Mehaanika ja interferents (1)

Amplituud - tasakaalu asendist kaugemail asuv koht.
Deformatsioon - keha kuju või mõõtmete muutumine
Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel.
Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd.
Esimene kosmiline kiirus – Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa.
Gravitatsioon - kehade vaheline tõmbumisnähtus
Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest – Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga . Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi.
Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.
Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga
Gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Hälve – Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.
Hälve- võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.
Harmooniline võnkumine- võnkumine, mille korral keha liikumist kirjeldab siinus -või koosinusfunktsioon.
Hetkkiirus - kiirus mingil suvalisel ajahetkel.
Hooke’I 1 seadus- elastsel def. Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline def. Suurusega
Hooke’i 2 seadus- elastsel def. Kehas tekkiv meh. Pinge on võrdeline keha suhtelise def. Suurusega.
Hõõrdejõud- On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Tekib kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vastastikmõjul.
Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust ehk normaalrõhumisest.
Huygensi printsiip- iga punkti, kuhu laine on jõudnud võib vaadelda uue elementaarlaine allikana.
Inerts - kehade püüd säilitada oma liikumise kiirust.
Inertsiaalne taustsüst.- taustsüst., kus kehtib N.1. Seadus.
Interf. Min.-kui lained on vastandfaasis, siis on liitlaine amplituud minimaalne.
Interferentsi max.- kui lained on liituvad samas faasis, on liitlaine amplituud maksimaalne.
Ja suunatud vastupidiselt def. Suunale.Fe=k x
Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirus.
Jõud- vastastikmõju mõõt.
Kaaluta olek- e kaalutu, kui keha langeb vabalt, siis a=g.
Käiguvahe- sellega on määratud lainete liitumise tulemus.
Keha kaal- seotud raskusjõuga, on võrdne jõuga, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu.
Keskmine kiirus- kogu tee ja kogu aja suhe.
Kesktõmbekiirendus- kiirendus, mis on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole.
Kiirendus - kiiruse muut ajaühikus.
Kineetiline energia- liikuva keha energia.
Koherentsus- muutumatu faasi vahega toimuv võnkumine.
Kulgliikumine - keha selline liikumine, mil keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni.
Laine levimise kiirus- näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt levib ajaühiku jooksul.
Laineline liikumine- võnkumiste levimine ruumis.
Lainepikkus - kaugus, mille võrra võnkumine levib ühe võnkeperioodi jooksul.
Lainete difraktsioon- lainete kandumine tõkete taha.
Lainete interferentsiks- nimetatakse nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest.
Liikumishulga jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Liikumishulk - e. Impulss , keha massi ja kiiruse korrutis. Vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.
Mass- keha inertsust väljendav suurus.
Mat. pendel - idealiseeritud süsteem, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub punktmass.
Meh.energia jäävuse seadus- suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv.
Meh.koguenergia- keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa
Newtoni 1.s.- vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgooneliselt. Kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
Newtoni 2.s- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
Newtoni 3.s- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised.
Nihe - keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav suunatud sirglõik.
Nurkkiirus ja joonkiirus on seotud- : v=oomega korda r.
Nurkkiirus- näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus.
Periood- aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi.
Pikilaine- laine, mille puhul võnkumiste siht ja lainelevimissiht langevad kokku.
Pöördenurk – Nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius.
Pot.energiaks- kehade vastastikmõjudest tingitud energia
Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.
Ristlaine- laine, mille puhul võnkumiste siht ja lainelevimissiht on omavahel risti.
Sagedus- näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu.
Tämber- e.helispekter, kõla intensiivsuse olenevus sagedusest.
Taustsüsteem- Taustsüsteemi moodustavad taustkeha , koordinaadisüst., ajamõõtmsvahend.
Teepikkus - keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus
Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub.
Ühtlaseks liikumiseks- nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu.
Ühtlaseks ringliikumiseks- nim. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused.
Ühtlaselt muutuv liikumine – Liikumine, mille korral kiirendusvektor on jääv.
Vabalangemine- ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel.
Vabalangemiskiirendus – Kiirendus, millega langevad kehad vaakumis Maale
Vedrupendel - vedru, mille külge on riputatud võnkuda võiv keha
Võimsus- iseloomustab töö tegemise kiirust, mis on määratu kui ajaühikus tehtud töö.
Võnkefaas- suurus, mis määrab keha võnkeoleku(kauguse tasakaalu asendist) mistahes ajamomendil.
Võnkumine- perioodiline liikumine, mis toimub ümber mingi tasakaaluasendi.