Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik , niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiidud Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad...
On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik , metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel....
soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve...
Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik , metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu Metskastik Lubikas Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes Nõmme- metsad Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised...
Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba- aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik , metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke, metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist, lillakas, metsmaasikas, hobumadar, hall käpp, jumalakäpp, laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas,...
Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb sammaldest ja samblikest. Loodehmik Metsakäharik Lood-Jõhvsammal Põdrasamblik Palusammal...
loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
PEREKOND: lehiksammal (Plagiomnium) lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) SUGUKOND: kaksikhambalised (Dicranaceae) PEREKOND: kaksikhammas (Dicranum) harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium) kase-kaksikhammas (Dicranum montanum) SUGUKOND: tüviksamblalised (Climaciaceae) PEREKOND:hiissammal (Leucodon) harilik hiissammal (Leucodon sciuroides) SUGUKOND: ehmikulised (Thuidiaceae) PEREKOND: loodehmik (Thuidium) loodehmik (Thuidium abietinum) SUGUKOND: ulmikulised (Hypnaceae) PEREKOND: ulmik (Hypnum) läikulmik (Hypnum cupressiforme) PEREKOND: laanik (Hylocomium) harilik laanik (Hylocomium splendens) PEREKOND: palusammal (Pleurozium) harilik palusammal (Pleurozium schreberi) PEREKOND: käharik (Rhytidiadelphus) metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus)...
samblikest · Sammaltaimed ehk samblikud ehk brüofüüdid (ladinakeeles Bryophyta) on kuni paarikümne sentimeetri kõrgused taimed Samblad metsades · Samblad lepivad vähese valgusega, nii et neid võib kohata ka hämaratemates kohtades, kus tavalised rohutaimed hakkama ei saa. · Mitmetes metsades katab maapinda suuremal osal tihe samblavaip Erinevad samblad · Metsades kasvavad umbes 560 liiki, paar neist on: · Loodehmik · Metsakäharik · Lood-jõhvsammal · Põdrasamblikud · Turbasammal Samblatest · Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed · Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel · Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad ja normaalse niiskuse hoidjad Allikad · http://bio.edu.ee/taimed/general/loomets.htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Sammaltaimed#Samblad_ja_samblik ud · Pildid: http://static.err...