triipudega pael, mi soli mähitud kaksikspiraalidena. Seelik ulatus pahkluuni ning on kogupikkuses kurrutatud. Värvli kinnitamiseks kasutati haaki. Seelikut kanti enamasti värvli külge kinnitatud traksidega, mis kooti tumesinisest, tumerohelisest, punasast ja aniliinlillast villasest lõngast. 3.3 Põll Põll õmmeldi valgest linasest riidest ja pilutati valge linase niidiga. Põlle allääres oli palistus, millest tõmmati läbi linasest niidist palmitsetud pael. Põlle alläärt kaunistati põimpiludega ja all servas oli valgest puuvillasest riidest volang.Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidudel põll. Seda kanti tavaliselt pärast leeri ja just piduülikonna juures. 3.4 Vöö Kirivöö kooti valgest linasest niidist ning punasest ja lillast villasest longest. Vöö mähkimist alustati seeliku värvli pealt vasakult küljelt. See mähiti umber keha kolm kuni neli korda, jättes iga vöökorra ringi pealt alumise ääre veidi
Lained LAINE on mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal)
Mõistatused Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata? (Pakane) Viis venda, igal vennal ise kamber. (Sõrmkinnas ja sõrmed) Kaks kikkis kõrva, neli tippis jalga, suur tolu-tolu taga, hiirekelder keskel. (Kass) Õues mäena, toas veena. (Lumi) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Koer) Üks hani, kaks kaela. Mis see on? (Püksid) Kaks venda kaksikud, ülevalpool nina istuvad? (Prillid) Rauast hobu, niidist saba. Mis see on? (Nõel ja niit) NALJAMÕISTATUSED Millised hambad ei söö toitu? (Saehambad) Milline nina ei tunne lõhna? (Kinganina) Milline kõrv ei kuule? (Tassikõrv)
Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f LAINE on mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist PERIOOD T näitab, kui pika ajavahemiku jooksul toimub üks täisvõnge PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2)
milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis: -alumisest niidist järsult tõmbamisel , katkes alumine niit, sest kuulike oma suure inertsuse tõttu ei suutnud märgatavalt suurendada oma enda kiirust. -aeglasel tõmbamisel katkes ülemine niit, sest alumise niidi tõmbejõud koos kuulikese enda massiga mõjutasid ülemist niiti.(sõidukite turvavöö) Njuutoni II seadus! See määrab ära keha kiirenduse.(joonis) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.Jõudu
(kool) SIID (referaat) Juhendaja: (nimi) Koostaja: (nimi) (aasta) Siid SI, silk, silke Enne kui tõuk liblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid: naiste aluspesu, lipse ja rätte. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid
Võnkumised Vabavõnkumised Sundvõnkumised Võnkumine toimub Võnkumine toimub süsteemisiseste mingi välise jõudude mõjul. perioodilise süsteemi mõjul. Võnkuv süsteem koosneb: Maakerast, niidist, kivist ja konksust, kuhu niit riputatud Looduses on vabad võnkumised sumbuvad võnkumised. Küsimused: 1. Millistel tingimustel saavad süsteemis tekkida vabad võnkumised? 2. Tooge näiteid sundvõnkuvatest kehadest. 3. Tooge näiteid vabavõnkuvatest kehadest. 3. Võnkumisi iseloomustavad suurused Võnkumisi iseloomustavad: · Periood · Sagedus · Hälve · Amplituud
Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht. Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile püstitatud ausammas. See tähistab Pätsi sünnikohta ning on püstitatud kui Eesti riigi ühele rajajale ja Vabadusristi kavalerile. Ausammas avati 25. juuni 1939. Kultuur.
