade nääpsudes. Pesemine küll vähendab naha pinnal leiduvate juhuslike mikroobide üldhulka, kuid avab samal ajal nahapoorid ning seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk isegi kasvab. Hoolimata naha pidevast kokkupuutest väliskeskkonnaga on seal erinevate mikroobide liigirikkus arvatust väiksem.
lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim. Asustab kõik niiskemad kasvukohad, kasvab madalsoos, siirdesoos, rabas, rabastuvatel niitudel ja metsades. Õied on koondunud vorstikujuliseks urbadeks nagu teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask.
Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on rikas loodusvaradelt. Rahvastik.
kehatemperatuur langeb samale tasemele kui teda ümbritsevas ruumis. Talveunes nahkhiirt ei tohi segada, sest ilma asjata ärkamine kulutab palju T.Tõrv energiat. T.Tõrv . Lendlastele sobivad Põhja-nahkhiirele ja suuremad ja niiskemad suurkõrvale sobivad keldrid või suured talvitumiseks ka maa-alused tunnelid. väikesed maakeldrid T.Tõrv Vahel ei märkagi keldriomanik nahkhiirt. Nahkhiirele piisab peitu pugemiseks väga väikesest praost (paar sentimeetrit) T.Tõrv Tiigilendlane Eesti nahkhiired Veelendlane
ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Maaparandus tööd on vajalikud kesk- ja põhjaosas, sest seal on külm ja kuiv kliima. Seega niisutatakse seal maad. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel perioodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe, kuid seda siiski on. Põhjaosas tegeletakse aga vähem põllumajandusega just selle maa kuivuse tõttu. Lõunaosa on peamine põllumajandus piirkond, sest mullad on viljakamad ning niiskemad. Lääne-ja Põhjaosas on pinnamood põllumajandusega tegelemiseks liiga mägine ning ka kehvad temperatuurid(külm). 2.Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) kapitali olemasolu: Kuna Rootsi on suhteliselt rikas riik, siis on tal võimalik panustada põllumajandusse. Rootsis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine. Põllumajandusele
Öösel on nähtus vastupidine. Maismaa jahtub merest kiiremini ja tema kohal asuv õhk muutub mere kohal asuvast õhust külmemaks. Tuul hakkab puhuma maalt merele. Hommikul ja päikeseloojangul saavutatakse mõneks ajaks tasakaal ja tuul vaibub. 10.) Märgi millisel joonisel kujutatud kohas: (4p) Mullad soojenevad kõige kiiremini B Erosiooniohtlikkus on kõige suurem C Mullad on kõige niiskemad D Mullad on kõige põuakartlikumad A 11.) Täida tabel. Võimalikud vastusevariandid leiad tabeli alt (3p) Tardkivimid Settekivimid Moondekivimid Tekkeviis A B C Tugevus F E H
( suved kuivad soojad. Mullad Oleneb. Mägismaal õhukemullakiht- Mullad on viljakad, Viljakad mullad väheviljakad. Madalikul viljakad- kui neid niisutada- Leht- niiskemad alad (üleujutused, rohkem kuid üldiselt kuiv segametsamullad, setteid) Kõrbemullad. merelt võetud maa on sooldunud mullad.
Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt
Miks? Esimesena vajab kultiveerimist valgusnõudlike varapuhkevate kolmik:lehised, arukask ja mänd.Nemad on ka liigid, mida tuleb kultiveerida ruttu kuivavatesse kasvukohtadesse, eelkõige harilik mänd kõige kuivematesse ja kehvematesse kasvukohtadesse, edasi arukask. Hilisemalt kultiveeritavate puuliikide hulkka kuuluvad hiljem puhkevad harilik kuusk, ebatsuuga, tamm ja saar.Nendega kultiveeritavad alad sulavad ja tahenevad kevadel ka hiljem, sealsed mullad on ka niiskemad ja seega puudub hilisem põuaoht. 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? Koridorkultuurid on ühest küljest tegemattajätmiste-lootmine peapuuliigi uuendusele,kuid tegelikult toimus uuenemine hoopis teisejärguliste liikidega või kultuurides hooldamiste mittetegemine ja seejärel lehtpuude võimulepääsemine-parandamine ja teisest küljest hiliskülmahellade liikide kultiveerimisvõimalus hiliskülmaohtlikel niisketel madalatel aladel.
Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Sotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar on aga väikseima päikesepaistega kuud tund päevas Sotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul. Sademed tulevad enamasti läänest, seega on läänealad ida omadest palju niiskemad. Ehkki novembris on sadu tõenäolisem, kui märtsis ja aprillis, siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust. Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal.
1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ · Märkige, millises joonisel kujutatud kohas A. soojenevad mullad kõige kiiremini ..................... B. on erosiooniohtlikkus suurim ............................ C. on mullad kõige niiskemad .............................. D. on mullad kõige põuakartlikumad ....................... B. lõuna põhi A. C.
mulla viljakuse kandjaks. Vodja, Aravete) (O (A) E B C) Mida rohkem on huumust, seda a)Pandivere allvaldkond peamiselt Alltüüp 3 Sekundaarsed leedemullad Ls viljakam on muld. leostunud mullad (Lääne-Viru, Järva) Alltüüp 4 Gleistunud leedemullad Lg Mulla huumuse tähtsus seisneb: b)Põltsamaa, Jõgeva allvaldkond leetjad niiskemad, liivadel paiknevad mullad. 1)Huumus parandab mulla füüsikalisi ja mullad valdavalt füüsikaline murenemine e. rabenemine. füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides c)Maidla, Peressaare palju mittetüüpilisi On tingitud peaasjalikult temp. vähendab ja kergetes muldades suurendab ja leetunud muldi kõikumistest. Soojenedes mineraalide sidusust
inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaal kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, taimed, inimene, aeg Märkige, millises joonisel kujutatud kohas 1. soojenevad mullad kõige kiiremini A 2. on erosiooniohtlikkus suurim C 3. on mullad kõige niiskemad D 4. on mullad kõige põuakartlikumad B 3. mullas toimuvad protsessid: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. sademed= aurumine
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014)
suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev vesi ja nii hävib ümbruskonna taimkate ja põdrad jäävad toituta. 7.Mõisted: igikelts- aasta ringi jääs olev maa. Parasvööde metsad 1.Asend Põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Okasmetsad: kõige suurema pindalaga loodusvöönd. 2. Kliima: Sademed 500-750mm. Okasmetsad: Parasvõõtme külmemas osas. Lehtmetsad: Parasvõõtme soojemad ja niiskemad osas. 3.Mullastik: Okasmetsad: Leetmullad. Leetumine on mulla kujunemiseprotsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavale. Väheviljakad. Lehtmetsad: Pruunmullad, keskmise viljakusega. Taime lehed kõdunevad. 4.Taimestik: Okasmetsad: Kahtesuguseid- tumetaiga ja heletaiga. Siberi seedermänd, kuusk, lehis, mänd, pohl, samblikud. Lehtmetsad: amuuri korgipuu, amuuri pärn,, kask, paju, haab, vaher, saar
temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22 C). Temperatuurid jäävad siiski -10 C ja +32 C vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Sotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar on aga väikseima päikesepaistega kuud tund päevas Sotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul. Sademed tulevad enamasti läänest, seega on läänealad ida omadest palju niiskemad. Ehkki novembris on sadu tõenäolisem, kui märtsis ja aprillis, siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust. Suurbritannia asub parasvöötme merelises kliimas. Mägede piirkonnas sajab aastas 1000-2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. · Antud kaardil näeme päikese intensiivsust piirkonniti. 15
kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Sõstar on maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge põõsastaim. Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud, 5 jõekaldad ja ojade nõod. Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust. 4. Tööde mahud 4.1 Taimmaterjal Tabeli koostasin www.juhanipuukool.ee hindade põhjal. Nr. Eestikeel Ladinakee Sordinime Istiku Kogus Ühik € Kokku €
6. Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks. Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet! Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine
odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud gleimulla metsakasvukohatüübid on sõnajala, angervaksa ja osja. Looduslik rohumaatüüp on allikaline soostunud rohumaa. lla profiil Hinnang kasutussobivusele 8 Antud põllumassiiv sobib üldjuhul kõige paremini heinamaaks või mingil määral ka põllumaaks kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul. Vähem sobib antud maa puittaimede kasvuks niiskuse tõttu. Leostunud mullad (Ko) on universaalse kasutussobivusega mullad. Kuna need mullad on hea viljakusega, siis neid alasi saab kasutada põllumaana, kultuurrohumaana või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjad mullad (KI) on heade taimekasvatuslike omadustega ning seetõttu saab neid kasutada põllumaadena
2001). Tormid võivad veel muuta mullaniiskust (lagedaks jäänud ala võib soostuma hakata), muutub mikroreljeef metsas, muutub valgustatus metsa all ning tekib uuendus tormi poolt tekitatud häiludes. (Laas et al. 2011) (Dale et al. 2001) Tormidele on vastuvõtlikud niisketel muldadel kasvavad puistud ja samuti madala juurestikuga puuliigid (Dale et al. 2001). Seepärast on kuusk Eestis väga tormihell puuliik kuna kuuse juurestik on maapinna lähedal ning kuusele meeldivad niiskemad kasvukohad. Samuti võib välja tuua, et kui metsa on juba sisse tekkinud häilud siis see võib avada metsa tuultele ja põhjustada edaspidi rohkem tormikahjusid. Samal põhimõttel võivad olla tormihellad ka harvendusraie läbi teinud puistud või puistud mis asuvad raiesmike ääres. (Laas et al. 2011) (Mitchell 2012) Uuringud on leidnud, et sama puistu kõrgemad puud on tuultega rohkem kohastunud kui väiksemad kuna suured varjavad väiksemaid (32). Samuti on äeldud, et enamasti on
Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18) Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks(18) Saviliivmullad sisaldavad rohkem liiva kui savi. Nad on samuti õhurikkad, kuid vähem poorsed ja niiskemad. Toitaineid on keskmiselt.(18) 6.3 Viljakus Muldade viljakus on suhteliselt kehv.(5) 6.4 Looduslik taimestik Looduslikus taimestikus on valdavad kuni 700-800m kõrgusel kasvavad stepitaimed. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritu(3) 7. Inimtegevus 7.1 Peamised tegevusalad Makedoonias töötavad vähesed masina-, keemia-, puidu- ja ehitusmaterjalitehased. Tavapärased on tekstiili-, õmblus-, naha-, tubaka- ja toiduainetööstus
ümberistutamist harvem, kui teised sõnajalad. 4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris Juusadiantum on levinud troopikas, kuid kasvab ka Lõuna- ja Lääne-Euroopas, enamasti poolvarjus maapinnal ning kivide vahel ja kaljupragudes. Juusadiantum kasvab toatingimustes kuni 30 cm kõrguseks. Tema helerohelised lehed on pitsilised, graatsilised ja õrnad. See taim on ka õrna iseloomuga ega talu suuri temperatuurimuutusi, samuti vajab ta teistest sõnajalgadest rohkem valgust. Niiskemad ruumid, nagu vannituba, on juusadiantumile ideaalseks kasvukohaks. Kastmise suhtes on taim keskmisest nõudlikum. 13 Joonis 5. Juusadiantum ( Medivetus ... 21.01.2020). 14 KOKKUVÕTE Sõnajalad on põnevad ja dekoratiivsed taimed. Kui tead nende vajadusi, siis ei ole nende kasvatamine üldse raske. Oskusliku kasvatamise ja hooldamisega saad kena rohelise
Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab. Kategooria 4 ja 5 orkaanide sagedus on tõusnud 20-35% võrra viimase 30 aasta jooksul. Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on ebasoodsad tingimusted ja kuiv. Happelised Ookeanid.