sinise, oranzi, kollase värviga. Pidulikel sündmustel kanti pikki parukaid, millesse olid keeratud suured rippuvad lokid. Lokke asendasid ka patsiread, patside alt lasti vahel paista ka oma juustel. Parukaid niisutati mitmesuguste essentside ja õlidega. 4.LAPSED Lapsed, neiud ja noormehed ajasid juuksed maha jättes ühe või mitu salku mis keerati rulli või punuti patsi, vasakule poole kasvama. Juuste otsad kinnitati klambriga või niitiga. Kasutati ka kunst patsid värvilistest niidist või loomakarvast. 5.LISA INFORMATSIOON · Kaunistused Juuste kaunistused olid väga populaarsed Egiptuses. Kandsid peapaelad, mis valmistati siidniidist. Jõukamad inimesed kandsid spetsiaased väärismetallidest kaunistused nad väga tihedalt kattsid pead,peites kõik juuksed aga kõrvad jäid lahtised. Pea kaunistusel kasutati lindude ja loomade kujutis oli ka populaarne lootose motiiv. Naised harva kandsid peakaunistused erandiks kuningannat
Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö peal, siis on inimese ihu kinni. Põlvas ulatunud mõni vöö 5-6 korda ümber keha. Tavaline vöö ulatus 2-3 korda ümber keha. Tütarlastele pandi vöö peale juba lapsena, et nad kasvaksid keskelt peenemaks. Vöö pealmiseks pooleks oli villasem pool. Vöökirjadesse kooti sisse märke, mis pidid kaitsma halva silma ja haiguste eest. Kririvöö on 3 cm lai, kootud valgest linasest niidist ja punasest, rohelisest ja sinisest lõngast. Kummaski otsas on 17 cm pikkused narmad. Pikkus tuleb võtta olenevalt keha ümbermõõdust, nii et vöö ulatub vähemalt 3 korda ümber keha. Vöö mähkimist alustatakse seeliku värvli pealt vasakult küljelt, jättes iga ülemise vöökorra alt eelmise korra alumise ääre 1-2 cm võrra paistma. Ots pistetakse vöökordade alla. Kirivöö muster ja materjali kulu : x sinist 8 lõnga -> 24m
alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis samal ajal ka kiri. Seda tõendavad luutükid millel on peal kirjamärgid. Linnad olid piiratud müüridega mis kaitsesid ülikute elamuid. Ülikud pidutsesid ja käisid jahil. Sõjas ,aga võitlesid nad kergetel hobukaarikutel pildudes vaenlaste sekka odasid ja nooli.
geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures. Naistesärgi rinnalõhik tehti abielunaistel pikem kui neidudel, sest naistel oli pika rinnalõike kaudu parem last toita. Särgi peale, seeliku alla küljelõhiku kohale, sätiti lahttasku, mis õmmeldi erisugustest riidelapikestest.
harmooniliseks ostsillaatoriks. Ning selle lahendi üldkuju on . Harmooniline ostsillaator on niisugune süsteem, mis võngub harmooniliselt teatud tasakaaluasendi ümber. Ho impulss . 5. Harmoonilise ostsillaatori kiirus, kiirendus ja energia. Kiirus: . Kiirendus: . Energia: harmoonilise ostsillaatori energia on jääv. 6. Füüsikaline ja matemaatiline pendel. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, so keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Võnkesagedus sõltub ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. Matemaatilise pendli võnkeperiood: Pöördemomendi avaldis: , kus m on pendli mass, l pendli pikkus, kõrvalekalle tasakaaluasendist. Nurksagedus: Füüsikaline pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, kusjuures see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Pendli
lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest. Liikumishulga jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Liikumishulk- e. Impulss, keha massi ja kiiruse korrutis. Vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Mass- keha inertsust väljendav suurus. Mat.pendel- idealiseeritud süsteem, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub punktmass. Meh.energia jäävuse seadus- suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Meh.koguenergia- keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa Newtoni 1.s.- vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgooneliselt. Kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2.s- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 3
nihevõrdeline tangentsiaalpingega: = . (4.20) G Võrdetegurit G nimetatakse materjali nihkemooduliks. Hakkab silma ilmne analoogia valemite (4.17) ja (4.20) vahel. 4.3a Keha kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. Tõmmatagu mingit keha raskusjõu väljas niidist tõmbejõuga Ft . Ärgu mõjugu sellele kehale muid jõude peale tõmbejõu ja raskusjõu mg . Nende kahe jõu resultandi mõjul liigub keha kiirenevalt. Ft m Fres = ma mg
laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas 3,3 cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae, selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Krae mõlemas otsas on nööpauk, kust sõltuse abil kinnitatase särk kurgu alt. Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride või niidist nööbiga. Varruka laienduseks on kaenla alla õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukasuud on kurrutatud, värvlid kaunistatud sõlmtagidega. Särk kinnitub kurgu alt sõltusega, madalamal kantakse sõlge. 3 Seelik 19. sajandi alguses leidus veel üksikuid ühevärvilise kitsa seeliku kandjaid. Samal ajal levisid
Sukkpüksid: Number ühtib tavalise rõivanumbriga. Tavaliselt peab siiski arvestama ka inimese üldpikkusega, samuti igaüks ise teab oma jalgade pikkust. Paljud tootjad kasutavad oma märgistust, mille seos puusamõõdu ja pikkusega on näidatud pakendil värviskeemil. Veidi väikseid sukkpükse ei tasu valida, sest pingul sukkpüksid lähevad kiiremini katki. Hoidvuse tagab vähemalt 14% lycra või elastikusisaldus. DEN näitab niidi jämedust (kuid mitte kudumi tihedust). Jämeda saab niidist saab kududa ka suhteliselt hõreda ja läbipaistva pinna. Lasteriided: Mõõdetakse lapse üldpikkus ja see ongi rõivanumbriks. Mõnikord on väikelaste riietel numbri asemel vanus, näiteks 3 kuud, 6 kuud, 1a, 3a vms. Vanuse puhul tuleb arvestada, et ühevanused lapsed võivad olla individuaalselt väga erineva kasvukiirusega. Meesterõivad: Suururnumbri määramine käib samamoodi nagu naistel - kolme põhilise ümbermõõdu järgi
Trubetsky luulet on tõlgitud soome, vene ja liivi keelde. Tema loomingu tähtsus peitub selles, et tema koos Villu Tammega on põhimõtteliselt eesti pungi isad ning ta on väga hästi väljendanud pungi pointi. Insener Garini hüperboloid Valguse võimendamine Öö on siin soe Veidi rõske ja soe Miski ei loe ergutatud kiirguse abil Mitte miski ei loe Minu ees laual on hüperboloid Võib laserikiir niidist Veel Pimestav kiir Silmipimestav kiir Tunnete piir peenem olla tead Ning Meie tunnete piir See on ju hukatus galliumarseniidist Sa maalid hüperboloid roosaks sead Unistav sarm Sinu unistav sarm Zoja mu arm Minu Zoja mu arm See on ju igatsus Ja laboris on pime Sööd hüperboloid infrapunast lund Ja pole
Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud. Kaeluse sulgesid nad kas niidist punutud nööri või väikese vitssõlega. Särgisaba toppisid mehed reeglina pükstesse, mõnes Kagu-Eesti paigas oli kombeks see aga pükstele jätta. Materjalilt jagunesid meestepüksid villasteks talve- ja linasteks suvepüksteks. Väga pidulikuks juhuks ja ühtlasi jõukuse tunnuseks olid kitsenahast õmmeldud põlvpüksid. Sukad seoti põlve all üles värvilistest villastest lõngadest sukapaeltega. Särgile pandi siidihõlmadega vest, seoti tasku
Särk (ame, hame) õmmeldi Viljandi kihelkonnas valgest linasest riidest labase pihaosaga ja põikiriidest takuse alaosa ehk jätkuga (jakk, jak). Põll. Abielunaised kandsid Viljandi kihelkonnas valgest peenest labasest linasest riidest hoolikalt kaunistatud põlle, mis ulatus seeliku allääreni või oli seelikust veidi lühem. Teatavasti oli põlle kandmine abielunaistel kohustuslik. Tütarlapsed põlle ei kandnud. Vöö (üüke). Viljandi naistevööd kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Kirivööde tunnuseks oli reljeefne geomeetriline kiri, mis moodustus piki vööd jooksvatest värvilistest villastest lõngadest ja katmata jäänud linasest põhjast. Viljandi kirivöödel olid äärtes ja keskel erivärvi joonekesed, viimast nimetati südameks. Õlakate (sõba, vaip, tekk). 19. sajandi esimesel poolel kanti kogu Viljandis tumepruune sõbasid, mis olid abielunaise pidulikud õlakatted. Nende kõrval kanti enamikus Viljandi