sademete hulk, kuna seal on pilvisus väiksem. Kagu Eesti on Eestis nii sademete rohkeim kui ka sademete vaeseim paik. Sealset sademete territoriaalset jaotumist enim mõjutavaks teguriks on kohalik reljeef. Kõrgustikel ja nende tuulepealsetel nõlvadel sajab maha suurem hulk sademeid kui tuulealustel nõlvadel ja madalikel. Kuna valdav enamus sademeid toovaid õhumasse saabub Eestisse edelasektorist, s.o lääne ja lõuna ilmakaarte vahelt, siis kõrgustike vastavad nõlvad on ka kõige niiskemad. Samas aga kõrgustike idapoolsemad servaalad on suhteliselt väiksemate sademetega. Kõige kuivemateks aladeks Kagu Eestis on madalamad alad ja eelkõige Peipsi järve rannikumadalik. Kõige sademeterohkeimaks piirkonnaks Kagu Eestis on Haanja kõrgustik, Sakala kõrgustik ja Valga nõgu. Kõige väiksemad sademete aastasummad on esinenud Peipsi madalikul. 9. KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis anti põgus ülevaade sademetest üldiselt. Üldiselt oli seletatud erinevaid sademete liike
mõjutada rannaalasid ka tuhandete kilomeetrite kaugusel. Kõigis Hawaii saarestiku rannikulinnades on toimivad tsunaami hoiatus sireenid. Siiani pole tsunamid saarestikule suuri kahjusid tekitanud, ning see võib olla tingitud Hawaii saarestikku ümbritsevatest veealustest vulkaaniahelikest, mis vähendavad lainete hoogu ja võimsust.[6] 2.5 Kliima Hawaii kliima on troopiline, kuid sõltuvalt ilmast ja kõrgusest võib see varieeruda. Niiskemad on saarte põhja- ja idaküljed, kuivema kliimaga aga lõuna- ja lääneküljed. Saarestikus esineb kaks aastaaega. Sademete hulk on kõige suurem talvekuudel oktoobrist aprillini. Juulist novembrini võib esineda troopilisi torme ja orkaane.[6] 2.6 Loodus Hawaii elusloodus on kujunenud tänu 70 miljoni aasta pikkusele isolatsioonile. Enne inimeste saabumist saartele olid sealseteks imetajate põlisliikideks Hawaii hallipäine nahkhiir ja Hawaii munkhüljes
· Polaarkliimat iseloomustab aasta ringi madal õhutemperatuur, sademed langevad lumena, esineb polaaröö ja polaarpäev. · Lähispolaarsele kliimale on iseloomulikud lühikese suve vältel valitsevad parasvöötme õhumassid ja talvel polaarsed õhumassid. · Parasvöötme kliimale on tüüpilised neli väljakujunenud aastaaega ning läänetuulte ülekaal. · Lähistroopilist kliimat kujundavad suvel kuumad ja kuivad troopilised õhumassid ning talvel niiskemad ja jahedamad parasvöötme õhumassid. · Troopilisele kliimale on omased kuumus, sademete vähesus ja kaks aastaaega. · Lähisekvatoriaalsel kliimale on tunnuslikud ekvatoriaalsed õhumassid suvel ja troopilised õhumassid talvel. · Ekvatoriaalses kliimavöötmes puuduvad aastaajad, sajab palju, aasta ringi püsib kõrge õhutemperatuur. · Praegusaja kliimale terves maailmas on iseloomulik üldine soojenemine, mille
kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (mädeges) Vesi, niiskus õhusaaste Kõrb, kõrgmäed, tundra Vihmamets, suurlinn
Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Sotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar on aga väikseima päikesepaistega kuud tund päevas Sotimaal kuni kaks tundi Lõunarannikul.Sademed tulevad enamasti läänest, seega on läänealad ida omadest palju niiskemad. Ehkki novembris on sadu tõenäolisem, kui märtsis ja aprillis, siis ka juuli ja august on kaunis sajused, eriti iseloomustab sademete muutlikkust.Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved nägemisulatus väheneda mõne meetrini. Üldiselt on kliima muutlik ja prognoositav aastaaegade põhjal.
hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. (Central Intelligence Agency 2013) Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise passaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad (100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on rikas loodusvaradelt
maa hulgas suure kaldega nõlvad, mida tollel ajal oli võimalik harida hobusega, siis hiljem maaharimistehnika arenes ja oli mõeldud üha suuremate ja tasasemate põldude harimiseks. Järsemate nõlvade ja vähemviljakate põllumaade kasutus vähenes, need võeti kasutusele rohumaadena või jäid kasutusest väja ja kattusid metsaga. Metsatukkadega kattusid põllulappidel asuvad madalamad lohud, niiskemad alad ja kõrgemate kuplite harjad. Sellest tulenevalt metsa areaalide arv suurenes. Maakasutuse areaalide arvu suurenemisega on toimunud maastiku fragmenteerumine ning areaalide keskmine pindala on vähenenud; ulatuslik maaparandus- Nõukogude Liidu ajal viidi läbi ulatuslikke maaparandustöid, eesmärgiga suurendada haritava maa pindala; linnastumine. Viimase aastasaja jooksul on paljud niidud suurelt jaolt kinni kasvanud,
mis hoiavad pinnast kinni. See tähendab, et metsade maha võtmisel pealpool olev viljakam pinnas hakkab suuremate vihmade puhul gravitatsiooni tõttu voolama madalamatesse kohtadesse. See omakorda jätab need piirkonnad ilma viljakast mullast, mistõttu on seal hiljem raske metsi taastada. Lisaks on metsade mahavõtmisel mõju ka kliimale. Kohalikul tasandil hoiavad metsad niiskust, nad ei lase sellel nii ruttu ära aurata. Seetõttu on mullad niiskemad ja seega ka viljakamad. Sügavates vihmametsades jõuab vähem kui 2% päikesevalgusest maapinnale; värskelt raiutud metsaaladel on võib see tõusta 90%.[2] Kui metsi maha võetakse, siis see suurendab pinnase paljastust päiksele ja vesi aurustub pinnasest kiiremini, jättes enne niiske pinnase nüüd kuivaks ja rabedaks. See samuti vähendab veeringlust, kuna vesi, mis enne maha sadades liikus näitkes mööda jõgesid teistesse kohtadesse, aurustub nüüd kohe ära,
Reljeefi negatiivsetel osadel esinevad. Huumusrikas kiht kantakse madalamatesse kohtadesse kokku. Deluviaalmullad on veidi happelisemad. Profiilis tuleb huumushorisondile juurde väike d täht võib esineda ka sisseuhtehorisont või mulla originaalne mullahorisont. Mõnevõrra vähem kui deluviaalmuldi 1% kogu Eesti muldkattest, 2,4% püllumaadel. Deluviaalmullad on viljakamad, kuid põllumasinad kipuvad kinni jääma kevadisel harimisel, kuna ärakantud materjal on tolmune ja sageli niiskemad kohad. Parasniiskeid vähe, enamasti gleistunud. Veereziimi järgi D, Dg, DG, pealeuhte järgi kolm erinevat jaotust. Rusukaldemullad B. Eristatakse neid alles Eestis viimastel aastatel, varasematel kaartidel ei ole leida. Kujunenud paeastangul või klindi jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevast koreselisel materjalil. Leidub paekivi kui ka liivamakamat peenemat materjali (olenevalt klindist või paeastangust). Üsna suure veereziimi muutlikkusega. Vähe arenenud, vähe uuritud
tulemusena • primaarsed – pole kunagi metsa all olnud niidud tekkisid: • jõgede ääres (luhad, soostunud alad) seoses karjakasvatusega • veelahkmealadel (aru- ja looniidud) seoses viljakasvatamisega Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel 2 viisi: - alepõldude asemel: (vaesumine sööt heinamaa karjamaa - metsade raiumine (järgnev niitmine) Võrreldes metsadega: rohumaad niiskemad (karjamaad !) tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine toitainetevaesemad (heinamaad !) heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine 4) ökoloogiliste tingimuste ja liigilise koosseisu järgi (rohumaade tüpoloogia) 1) arurohumaad – täna ! 2) soostunud rohumaad 3) madalsoorohumaad 4) siirdesoorohumaad 5) nõlvarohumaad – puudub osadel autoritel ! 6) lammirohumaad 7) rannarohumaad
Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 1517 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel. Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja
annaabi.ee 