impulsside vmt) arv ajaühikus. Ringsagedus - Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Ühikuks on herts. Vedrupendli võnkumine Fe=-kx, ma= -kx, md2x/dt2= -kx, Wp=kx2/2, Wk=mv2/2 Võnkumiste diferentsiaalvõrrand = d2/dt2 = -c , kus - hälve ja c=w2; sellise dif lahendiks on = Acos(wt + 0) Matemaatiline ja füüsikaline pendel mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Füüsikaliseks pendliks nim iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. Samasihiliste võnkumiste liitumine P69 Tuiklemine kahe samasihilise liidetava võnkumise sagedused erinevad väha. Resultantliikumist võib kujutada pulseeriva amplituudiga harmoonilise võnkumisena. Ristuvate võnkumiste liitmine P71 ja P41 Sumbuvad võnkumised ajas muutuv amplituud P42 P73
Krae mahapööratud nurkadel on madal-, vars-, ja tikkpistes tikand, millel on litrid. Lisaks on krae äärestatud 1 cm laiuse valge, siniste tippudega niplispitsiga. Õlalappidel on kasutatud aedpistes tikandit. Rinnalõhandiku tipule on sinise ning värvlile sinise ja punase niidiga tehtud püvisilmpistes tornid. Värvli äärele on õmmeldud valged tagid. Käised kinnitati vitssõlega, värvlid aga sõlmustega. 19. sajandi keskpaigal oli seelik õmmeldud labasest linasest niidist, ning selle koeks oli hall villane lõng. Seelik oli neljalaidne ning linase värvliga. Värvlist kuni alumise ääreni on seelik seatud pikuti 3 cm sügavustesse püstkurdudesse ning esiosa on 25 cm laiuselt kurrutamata. Seeliku alläärele on õmmeldud punasest villasest lõngast pael, mis on kuueharuliselt palmitsetud. Seelik ulatub poole sääreni. Kurrutamiseks aeti igast kurrust läbi üks linane nöör ning uhuti kokkutõmmatud seelikut leelisega
Tänapäeval peetakse parimaks kergeid bambusvardaid (vt joonis 1) kui ka alumiiniumvardaid (vt joonis 2) Varraste jämedust näitab number, mis näitab varda läbimõõtu millimeetrites. Minu sall on kootud alumiiniumvarrastega ja müts bambusvarrastega ning varraste numbriks mõlemal 5. Joonis 1. bambusvardad Joonis 2. Alumiiniumvardad 3. MATERJALID Kudumistöö tulemus sõltub paljuski sellest, millist materjali sa kudumiseks kasutad. Kududa on võimalik nii villasest lõngast, niidist, nöörist, riideribadest ja traadist. Vanasti kooti üldjuhul villasest lõngast. Tänapäeval ei kasutata kudumiseks ainult naturaalsest villast lõnga vaid ka näiteks villa-segu ja sünteetilisi lõngu. Lõnga valik on üldjuhul igas käsitöö poes suur ning lõnga saab valida omale meelepäraselt, alustades lõnga materjalist kuni lõnga värvi ja suuruseni. Igal lõngatokil on lõngavöö (vt joonis 3) kus on kirjas lõnga koostis, kaal ja pikkus. Lisaks veel
Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng. Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist, punast ja rohelist heiet
Tiina Alamäe Niitjad bakterid Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse niiti katab pealt ühine limatupp. Niidi sees on kõik rakud ühesugused Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Sphaerotilus natans S. natans. Näha tuped, kinnitusplaadid ja viburitega goniidid
Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on pihaosaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja käeaugu kaart. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid (7 x 5,5 cm). Varrukapära on õlalapi otsa kohal seatud peentesse püstkurdudesse. Varrukasuu on kurrutatud ning õmmeldud kahekordsest riidest värvli vahele. Värvli otstes on niidist õmmeldud aas ja valge nööp. Õlalapid, krae ning värvlid on kaunistatud valge linase niidiga püvisilm ning tikkpistes tikandiga ning ääristatud tagidega.Särgipiha pikkus on 44 cm, laius õlajoone kohal 52 cm. Varruka pikkus on 55 cm, sellest värvli laius on 3,5 cm, varruka laius(1/2 ümbermõõtu) on 38 cm. Värvli pikkus on 21 cm, krae pikkus on 45 cm ( ERM A 563: 860). Lahtkrae tikand Click to edit Master text styles Second level
ruttu. Siid suudab endasse imeda niiskust 30% omaenda kaalust. Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu. Siidikookon koosneb tavaliselt 3000 meetri pikkusest õrnast siidiniidist. · SIID ON KÕIGE KALLIM LOODUSLIK TEKSTIILKIUDAINE · SIIDI KODUMAA ON HIINA · SIIDILIBLIKAS MUNEB MUNAD, MILLEST ARENEVAD SIIDIUSSID EHK RÖÖVIKUD · RÖÖVIKUD EHITAVAD ENDALE KOOKONI, MIS KOOSNEB IMEPEENEST NIIDIST TOORSIIDIST · LOODUSLIK SIID ON VALGE VÕI KOLLAKAS · MITU TOORSIIDINIITI KOKKU KEDRATES SAADAKSE NIIT, MILLEST KOOTAKSE SIIDRIIET · SIIDI OMADUSED ON SARNASED VILLA OMADUSTEGA, KUID TA POLE SOE · SIIDIST ESEMEID EI PESTA TULISE VEEGA EGA TRIIGITA VÄGA KUUMA TRIIKRAUAGA · SIIDIST VALMISTATAKSE ÕMBLUSNIITI, RIIET PIDULIKE RÕIVASTE JAOKS, SALLE JA RÄTIKUID. Siidi teekond meieni on pikk
Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö peal, siis on inimese ihu kinni. Põlvas ulatunud mõni vöö 5-6 korda ümber keha. Tavaline vöö ulatus 2-3 korda ümber keha. Tütarlastele pandi vöö peale juba lapsena, et nad kasvaksid keskelt peenemaks. Vöö pealmiseks pooleks oli villasem pool. Vöökirjadesse kooti sisse märke, mis pidid kaitsma halva silma ja haiguste eest. Kririvöö on 3 cm lai, kootud valgest linasest niidist ja punasest, rohelisest ja sinisest lõngast. Kummaski otsas on 17 cm pikkused narmad. Pikkus tuleb võtta olenevalt keha ümbermõõdust, nii et vöö ulatub vähemalt 3 korda ümber keha. Vöö mähkimist alustatakse seeliku värvli pealt vasakult küljelt, jättes iga ülemise vöökorra alt eelmise korra alumise ääre 1-2 cm võrra paistma. Ots pistetakse vöökordade alla. Kirivöö muster ja materjali kulu : x sinist 8 lõnga -> 24m x rohelist 6 lõnga -> 18m
-Ärge peske valgeid tooteid koos värviliste toodetega. -Trükipildiga tooted keerake enne pesemist pahempidi. -Kootud esemed venitage peale pesemist õigesse asendisse ja kuivatage horisontaalses asendis. -Vähesel määral määrdunud tooted saab puhtaks ka 60oC veetemperatuuri juures. Siid Enne kui tõuk liblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid: naiste aluspesu, lipse ja rätte. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid
alumise selise ning küljeselise külge. Eri püügipiirkondades rakendatud võrgu pikkus võib olla 20-150 m . Madalates püügipiirkondades kasutatakse lühemaid ( 20-30m) võrke , sügavates piirkondades pikemaid.Võrgu kõrgust väljendatakse ka silmades. Silmade arv sõltub silma suurusest ja rakendatud võrgu kõrgusest.(,,Rannapüük",1996) Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud.See oleneb kalaliigist mida tahetakse püüda. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 %
(http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Bakterite kasv ja paljunemine Kuna bakterirakk on väga väike, on iga üksiku raku kasvu väga raske uurida. Seetõttu kirjeldatakse tavaliselt populatsiooni kasvu. Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. Niitjad bakterid saavad paljuneda nii niiditükikestega kui ka niidist eralduvate liikumisvõimeliste paljunemisrakkudega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 minuti järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende 4 generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub
Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja sela olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele koguneb liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub. On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevvnoodakast risttahukas vaid võib olla horisontaalprojektsioonis ka ümmargune, ovaalne jne. Juhtaed Tiivad
Süsteem, mis koosneb kaalutust ja venimatust 2 Adiabaatiline protsess- ei toimu l l0 1 niidist, mille otsas ripub ainepunkt(pikk peenike res 02 2 2 c2 soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. niit ja väike raske kuulike). Tasakaalust resonntsisagedus ja R pV
lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega ( kahe lati 11 külge kinnitatud tugevast niidist noodalina ) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele kogunub liiga suur kogus kala, hakkab kala surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub. On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevnoodakast risttahukas vaid võib olla horisontaalprojektsioonis ka ümmargune, ovaalne jne. Joonis 3.Seinnoott Joonis 4 Kastmõrd
8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu. Värvli keskele on valge linase niidiga õmmeldud kaks paralleelselt kulgevat eesnõelapistete rida (kaugus 1 cm), mille vahe on täidetud musta villase lõngaga õmmeldud ristpistereaga. Varruka värvel 5 Õlalapp
ka kive. Nõue: Pine ei tohi libiseda merepõhjal ja lahti tulla. 10 Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 % alumisest lühem. Võrgulina rakendamine
poeetilise keele omadusi? Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused. Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline; meie kubjas kullakene; Tee sa niidist piitsukene, / õlekõrrest varrekene (rahvalaul); Epiteet on sageli teiste stiilivõtete osaks: hallil ajal; elu kuldne allikas. VÕRDLUS — kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma: Ni kui vahotse jöe / Mürrisevad laened. Sõnasõnalise võrdluse üleminek kaudsõnaliseks loob metafoori — varjatud võrdluse. METAFOOR ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel
ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib auteniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: A = P (F+T). d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisal- dus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Auste- niidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. C-sisal- dusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakset erased: - alaeutektoidseiks, C<0,8%, struktuur F+P; - eutektoidseiks, C=0,8%, struktuur P; - üleeutektoidseiks, C>0,8%, struktuur P+T''. Terase termotöötlus Terase termotöötluse põhimoodused
Spiroheedil paiknevad rakku liigutavad viburid periplasmas- ruumis, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja välismembraani vahel. Viburid pöörlevad vastassuunas ja tõmbavad raku keerdu. Niitjad bakterid: Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile. Leptothrix (oksüdeerib rauda) Sphaerotilus Beggiatoa Thioploca Leucothrix (niitjas veebakter) Mõnedel niitjatel tsüanobakteritel (Nostoc, Anabaena) on niidis ka erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke: spoorid e. akineedid,
Harmoonilise võnkumise energia Harmoonilise võnkumise energia on jääv suurus. Tekkivad kaks avaldist 1 1 1 1 Wk = W ( - cos 2(0 t + ) ja W p = W ( + cos 2(0 t + ). Wk ja Wp keskmised 2 2 2 2 väärtused langevad kokku ning kumbki neist on W/2. Matemaatiline pendel Mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt. Kui pendel tasakaalu asendist välja viia, tekib pöördemoment, mis püüab keha tasakaaluasendisse tagasi tuua- M=-mglsin(fii). Mat pendli võnkesagedus sõltub l ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. T = 2 g
koodoniga ja polüpeptiidahela aminohapetejärjestus ei muutu. 13. Tsütogeneetika alused. Kromosoomid. Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokarüootideks. Organismidel (enamasti hulk-raksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukarüootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromo-soomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Geen on pärilikkuse ühik. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. 14. Liikidevahelised ristandid.
parandamine võtab aega ligikaudu 10 sek. DNA reparatsiooni uurimine on toonud mõningat selgust ka mutatsioonide tekkeprotsessi:arvatakse, et mutatsioonid tekivad reparatiivsete fermentide häirete tõttu (puuduvad «remontijad»). 11. Tsütogeneetika alused .Kromosoomid. Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Kromosoomid «teevad» endast täpse koopia, registreerivad kõik temas toimunud muutused, kodeerivad geenide abiga tunnuste määramise süsteemi ning lahknevad seaduspäraselt rakujagunemise protsessis.
Kuid Arriguccio oli kusagilt kuulnud, et ta naisel pidavat armuke olema. Nüüd hakkas armukadedust tundma ja jäi naist valvama. Ei uinunud enne, kui naine voodis jne..Naine muutus aga kurvaks, kuna ei saanud enam Rubertoga kokku. Kohtumiseks saadi aga siiski plaan kokkuleppida: Naine seob oma varba külge niidi, mis läheks mööda põrandat aknast välja nii, et ots ulatuks maani. Asi pidi välja nägema nii, et kui Ruberto on all tänaval, siis ta tõmbab niidist, kui Arriguccio magab, siis laseb nööri lahti ja läheb ise alla vastu; kui aga tõmbab nööri enda poole, siis tähendab, et A. on üleval ja las Ruberto läheb koju tagasi. See toimiski nii õnelgi korral. Kuid ükspäev läks Arriguccio kogemata nööri pihta kui ta oma jalga sirutas. Ta sai kohe aru, et midagi on mäda. Lõikas nööri läbi ja sidus enda varba külge, et vaadata mis saama hakkab. Tuligi Ruberto ja tõmbas, nagu plaanipäraselt oli, nöörist
Ta pole skeptik. Meie meelte kaudu saadavad andmed ei pruugi olla lõplikud. Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm. Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma. Loom on tema jaoks masin, inimene erineb loomast oma vaimu poolest. 2. PILET 1. F.Baconi empirism ja iidolite õpetus Peamised teosed ,,Instauratio Mango" suur taasalustamine ,,uus oreganon pidi esitama uue meetodi, kuid teadus peaks uuesti alustama. Metafüs ämblik, kes koovad võrku niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud sipelgad, kes tassivad kokku suurel hulgal fakt mat, aga ei tea, kuidas seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes koguvad varud kärgedesse, mille konstruktsioon on välja mõeldud. Saanud tuntuks oma idolade õpetusega. Leiab, et inimmõstuses on palju sellist, mis takistab ja moonutab tunnetamist. Moonutuste põhjus: iidolid. (krk-eidolin kujutis, viirastus) Neli liiki idoolasid
Kui L = 1/C ehk = 1/LC, siis Z = R ja I = Imax = U/R, nim. Resonantsiks vahelduvvooluringis Võnkumised ja lained 1.Harmoonilise vqnkumise vqrrand x = Asint = 2/T x = Asin2/T*t 2.Harmooniliselt võnkuva keha kiirus, kiirendus ja koguenergia s =A cos (w0 t +j) , n - , , w0 - () , j - t=0, (w0 t +j) - t. . 1 -1, s + -. 3.Matemaatilise pendli võnkeperiood- nim idealiseeritud susteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, s.o. keha, mille mass on koondunud uhte punkti T = 2ml/mg = 2l/g; l pendli pikkus; g raskuskiirendus , , 4.Füüsikalise pendli period- nim jaika keha, mis saab vqnkuda liikumatu punkti umber, kusjuures see punkt ei uhti yrma inertsikekmega.l1-, T = 2I/mgl1 5.Vedrupendli võnkeperiood() T = 2x0/vm = 2m/k; m pendlikeha mass k vedru jäikusk - , . - m, F= - k x 6
Ellujäämiseks on seemnest tekkinud murakatõusmetel vaid üks võimalus: nad peavad saama kaasa väetisehunniku mõnelt linnult või näiteks karult. Muraka viljad maitsevad paljudele rabade asukatele. Kuid siiski on tal varuks ka kindlam paljunemisviis: maa all on tal pikk ja harunev risoom, mis võib anda rikkalikult uusi taimi . 5.3 Jõhvikas Rahvasuu on jõhvika kohta öelnud: "Punane poisike soos, jõhvipidi mätta küljes kinni." Taim on oma nime saanud hobuse sabajõhvi meenutavast niidist, mis marja taimevarredega ühendab. Jõhvika teine rahvakeelne nimi kuremari on tuntud peamiselt Lõuna-Eestis. See lähtub ilmselt tähelepanekust, et kurg ja jõhvikas asustavad samu elupaiku. Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist
fookusgrupi intervjuu puhul) Vahetult pärast intervjuu toimumist – reflekteeri intervjuu toimumist (kirjuta üles oma üldmuljeid märkusi, mõtteid seoses intervjuuga) Nõuanded grupi modereerimiseks Hea ja halva moderaatori jooned Hea moderaator: Oskab käivitada diskussiooni (grupi liikmed suhtlevad omavahel), Reguleerib grupi tegevust: kõik saavad sõna, hoiab vaos üliaktiivseid, turgutab tagasihoidlikuid grupi liikmeid, Hoiab arutluse niidist ja intervjuu eesmärgist kinni, Ei kaota oma juhtivat rolli Halb moderaator on segaduses, hirmunud, autoritaarne, kõikelubav, dikteerib ‘õiget’ arvamust asjast, liiga aktiivne, halva “kuulmisega”, liiga kompetentne, liiga naiivne naljategija: naudib publiku lõbustamist, ekshibitsionist: kasutab gruppi enesekehtestamiseks, võrgutaja, haiglaslikult uudishimulik Grupiliikmete rollid moderaatori abilised
Bakterite DNA pohiosa paikneb raku tsentraalses osas uheainsa rongasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNAmolekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokaruootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukaruootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel vaiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA, RNA, histoonid, K+, Fe2+, Mg2+ jne ioonid). Maaravat osa geneetilise info sailitamisel ja edasiandmisel etendab DNA. DNA paikneb pohiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on pusiv. Kromosoomid on parilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise
10201 ), nimetatakse võnkeperioodiks. Tähstatakse tähega T ja mõõühik on 1 sekund. Võnkesageduseks nimetatakse ajaühikus toimunud täisvõngete arvu. Tähistatakse tähega f . Sageduse mõõtühikuks on 1 herts ( Hz ), mis on võnkesagedus, mille korral sooritatakse ühe sekundi jooksul üks täisvõnge f ( Hz ). Periood - T ja sagedus f on pöördväärtused T = 1/f ehk f = 1/T . Matemaatiliseks pendliks nimetatakse süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub punktmass. Matamaatilise pendlina võib vaadelda pika peenikese niidi otsas rippuvat rasket kuulikest. Sellise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: T = 2 l/ g , kus T ( s ) - võnkeperiood, 2 l ( m ) - pendli pikkus, g ( m/s ) - vabalangemise kiirendus. 1.2.3. Lained Kui mingis keskonnas ( õhk, vesi, jne.) panna mingi keha võnkuma, siis
polüpeptiidahela sünteesi (terminaatorkoodon). UGA, UAG, UAA. Sünonüümsed mutatsioonid – koodon asendub sünonüümse (sama AH kodeeriva) koodoniga ja polüpeptiidahela AH järjestus ei muutu. Ühte ja sama AH võib kodeerida mitu koodonit (2-6). 13. Tsütogeneetika alused. Kromosoomid Tsütogeneetika - geneetika valdkond, mis uurib kromosoome. Tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Kromosoom on valkude abil kokku pakitud üks lineaarne DNA molekul. Iga kromosoom koosneb 2 pikast peenest niidist (identsest tütarkromatiidist). Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid, mis mitoosi anafaasis tõmbavad tütarkromatiidid vastaspoolustele. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Telomeerid on kromosoomiotste kordusjärjestused. Kromosoomi fn on gen info täpne ülekanne tütarrakkudesse. Interfaasis DNA replitseerub – kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks
annaabi.ee 
